Melanoomi avastatakse Eestis järjest rohkem

71

Mais tähistatakse Eestis ja kogu Euroopas melanoomipäeva. Eesti Vähiliit juhib tähelepanu, et viimase kümne aasta vältel on haigestumus melanoomi Eestis kasvanud lausa poole võrra.

Mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid ehk nahavähki diagnoositi 2021. a. Eestis 769 naisel ning 477 mehel, 1246 juht kokku. Haigestumus naha maliigsesse melanoomi kasvas kiiresti meestel vanuses 25–39 ja üle 15 aasta vanustel naistel. Melanoomi uusi haigusjuhte esines 2021.a 121 naisel ja 93 mehel (allikas: www.tai.ee, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas).

Kauaoodatud päikeselised ilmad on taas kohal ning meelitavad inimesi päikest võtma ja D-vitamiini ammutama. Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Loomulikult inimestele meeldib päike, endorfiinide vabanemine tekitab mõnutunne. Päikesega liialdamine, sealhulgas solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi.
Melanoom on naha pahaloomuline kasvaja, mis lähtub pigmentrakkudest. Iga nahakasvaja ei ole kindlasti melanoom, aga ta on üks osa naha pahaloomulistest kasvajatest ja neist kõige agressiivsem.

Eestis on aastas melanoomi esmajuhte 214, tuginedes Vähiregistri statistikale. Kõige rohkem diagnoositakse melanoomi tööealistel inimestel, 45–65-aastaste hulgas. Haruharva leiab seda ka lastel ja päris noortel, ent see risk paraku järjest tõuseb.

Mõistlik oleks vähendada tahtlikku naha päevitamist, kaitsta väikelapsi ja pakkuda kaitset välitingimustes töötajatele otsese päikesekiirguse eest. Nahavähile ja riskifaktorite ennetamisele pöörab Euroopas kõige suuremat tähelepanu heategevuslik organisatsioon Euromelanoma, mis asutati dermatoloogide poolt, tänaseks osalevad seal 39 Euroopa riigi arstid.

Kuna nahavähk on nähtav, siis soovitame oma nahka ise peeglist kontrollida kord kuus. Naha eneseanalüüsimine võiks muutuda regulaarseks harjumuseks. Kui teie sünnimärk näitab mõningaid märke, nagu asümmeetria, kus üks pool erineb teisest, või kui sünnimärgi serv on muutunud sakiliseks või ähmastunud, on oluline see meditsiinilisele kontrollile allutada. Samuti tuleks tähelepanu pöörata sünnimärgi värvuse muutustele, eriti kui see on muutunud mitmevärviliseks. Suurus on samuti kriitiline tegur; sünnimärk, mis on suurem kui 5 mm, võib samuti vajada täiendavat uurimist. Peale selle, kui märkate, et sünnimärgi mõõtmed või kontuurid on lühikese aja jooksul muutunud, on see selge märk, et on aeg konsulteerida spetsialistiga. Nende tunnuste märkamine ja õigeaegne tegutsemine võib aidata tuvastada võimalikke nahaprobleeme varajases staadiumis, tagades seeläbi paremad võimalused edukaks raviks. Tervis on meie kõige väärtuslikum vara, seega on oluline olla tähelepanelik ja hoolitseda oma naha eest, pöördudes vajadusel nahaarsti poole.

Eesti Vähiliit

Kino maale
EelmineKambja valla noored saavad anda hääle noortevolikogu kandidaatidele
JärgmineRiik pakub tasuta tööalaseid koolitusi