Esmaspäeva, 17. veebruari hommikul tuuakse Kambjasse vaip, millel kujutatu jutustab eesti raamatu lugu viie sajandi jooksul. Selle piltvaiba kogupikkus on ligi 17 meetrit ning igale maakonnale on mõeldud umbes meetri jagu tikandit. Tikandi pildid on kangale ette trükitud, mis teeb tikkimise hõlpsamaks ning üldmulje ühtlasemaks. Nüüd ootavad selle armsa ettevõtmise korraldajad, et eesti raamatust hoolivad inimesed tuleksid ja muudaksid tikkimisega selle kanga hoole ja armastusega tehtud vaibaks.
Vaibale jäädvustatavad raamatuloolised sündmused valisid välja Krista Aru ning Mart Jagomägi, ajalooliste tõdedega on aidanud Aivar Põldvee. Eesti raamatu arengutee joonistasid üles kõrgema kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna IV kursuse tudengid Brigitte Mihkelson, Inger Tammela, Kristiin Kuuslap, Marite Rikkas, Sofia Lanman. Noori juhendasid Pallase kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja Marju Roos. Rahvakunsti ja käsitöö liidu poolt on projekti koordinaatoriks Lembe Maria Sihvre.
Raamatulugu saab tikkida kogu Eestimaa. Kangas alustab teekonda kunstikoolist Pallas ning eesti kirjanduse seltsist. Sealt liigub see edasi Kambja, Kõrvekülla, Elva, Põltsamaale, Jõgevale jne. Igas maakonnas on raamatuvaip kolm nädalat, tikkima on oodatud kõik, kel tahtmist ja hakkamist.
Ühise vaibateo pidulik algatamine oli 11. veebruaril Tartus kõrgema kunstikooli Pallas raamatukogus ning kuni Kambjasse toomiseni saab nii seal kui Eesti kirjanduse seltsi ruumides vaibale tikkida.
Vaip jõuab eesti raamatu aasta jooksul kõigi maakondade paljudesse raamatukogudesse, kuid Kambja on tema teekonnal peaaegu esimene peatuspaik.
Kambja raamatukoguhoidja ja Kambja Ignatsi Jaagu kooli huvijuht Toivo Ärtis: „Kambja vääris vaibatikkimiseks sobiliku koha staatust seetõttu, et siinne kirikuõpetaja Andreas Virginius koos oma pojaga oli Wastse Testamendi tõlkijaks ja väljaandjaks ning koolmeister Ignatsi Jaak toetus talulaste õpetamisel nendele teadmistele, mida ta ise sai oma õpetaja B. G. Forseliuse esimestest eestikeelsetest aabitsatest.“
Kui piltvaip on Eestile tiiru peale teinud ja kõik selle stseenid tikitud, soovitakse see võimalusel anda Eesti Rahva Muuseumi kogusse. Vaip jääb jutustama mitte ainult raamatulugu, vaid väljendab kõikide Eesti inimeste tänu viiesaja aasta vanusele eesti raamatule, mis on kandnud meie püüet hariduse, valguse ja vabaduse poole.
„Kui eesti raamatu aasta piltvaipa Pallase kunstikooli raamatukogust tema teekonnale lähetati, ütles auväärne tekstiilikunstnik Anu Raud ilusa mõtte, et kirjaoskusega inimestesse võiks suhtuda kui oma sugulastesse. Kui siit edasi mõelda, siis iga inimene, kes tuleb piltvaibale tikkima, tuleks nagu oma sugulaste kokkutulekule“, lisas Ärtis.
Kambja raamatukogus saab piltvaibale tikkida 17. veebruarist kuni 21. veebruari pärastlõunani. Iga piltvaibale tikkija saab soovi korral tikkida teisele kangale ka oma nime, et kõigile teistele sugulastele-kirjaoskajatele teada anda, et oled osalenud sellel sugulaste kokkutulekul. Kui piltvaip valmib, saab sellest nimetikanditega kangast piltvaiba tagakülg.
Samal teemal:
