Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 19. veebruaril 2025 Reola kultuurimajas algas kell 17. Istungi algul oli 18 volikogu liiget 21-st. Puudusid Margot Võsokov ja Alan Uibo. Kell 17.04 saabus Toomas Kalja.
Päevakord kinnitati 18 poolthäälega.
Päevakord:
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust algatada Sulu külas asuva Pihlaka (kü tunnus 28201:002:0042) maaüksuse detailplaneering ja kehtestada lähteseisukohad tingimusel, et halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 28.08.2024 taotlus Kambja vallas Sulu külas asuva Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarvetega Pihlaka maaüksusele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 4,8 ha.
Maaüksusel kehtib Sulu külas Uue-Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe, Kraavi maaüksuste ja lähiala detailplaneering, mis on kehtestatud Kambja vallavolikogu 31.08.2006 otsusega nr 51 ja mis ei kehti Järvesoo tee 3 maaüksusel. Taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks on esitatud seoses sooviga Pihlaka maaüksusele uue detailplaneeringu koostamise kaudu seadustada kehtiva detailplaneeringu alale ehitatud ehitised ning lubatust suurem hoonestusala, mis ei ole detailplaneeringukohased.
Kambja valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala rohevõrgustiku alal. Rohevõrgustiku alal on lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega, kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m. Lähtudes olemasolevatest kruntidest jäävad olemasolevad hoonete kompleksid teineteisele lähemale kui 250 m ning sellest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni ühehäälset toetust eelnõule.
Toomas Kalja saabus istungile kell 17.04.
Volikogu otsustas algatada Sulu külas asuva Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitada lähteseisukohad (19 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmisega ja lubada OÜ EMG Karjäärid suhtes pikendada luba 10 aasta võrra ehk kuni 24.10.2036, et tagada Suuremäe kruusakarjääri ammendamine ja korrastamine. Suuremäe tee nr 2820068 tuleb OÜ-l EMG Karjäärid korras hoida ja väljaveo ajal kasutada kuival perioodil tolmutõrjeks kinnistute juures asuval teelõikudel kloriidi.
Keskkonnaamet teavitas Kambja vallavalitsust 28.01.2025 OÜ EMG Karjäärid taotlusest pikendada Suuremäe kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba (L.MK/328387). Suuremäe kruusakarjääri mäeeraldis asub Talvikese külas eraomandis olevatel Karjääri (katastritunnus: 28204:005:0141), Väiksekarjääri (katastritunnus: 28204:005:0142) ja 2820068 Suuremäe tee T4 (katastritunnus: 28204:005:0140) kinnistutel. Teenindusmaa pindala on 10,92 ha ja mäeeraldise pindala 7,14 ha.
Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt soovib OÜ EMG Karjäärid kaevandamisloa kehtivuse pikendamist 10 aasta võrra ehk kuni 24.10.2036, eesmärgiga tagada Suuremäe kruusakarjääri ammendamine ja korrastamine.
Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 01.11.2024 mäeeraldise ehituskruusa aktiivne tarbevaru 60 tuh m3 (1 plokk), täiteliiva aktiivne tarbevaru 6 tuh m3 (4 plokk), ehitusliiva aktiivne tarbevaru 38,046 tuh m3 (5 plokk) ja ehitusliiva aktiivne tarbevaru 7,21 tuh m3 (6 plokk). Kaevandatava ehituskruusa maht 8 tuh m3, ehitusliiva maht 44,256 tuh m3, täiteliiva maht 6 tuh m3. Keskmine aastane kaevandamismaht on 6 tuh m3. Katendi maht mäeeraldisel on 5,3 tuh m3, sellest mulla maht 5,3 tuh m3.
Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (metsamaa). Osa karjäärist on juba metsaga kaetud.
Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb vastavalt vajadusele kuiva ilmaga niisutada. Vallavalitsus toob välja, et Karjääri kinnistu kõrvalt kuni Põlva–Reola tugimaanteeni kulgev avalikus kasutuses olev kohalik Suuremäe tee nr 2820068 tuleb OÜ EMG Karjäärid poolt korras hoida ja väljaveo ajal kasutada kuival perioodil tolmutõrjeks kinnistute juures asuval teelõikudel kloriidi.
Eelnõus leitakse, et igati mõistlik on olemasolev karjäär lõpuni ammendada, et ei peaks selle tegemata jätmisel avama uusi karjääre. Sellest tulenevalt on Kambja vald nõus maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamisega.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud ühehäälselt.
Volikogu otsustas nõustuda maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmisega (19 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette mitte nõustuda keskkonnaloa andmisega AS-le Heidelberg Materials Kunda (registrikood 10156772), Eve Pentsale ja Argo Pentsale Tarikatsi liivakarjääris.
Keskkonnaamet teavitas 17.01.2025 Kambja vallavalitsust AS-i Heidelberg Materials Kunda, Eve Pentsa ja Argo Pentsa on esitatud Tarikatsi liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse (DM-130659-1) menetlusse võtmisest.
AS Heidelberg Materials Kunda, Eve Pentsa ja Argo Pentsa taotlevad kaevandamisluba kehtivusega 15 aastat Ivaste külas riigile kuuluval Elva metskond 14 kinnistul (kü tunnus 28201:009:0453). Kinnistu valitseja on kliimaministeerium ja volitatud asutus riigimetsa majandamise keskus.
Tarikatsi liivakarjääri teenindusmaa pindala on 22,18 ha, mis kattub mäeeraldise pindalaga. Tarikatsi maardla (registrikaardi nr 748) pindala on 39,22 ha ehk praegu taotletav kaevandamisluba ei hõlma kogu aktiivset tarbevaru.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldisel seisuga 30.09.2024 maardla 1. ploki täiteliiva aktiivne tarbevaru 3874 tuh m3 ja 2. ploki täiteliiva aktiivne tarbevaru 930 tuh m3. Kokku on kaevandatava täiteliiva maht 4 099 tuh m3. Katendi maht mäeeraldisel on kaevandamisloa alusel 94 tuh m3, sellest mulla maht on 0 m3, kuigi seletuskirjas on toodud lause „Kasulikul kihil lasuv katend on suuresti kasvukihina esinev muld“. Keskmine tootmismaht aastas on 341 tuh m3. Kirjeldatud maavara kasutusaladeks on betooni tootmine ja üldehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (tehisveekogu ja metsamaa).
Kambja üldplaneeringu kohaselt on mäeeraldise asukoht määratletud rohelise võrgustiku tugiala ja säilitatava metsamaana.
OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu analüüsis on toodud: „Võib eeldada, et veepealse varu kaevandamisel langeb keskmine uuringuaegne veetase meetri või kahe võrra madalamale, absoluutkõrgustele 152,3 – 153,3 m.“ Lisaks sellele plaanitakse kaevandada ka põhjavee alla jäävat varu, mille kohta on analüüsis kirjas: „Vee alla jäävat varu on osaliselt võimalik kaevandada veetaset alandamata, kogu vee aluse varu ammendamiseks tuleb veetaset alandada või kaevandada ujuvplatvormi pealt. […] Veetaseme alandamisel karjääris alaneb põhjavee tase ka karjäärist väljaspool, ehk kujuneb põhjavee alanduslehter. […] Valemi iteratiivsel lahendamisel saame põhjavee taseme alandamisel tekkiva maksimaalse alanduslehtri ulatuseks karjääri keskelt ligikaudselt (r0) ~534 m. Arvestades karjääri efektiivraadiust ~353 m, on mõju ulatus karjääri servast ligikaudselt 181 m. Kuna veealust maavaravaru on osaliselt võimalik kaevandada ka veetaset alandamata, siis lõplik kaevandamisaegne mõjuraadius on eeltoodust mõnikümmend meetrit väiksem. Seega asuvad kõik lähikonna majapidamised karjääri põhjavee alanduse mõjuraadiusest väljas (lähim majapidamine on ~250 m karjääri piirist) ning mõju veevarustusele puudub.“
Kambja vallavalitsus on seisukohal, et ilma täiendavate põhjaveeuuringuteta ei saa olla kindel, et mõju lähedal asuvate majapidamiste kaevude veetasemele puudub. Lisaks ei ole analüüsist ega seletuskirjast võimalik leida, kuidas mõjutab põhjavee taseme langus plaanitava karjääri kõrval asuvat Pikkjärve (Ivaste Pikkjärv, VEE2106510) ja Tammejärve turbasood.
