Kortermajade renoveerimisest, terviklikult ja jätkusuutlikult

106
Janis Pugri. Foto: Swedbank AS

Eestis ei ole hoonete renoveerimine muutunud päevakajaliseks mitte üksnes esteetilisest aspektist või vajadusest lähtudes, vaid seda lükkab aina enam tagant ka kliimaeesmärkide täitmise vajadus. Selle kõrval on väga oluline asjaolu, et nii on võimalik energiat säästa ja saavutada parem elukeskkond, millel on otsene mõju igaühe tervisele.

Aga alustagem algusest – millal siis on õige aeg oma kodu korda teha? Aus vastus on, et kõik, mida kasutatakse, ka kulub. Kui Sinu korterelamu on sealmaal, kus kulumist ei märka ainult professionaal, vaid ka Sina ise, siis tasub teema korteriühistu koosoleku päevakorda lülitada. Kogu ühistute rekonstrueerimise ajaloo jooksul oleme täheldanud vaid ühesuunalist trendi: eelarved kasvavad ja vajalike tööde nimekiri pikeneb, mis tähendab, et elanikule läheb renoveerimine aasta-aastalt kallimaks. Hinnatõus ehitussektoris on viimase kuue-seitsme aasta jooksul olnud märkimisväärne ja jätkuv. See tähendab, et renoveerimist edasi lükates kulub hoone jätkuvalt, võib lisanduda probleeme ning selle kõrval võivad võimalikud renoveerimiskulud veelgi kasvada. Lisaks on renoveerimisaeg ajaliselt pikenenud, mis tähendab, et mida varem renoveerimisega alustada, seda rutem saab hakata nautima selle vilju. Kogemustele tuginedes prognoosime, et aastaks 2030 võivad ehitushinnad olla praegusest kuni poole suuremad. Võitjad on need, kes näevad süvenevaid puudusi ning mõtlevad oma korteriühistu vajadustele juba nüüd. Siin on mõned soovitused, kuidas pihta hakata, kui korteriühistul on tärganud soov kodu korda teha.

Uuri rahastusvõimalusi

Tööde planeerimisega koos on ühistul tarvis saada ülevaade rahastusvõimalustest. KredExi (EIS) toetused on muutnud renoveerimise palju kättesaadavamaks, sest pakuvad kuni 50% toetuse määra kindlates piirkondades või tehnoloogiliste lahenduste korral. Mõnede edumeelsemate ühistute hästi läbi mõeldud renoveerimisplaani juurde kuuluvad ka päikesepaneelid ja akupank, elektriauto laadimiskohad, õuepistikud generaatori tarbeks, samuti parkla, ratta- ja prügimaja, keldriruumide ja -bokside korrastus ning keldriruumidesse varjumiskoha ettevalmistus. Kui nendele töödele laieneb ka KredExi toetus, siis on majanduslikult kasulik need ellu viia tervikprojektina.

Swedbank on viimase 20 aasta jooksul sõlminud üle 8000 laenulepingu ilma, et ühtegi oleks pidanud makseraskuste tõttu maha kandma. See annab tunnistust faktist, et oleme vastutustundlik finantseerija, kes hoolib oma klientide käekäigust ja jätkusuutlikkusest laenamisel. Pakume ka maksekoormuse tõusule leevendust, võimaldades tervikrenoveerimisel 30-aastast tähtaega, mis aitab muuhulgas hoida igakuised maksed väiksemad ja vähendada euribori kasvu mõju.

Pädevad koostööpartnerid

Kui renoveerimise plaan omandab ühistuliikmete jaoks juba selgemaid piire, on aeg hakata partnereid valima. Esimene samm on leida pädev tehniline konsultant, kes aitab mõista renoveerimisega kaasnevaid aspekte, sealhulgas ühistu vastutust ja võimalikke finantsriske.

Partnerite seas valikut tehes tuleks hinnata varasemat kogemust ja seniste tellijate tagasisidet. Koostöö kogenud partneritega aitab luua selget arusaama rollidest ja vastutusest, tagab selle, et dokumendid on korras, projektijuhtimine tõhus ning toetuste tingimused on täidetud ja töö aktidega kooskõlas. Eduka ehitushanke huvides on ühtviisi olulised läbimõeldud lähteülesanne ja kvaliteetne projekt. Ühispakkumuste korral on oluline aru saada, kes on peamine vastaspool ja milline on kõikide pakkujate vastutus.

Arvestada tasub ka sellega, et pank hindab laenuotsust tehes ehitaja sobivust ja võimekust, et korteriühistu jaoks oleks teostusrisk minimaalne.

Läbipaistev suhtlus ühistu ja omanike vahel

Korteriühistu eesmärk on tagada oma inimestele parimad lahendused ja turvaline elukeskkond. Väga oluline on ka kiire, aus ja organiseeritud kommunikatsioon ning suure finantsotsuse korral võimalikult suure osa otsustajate hääl. Siinkohal on rõõm tõdeda, et oleme viimastel aastatel täheldanud selliseid üldkoosoleku otsuseid, kus osalus on üle 70% ning kõik omanikud hääletavad investeeringu poolt. See näitab, et nii korteriühistu juhatus kui ka konsultandid on teinud head tööd.

Ühistu jaoks on renoveerimisprojekti käima lükkamine investeering tulevikku – selle tulemusena säästab ühistu nii loodust kui ka raha.

Janis Purgi
Swedbanki korteriühistute valdkonna juht

Kino maale
EelmineTartu 2024 kutsub kodukandi kultuurisündmustele vabatahtlikuks
JärgmineMillele tuleb tähelepanu pöörata kuni 20 m² väikeehitiste ehitamisel?