Sajandivanune meeskoor laulis järjekordse juubelikontserdi

333
Haaslava meeskoor andis Tubina-saali laval oma juubeliaastale pühendatud kontserdiseeria teise kontserdi. Foto: Maire Henno

Haaslava meeskoori väärika juubeliaasta järjekordne sünnipäevakontsert toimus Tartus Toomemäe nõlval Heino Elleri Muusikakooli suurepärase akustikaga ning Eduard Tubina nime kandvas saalis. Vägeva juubeli tähistamisele on eelnenud ja kestab jätkuvalt koori tõsine töö. Iga kaalukam ülesastumine on ju tegelikult kui suure jäämäe veepealne osa – veepiiri alla jäävad tegusad tunnid täis lauluharjutusi, kavandamisi, kooskõlastamisi, mõttetalguid, majandusküsimusi…

Nagu kavandatud, jaguneb meeskoori juubeliaasta kolmeks – nagu koori lugugi. Esimene, dirigent Aksel Rüütli aeg (1923–1965) sai kajastatud jaanuaris Reola kultuurimajas toimunud kontserdil ning koori algusajad on talletatud Taivo Kirmi koostatud sinisekaanelisse kroonikaraamatusse. Tubina saalis toimunud teisel juubelikontserdil toodi publiku ette uued lood ja laulud. Kooril algas järgmine tegevusperiood 1965. aastal, mil Haaslava-mail vahepeal vaibunud meestelaulu asus varjusurmast üles turgutama noor koolijuht Johannes Loost. Aga ajad olid teised ja eks olnud selle aja lauludki teised. Selle põlvkonna mudilaskooridki laulsid ju, kuidas „töörohkeis päevades, muredes, rõõmudes Lenin meis elama jääb“. Ajastule vihjab ka koori ajaloost pajatava triloogia teise raamatu kaanevärv – must… Taivo Kirm on teinud põhjaliku uurimistöö, koondanud raamatusse ohtrasti fakte ja meenutusi koori tegevusest aastatel 1965–1988 ning, nagu koostaja on kirja pannud, „sideme loomiseks tänapäevaga on iga aasta algusse lisatud mõned aasta olulisemad sündmused maailmas ja Eestis“.

Kontserdi kava oli siiski meeleolukas ja helge, sisaldades eripalgelisi lugusid ja mitmekesiseid etteasteid. Rõõmustav, et taas astus publiku ette siitkandi meestelaulu lootustturgutav järelkasv – Ülenurme Gümnaasiumi noorte meeste koor ja vilistlased, keda juhendab samuti dirigent Kalev Lindal. Isamaalised tõsised ja aatelised laulud hoidsid saalis kaasahaaravat pinget. Suure koori esinemisele lisas kõlavärvi meeskoori Väikese Pundi esinemine, kes seekord küll laulis hoopis kvintetina.

Õhustik muutus, kui lavale tuli muusikalist külakosti tooma meeskoori kauaaegne koostööpartner Pärnust – naiskoor Leelo ja dirigent Hilja Vainula. Seejärel lisandusid naiste hingestatud esinemisele meeshääled ja meeleolu saalis tegi taas pöörde. Saali kanduvad operetimeloodiad tõid kuulajateni kevadist kergust, mida pisut vürtsitatud magus-valusate tundevirvendustega. Esinemises lõi kaasa muusik ja näitleja Peeter Kaljumäe ning loomulikult oli kõik kokku vahvasti meeliülendav.

Kontserdi lõpuosa pakkus taas nii tuntumate meeskoorilaulude äratundmisrõõmu kui ka avastamiselamusi. T. Vettiku „Kuu“ näiteks on lugu, millest siinkirjutaja on mitmel korral kuulnud dirigent Johannes Loosti imetluse ja soojusega rääkivat. Mehed ise on tajutava kaasaelamise ning lustiga rõkatanud laulda A. Ritsingu „Santa Mariat“. Ihukarvad kippusid käsivartel turri tõusma, kui lauldi G. Ernesaksa „Kutset“: „Läheme teele, kaugele teele…“, milles soleeris Tõnis Kalmre.

Kui soojad tänusõnad olid lausutud ja lillekimbud hääde soovide saatel omanikke vahetanud, said publik ja koorilauljad üheks – M. Härma „Ei saa mitte vaiki olla“ kui tulevikulubadus sulas ühislauluks kuskil lava ja parteri piirimail.

Laupäevane tuuline pärastlõuna oli märkamatult õhtuks saanud, mitmekesine koorikontsert oli hingele hellasti pai teinud. Tänutunne sumises mõnusasti hingesoppides – laulurahva töötihedad harjutustunnid olid jälle nauditavalt kuulajatele kätte toimetatud. Lauluvelled rõkatasid veel särtsu ja mürtsuga lavalt lahkudes rahvalikku ja lõbusalt jumalavallatut joomalaulu: „Tuju hea, häältes ramm / ja kindel marsisamm – / kus on mu piip ja tobacco? / Rõõmus on hing ja meil sees on rumm ja džinn, / üle Atlandi me lähme juba jala!“ ja see kõlas nii lõpmata lõbusalt ning lootusrikkalt.

Dirigent Kalev Lindali asjatundlikult, mõnusa huumori ja asjaliku väljapeetusega dirigeeritud ning juhitud üritus oli vaieldamatult sündmuseks saanud. Juubelisarja viimane kontsert jääb aasta lõppu.

Järgmine meestelauluga täidetud õhtu on üsna lähedal – 3. juunil on koorimuusika austajatel põhjust koguneda Kurepalu mändide alla mehist muusikaelamust otsima. Lisaks Haaslava meestele laulavad traditsioonilisel meestelaulupäeval veel teisedki meeskoorid, sealhulgas rahvusmeeskoor RAM.

Kontserdielamusi jagas

Maire Henno


42. meestelaulupäev. 100 aastat Haaslava meeskoori

Kino maale
EelmineLüüra ootab uusi lauljaid
JärgmineValli Vilu 70