Keskkonnaloa taotluse seletuskirjas ega ka geoloogilise uuringu analüüsis ei ole hinnatud kaevandamisega kaasnevat liikluskoormuse kasvu kohalikele teedele. Krüüdneri–Lutike tee (nr 2820148) ja Väikese-Prangli–Lutike tee (nr 2820153) on kruuskattega ja kitsad teed. Vallavalitsusel puuduvad andmed, et teede konstruktsioon ja kate vastaks raskeveokite liikluseks vajalikele tingimustele.
Vallavalitsus on seisukohal, et kuna loas pole hinnatud kaevandamisest tulevat koormust antud teedele ega kavandatud potentsiaalselt vaja minevaid meetmeid ja abinõusid, et teede konstruktsioon, kate ja kandevõime vastaksid suurenevale koormusele, pole vallavalitsusel võimalik keskkonnaloa andmisega nõustuda.
Kohalikud elanikud on esitanud vallavalitsusele oma seisukohad nimetatud kaevandamisloa osas, millest selgub, et peale eespool nimetatud teede seisukorra on kohalikud mures ka kaduda võiva liigirikkuse, maastiku, loodusväärtuste ja elukeskkonna muutuste pärast. Samuti ei ole kohalikud kindlad, et karjäärist lähtuv müra ja põhjavee alanduslehter ei hakka neid mõjutama. Mitmed seisukoha esitanud kohalikud elanikud on täielikult karjääri rajamise vastu.
Kavandatav Tarikatsi liivakarjäär asub Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ja Kambja valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tugialal. Maakonnaplaneeringu punkti 16.1 kohaselt tuleb karjääride, freesturbaalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed. Nii maakonnaplaneeringu kui üldplaneeringu kohaselt on kehtestatud rohevõrgustiku säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused, sh metsade raadamise keeld. Eeltoodust tulenevalt ei pea vallavalitsus põhjendatuks uue karjääri rajamist nimetatud piirkonda.
Eelnõus leitakse, et Tarikatsi karjääris kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike elanike õigustatud vajaduste ja huvidega, samuti valla üldplaneeringuga. Kaevandamine toob kaasa piirkonna maaomanikele suure elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta nende õigustatud ootusi oma rahulikule ümbruskonnale ning võimaliku veetaseme alanemise ohuga kaevudes.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni ühehäälset toetust eelnõule.
Volikogu otsustas mitte nõustuda keskkonnaloa andmisega (19 poolt).
Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu esines ettekandega.
Kambja valla aukodaniku nimetus omistatakse vallakodanikule erilise auavaldusena Kambja vallale osutatud väljapaistvate teenete eest.
Ettepanek aukodaniku nimetuse andmiseks esitatakse koos kandidaadi nime, kontaktandmete, elulooandmete ning teenete kirjeldusega vallavalitsusele.
Aukodaniku nimetuse andmise otsuse eelnõu valmistab ette vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon ning kinnitab volikogu. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
Aukodaniku nimi kantakse valla auraamatusse, aukodanikule antakse valla aukodaniku tunnistus ja rahaline preemia, mille suurus võrdub selle väljaandmise aasta arvuga ja millelt vallavalitsus maksab seaduses sätestatud maksud. Auraamat on nii digitaalne kui ka füüsiline.
Aukodaniku aunimetus antakse üle vabariigi aastapäeva pidulikul üritusel.
