Kuidas tuksub Eesti mehe süda?

121
Dr Martin Serg soovitab elustiili tervislikumaks muutmisega alustada juba täna ning seada endale selleks teostatavad eesmärgid. Foto: erakogu

Istuv eluviis ja ebatervislik toiduvalik panevad Eesti meeste südame üpriski ohtlikku seisu. Dr Martin Serg annab Eesti meeste südametervisest ülevaate.

„Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega pea üheksa aastat lühem. Tõsi, tervena elatud aastate sooline ebavõrdsus on väiksem, veidi alla kolme aasta,“ ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Martin Serg. Naiste ja meeste tervisenäitajate erinevusi on aga veelgi. Näiteks on alla 50-aastaste meeste kokkupuude tervishoiusüsteemiga võrreldes naistega tunduvalt väiksem. „Arstile jõutakse sageli siis, kui haiguskulg on raske ning nõuab kallist ravi.“

2022. aastal oli südameprobleeme 23% meestest ning Tervisekassal kulus meeste südamehaiguste raviks 75,5 miljonit eurot. „Kõige sagedasem mure on kõrgvererõhutõbi, mis põhjustab südamelihase infarkti, aga ka ajuinsuldi teket. Tüüpiliselt algavad meeste probleemid kuskil 40. eluaastates, sealt edasi hakkab nende haiguste sagedus kasvama. Südamehaigusi esineb üle pooltel 60-aastastel ning 70-aastastest juba kolmveerandil,“ ütleb dr Serg.

Eesti pole erand

See, et meeste tervis on naiste omast kehvem, on üsna sage ka teistes riikides. „Meeste oodatav eluiga ongi kolm kuni üksteist aastat naiste omast lühem,“ selgitab dr Serg ning lisab, et Euroopa piirkonnas on see erinevus kõige väiksem Islandil ning kõige suurem Leedus. „Meie oleme Leedu tulemuste lähedal.“

Siiski on meil ka statistikat, mille üle heameelt tunda. Nimelt on Eesti meeste suremus veresoonkonna haigustesse viimase 30 aasta jooksul langenud 70%. „Me oleme riiklikul tasandil teinud palju ennetustööd ja eluviisid on muutunud positiivses suunas. Kuigi palju on tehtud, on küsimus selles, kas see on piisav, sest kui me räägime südamehaigustest, siis suures osas on see elustiilihaigus.“

Dr Sergi sõnul saaks meeste elustiili parandamiseks veel palju ära teha. „Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ühise müokardiinfarkti patsientide andmekogu EuroHeart andmetel oli suitsetamine 2023. aastal meeste seas kaks korda enam levinud kui naistel. Meestel esineb ka rohkem alkoholi liigtarvitamist.“ Ühe südamehaiguste olulise riskitegurina toob dr Serg välja vere kolesteroolisisalduse. „Eesti on negatiivses mõttes huvitaval kohal, sest meil on küllaltki palju perekondlikku kõrget kolesteroolitaset. Seda esineb umbes igal 170. inimesel.“ Kõrge kolesteroolitaseme ja kõrge vererõhu ühine joon on see, et nendega ei kaasne sageli mingeid kaebusi. „Need on vaiksed tapjad,“ selgitab dr Serg. Seda enam on tema sõnul oluline neid näitajaid regulaarselt analüüsida ja mõõta. „Iga inimene võiks teada, mis on tema kolesteroolitase ning millised on tema vererõhunäitajad.“

Kõik saab alguse lapsepõlvest

Selleks et Eesti mehe süda tuksuks kauem ja tervelt, oleks dr Sergi sõnul vaja hakata tervislikumaid valikuid tegema juba lapseeas. „Tagajärjed ilmuvad alates 40. eluaastast, aga põhjused on tekkinud juba lapseeas,“ ütleb ta, pidades siinkohal silmas vähest liikumist ning ebatervislikku toitu. „Tervise Arengu Instituut on välja andnud toitumispüramiidi, mis võiks olla ideaal, aga selle juures on ka selline toitumispüramiid, mis kajastab reaalsust ehk kuidas me tegelikult sööme. Sealt on näha, kui kaugel oleme ideaalist.“ Statistika näitab, et kuni 11-aastaste laste puhul jälgivad lapsevanemad veel üsna tõhusalt, mida laps sööb, kuid 15. eluaastast väheneb näiteks puu- ja köögiviljade söömine pea poole võrra. „Mida vanemaks laps saab, seda ebatervislikumaks ta elustiil muutub, ning see jätkub täiskasvanueas.“ Aga mida siis süüa lisaks puu- ja köögiviljadele? „Vähem soola, vähem rasvast, rohkem taimseid toite, vähemalt korra nädalas kala, vähem magusaid jooke,“ selgitab arst.