- 2022 Aivar Aleksejev
- 2023 Ene Põder
Nominendid
Valentina Vilu
sünd. 20.04.1953
Esitaja Regina Haljak-Mäesaar
Valentina töötas üle kümne aasta Soinaste lasteaias Laululind logopeedina ning lisaks väljaspool lasteaeda täienduskoolitajana. Ta oli lasteaia süda ja hing. Tänaseks on ta küll pensionil ja naudib eelkõige aega lastelastega, kuid alevikus lasteaia lapsi kohates kutsuvad lapsed teda pidevalt lasteaeda tagasi.
Kandidaadi teenete kirjeldus:
- Soinaste lasteaias Laululind lapse arengut toetava koostöömetoodika väljatöötamine
- järjepidev õppekava arendustöö
- kõrgetasemeline logopeediline töö lastega ning vanemate nõustamine.
- Väljaspool lasteaeda:
- kõnearendust toetavate raamatute ja õppematerjalide koostamine
- täiskasvanute koolitaja-õppejõud
- aastal 2016 pälvis Tartumaa aasta suunaja tiitli („Eestimaa õpib ja tänab“).
- Ja palju teisi erinevaid saavutusi, kuid kõige olulisem on see, et Valli süda on õigel kohal.
Alvar Sukk
sünd. 17.09.1986, keskharidus, AS Helia Puit, huviala – korvpall ja spordivõistluste korraldamine
Esitajad Tõrvandi elanikud
Kandidaadi teenete kirjeldus:
Alvar on elupõline Tõrvandi elanik. Korvpalli eestvedaja juba ligi 20 aastat. Lööb kaasa erinevates projektides (juhib korterühistut Tõrvandis, tegutseb Tõrvandi Koolis hoolekogu esimehena, korraldab Kambja vallas kogukonna üritusi). Alvar juhib ka Tõrvandi korvpalli, mis on omaette ikoon Kambja valla spordis. Meeskonnas mängivad oma aja superstaarid Janar Talts, Silver Leppik, Rauno Meerits, Vaiko Riives jpt. Tõrvandi korvpall on toonud palju au ja kuulsust Kambja vallale, sest võidetud on hulgaliselt tiitleid ja karikaid Eestist. Kodumängud on väga menukad, saalid on rahvast täis.
Seega on Alvar väga aktiivne ja tubli Kambja valla kodanik!
Arne Peda
sünd. 12.06.1957, kõrgharidus, OÜ Ülenurme Teed juhataja, huviala -tehnika
Esitaja Aivar Aleksejev
Kandidaadi teenete kirjeldus:
Arne Peda sündis 12. juunil 1957. aastal Lepiku külas. Ta on mitmendat põlve praeguse Kambja valla elanik. Arne lõpetas 1980. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia hüdrotehnika inseneri erialal. Pärast kõrgkooli lõpetamist asus ta tööle Ülenurme õppe- ja katsemajandisse ning töötas seal kuni majandi likvideerimiseni. Alates 1993. aastast on Arne olnud OÜ Ülenurme Teede juhataja.
Tema süda kuulub tehnikale ja masinatele. Juba väikese poisina käis ta isal töökojas abis autosid ja traktoreid hooldamas ja remontimas.
Arne Peda panus Kambja vallale on olnud märkimisväärne. Alates 2002. aastast on ta aktiivselt osalenud vallavolikogu töös, aidates kaasa kohaliku elu edendamisele ja arendamisele. Tema teadmised ja kogemused insenerina on olnud hindamatud, eriti teede ja taristu hooldamisel ning parendamisel.
Lisaks oma ametialasele panusele on Arne tuntud ka oma abivalmiduse ja vastutulelikkuse poolest. Ta on alati valmis olema abiks nii oma naabritele kui ka kogukonna liikmetele, olgu siis tegemist tehniliste probleemide lahendamisega või lihtsalt hea nõu andmisega. Arne pühendumus ja kirg oma töö vastu on teinud temast hinnatud ning austaud kogukonnaliikme Kambja vallas. Arne on imeline abikaasa ja isa oma kahele tütrele ning vanaisa oma lastelastele.