Ka liikumist peaks olema juba lapseeast rohkem. Dr Sergi sõnul oleme jõudnud ajajärku, kus meil on rohkem ülekaalus kui normaalkaalus mehi, ja see trend järjest süveneb aastatega. „Lapsed peaksid liikuma vähemalt tund aega ning täiskasvanud pool tundi päevas.“ Seda soovitust jälgib 11-aastaste hulgas vaid 22% ning 15-eluaastast alates juba poole vähem noori. „Nii meie laste kui täiskasvanute eluviis on peamiselt istuv. Laste puhul võib öelda, et mida rohkem nutiaega neile anda, seda vähem nad liiguvad.“ Dr Serg ütleb, et ülekaal ja sellest tulenevad terviseriskid on seotud nii ebatervisliku toidu kui ka passiivse eluviisiga. „Meil on väga palju ära teha tervislike eluviiside propageerimisega noortele.“

Samm-sammult edasi

Viimased uuringud näitavad, et südametervise toetamiseks piisab 7000−8000 sammust päevas. „Jalutamine on kõige lihtsam meetod ennast aktiivsena hoida.“ Dr Serg ei soovita seada endale liiga suuri eesmärke. „Kui oled siiani teinud ainult 2000 sammu, siis ära võta eesmärgiks kohe 8000, vaid alusta pigem rahulikult. Sea esmased eesmärgid, mille saavutamine on tehtav.“ Sama soovitab ta ka kaalulangetuse puhul. „Muidu lihtsalt motivatsioon kaob ära.“

Samuti ei soovita arst liikumisharrastustega liialt äärmuslikuks muutuda, nagu keskealised mehed teinekord kipuvad tegema. „Liiga palju on olnud äkksurmasid nii triatlonidel kui ka maratonidelt.“ Dr Serg soovitab koormust pigem astmeliselt suurendada ja vajadusel teha koormustesti. „Osa inimesi käib enne maratoni minu juures koormustesti tegemas ja on neid, kellele olen soovitanud mitte minna võistlema. Võistlusmoment on kindlasti paljudele huvitav, aga see pole kõigi jaoks.“

Lisaks toitumisele ja liikumisele toob dr Serg olulise aspektina välja une ning selle kvaliteedi. „Vähene uni või halb unekvaliteet mõjutab samuti südametervist.“ Piisav uni on tema sõnul 6−8 tundi. „Üle kaheksa tunni pole ka enam hea.“ Ühtlasi soovitab ta heita magama kümne ja üheteistkümne vahel, mitte pärast südaööd.

Abielus meestel vähem südamesurmasid

Kui võrrelda sama statistikat tüdrukute ja naistega, siis nende tervisekäitumine on parem. „Naised hoolitsevad oma tervise eest rohkem kui mehed. Tüdrukutel on paremad näitajad kui poistel.“ Ka nendel meestel läheb paremini, kelle kõrval on naine. „Paar aastat tagasi avaldati uuring, millest selgus, et mehi motiveerivad tervisekontrollis käima naised. Need mehed, kes on abielus, käivad rohkem tervisekontrollis ja neil on sellepärast ka vähem südamesurmasid.“

Terviseriskina toob dr Serg välja ka juba eelpool mainitud liigse alkoholitarbimise ning suitsetamise. „Suitsetamisest loobumiseks on sageli vaja kõrvalist abi ja meil on õnneks väga häid suitsetamisest loobumise kabinette.“ Suitsetamine on küll hakanud vähenema, kuid samas on noorte hulgas suurenenud e-sigareti tarbimine. „Tõrva need ei sisalda, kuid teisi kahjulikke aineid on nendes tubakaga võrdselt.“ Alkoholi tarbimisest rääkides soovitab ta rõhutada, et see ei tekita mitte ainult erinevaid südamehaiguseid, vaid ka näiteks vähki, ning liigtarvitamisest vabanemiseks on olemas riiklike abivahendeid.

Dr Serg paneb meestele südamele, et veresoonte muutused toimuvad üsna ruttu ning seepärast on oluline tervislikku eluviisi mitte edasi lükata. „Vabalt võib olla, et 40. eluaastates on tagasipöördumatud kahjustused juba tekkinud.“ Näiteks kaasneb infarktiga armkude, millest ei saa vabaneda. See tähendab, et süda ei hakka enam normaalselt tööle ehk tekib südamepuudulikkus. „Äkki, mehed, võtame ennast kokku ja jõuame naistele järele?“

Teele Teder

Kino maale
EelmineSõjalisel operatsioonil osalemine on väga hea testimise võimalus
JärgmineLõpetamised koolides ja lasteaedades