Kambja Vallavalitsuse 12.12.2024 istungil otsustati esitada aukodaniku kandidaadiks Arne Peda. Haridus- ja kultuurikomisjon tegi ettepaneku nimetada tänavu aukodanikuks Arne Peda.
Volikogu otsustas kinnitada aukodaniku laureaadiks Arne Peda (18 poolt, 1 erapooletu).
Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega, milles tutvustas nominente.
Valla aasta tegija või aasta tegu aunimetus omistatakse tunnustusena isikule või ühendusele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on möödunud aastal silma paistnud erilise saavutusega või korraldanud erilise sündmuse või ürituse. Aasta tegija/aasta teo aunimetuse nominendi esitamisel vallavalitsusele tuleb kirjeldada, kellele ja milliste teenete eest aunimetuse andmist taotletakse.
Aasta tegija/aasta tegu aunimetuse andmise otsustab volikogu salajase hääletamise tulemusena. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Salajase hääletuse tulemused avalikustatakse ja aunimetused antakse üle vabariigi aastapäeva pidulikul üritusel.
Kambja valla aasta tegija/aasta teo aunimetuse saaja nimi kantakse valla auraamatusse, aasta tegijale/aasta tegu aunimetuse saajale antakse valla tänukiri ja meene.
Aasta tegija/aasta teo aunimetusele esitatud ning pingereas teiseks ja kolmandaks jäänud nominentidele antakse tänukiri ja meene.
- 2022 Ülenurme spordihoone ümberehitamine
- 2023 Toomas Otsatalo
Nominendid
Karl Sults
Esitaja: Regina HaljakMäesaar
Karl toimetab mitmel rindel ja on oma noore ea kohta omandanud kõrge professionaalsuse taseme. Ta töötas üle 10 aasta Soinaste lasteaias Laululind liikumisõpetajana, kuid paraku tänasel päeval särab juba uutes ringkondades. Karl on tegija, kuna pakub liikumisrõõmu nii väikestele kui suurtele nii lasteaia liikumisõpetajana kui täiskasvanute treenerina. Ta õpetab koolituste näol välja ka oma nooremaid kolleege. Lisaks on tal oma Youtube´i kanal, kus pakub lastele mitmekülgseid tegevusi koduste vahenditega.
Samuti jõuab ta kõige selle kõrvalt Tallinna Ülikooli magistratuuris end täiendada.
Heidi Eit
Esitaja: Janar Eit
„Tahaksin väga tunnustada oma abikaasat 8 aastase töö eest mida ta tegi Facebooki keskkonnas „Kambja / Ülenurme kuulutaja“ kureerimisel.
Lõime Heidiga selle grupi 8 aastat tagasi, sest toonases Ülenurme vallas ei olnud veel sellist laiapõhjalist kogukonna infokommuuni. Me ei teadnud siis veel kui palju tööd see tähendama hakkab 🙂
Valdade ühinemise hetkel hoidsime hoolikalt tolerantset joont mõlemi kogukonna (Kambja ja Ülenurme) üleelamisel ja esialgsetel kohanemisraskustel üheks Kambjaks saamisel. Aja möödudes läks pahameel üle ja vaenu õhutavaid kommentaare ei tulnud enam modereerida.
Samuti on keeruline töö modereerida valimiste ajal postitusi ja kommentaare hea maitse piirides püsima. Nii mõnigi vaenu õhutav või laimav postitus pole seinale jõudnud, sest ületab seaduse või grupi viisakusreeglite piire.
Kaugelt kõige suurem töö on olnud muidugi igasuguste massturundajate ja igapäevapostitajate taltsutamine ja korra hoidmine reklaami tegemisel. Kohaliku käsitöölise, keha-, vaimu- või kultuuriedendaja pildil hoidmine kaugema reklaamitegija kõrval on kõva väljakutse.
Sellegipoolest on Heidi seda kõike 8 aastat kannatlikult teinud kuni sellel aastal energia selles tegevuses otsa lõppes ja ta otsustas selle tegevuse järgmistele inimestele üle anda enne kui see meie pererahu tõsisemalt ohustama hakkab. Natuke numbreid ka 🙂
Grupis on 12 000 liiget.
Heidi luges ja kiitis heaks ~18 000 postitust ja lükkas tagasi ~13 000 postitust.
Peale minupoolse „Aitähi“ ja toetava käehoidmise pole ta muud tänu selle eest saanud. Ja ega ma sellegi kirjaga siin ei eelda midagi muud saavutada kui, et võib-olla kusagil õnnestub teda kasvõi mõnel tagasihoidlikul kombel tänada valla poolt selle kõige eest mida ta tegi. Ta tegi seda südamest ja hästi…, et meil siin vallas oleks natukenegi parem elu ja paremad suhted 🙂 Aitäh!“
MTÜ Ettevõtlik Kambja
Esitaja: Kristi Kull
„Valimisliit Ettevõtlik Kambja algatus Jõulukuine heategu „Tee head“
Sellise projekti algatamine ja jätkusuutlikkus on imetlusväärne ja projekti algatajad on väärt aasta tegija tiitlit. Projekti elluviimiseks tehti koostööd MTÜga Õnnemaa.
Algatuse raames paigaldati Coop’i Kambja valla kauplustesse kastid annetuste kogumiseks juba kolmandat aastat. Algatus on mõeldud just Kambja valla inimestele, kellel on olnud pisut keerukam aasta või vajaksid nad veidi lisa oma jõululauale. Õigete inimesteni jõutakse tänu valla sotsiaalosakonnale.
Kastid on pandud selleks, et kõik kes soovivad saavad ettevõtmist toetada ja oma panuse anda. Inimlik soojus on see, mida me igatseme ja otsime ning mille kogemine teeb meid õnnelikuks. Tänu teie lahketele annetusele on „Tee head“ projekt toonud ja toob rõõmu ja soojust paljudesse Kambja valla peredesse ja südamesse.
Heategu teeb õnnelikuks, Aitäh Teile!“
Õpilasfirma SeebiHaldjad (tegevjuht Aleksander Vasemägi)
Esitaja: Kairi Vasemägi
Aasta tegija – õpilasfirma SeebiHaldjad
Ülenurme gümnaasiumi 10. klassi ettevõtlikud noored alustasid oma ettevõtluskarjääri juba 7. klassist neli aastat tagasi. Alustati minifirmaga KüünlaHaldjad ja nad valmistasid küünlajääkidest sõnumiga käsitööküünlaid. Iga aastaga kasvas ja arenes firma edasi, lõpuks leiti end käsitööseepide maailmas. Firma on kolmeliikmeline. Seebihaldjad valmistavad pärnaõielõhnalisi käsitööseepe, omanäolisi seebialuseid ning koostöös koostööpartneritega valmivad bambusfroteest seebihoidjad/taskud ja seebikindad. Kolme aasta jooksul on ettevõtlikke noori märganud ja avastanud nii mitmedki koostööpartnerid ning partnerlussuhe on toonud SeebiHaldjatele palju kogemusi ning edukat müüki.
SeebiHaldjad äratavad üles armsad lapsepõlvemälestused ja meelitavad lapsi aktiivselt käsi pesema. Nad on iga seebi sisse pannud palju armastust. Oma esimesest müügist kuni käesoleva hetkeni on noored läbi teinud tõelise noore ettevõtja teekonna ning on arendanud oma müügi-, suhtlemis-, ettevõtlus- ja turundusalaseid teadmisi. SeebiHaldjatel on selleks õppeaastaks seatud suur eesmärk – nad soovivad disainida käsitööseepidele keskkonnasõbralikku pakendit.
Tõrvandi kool
Esitaja: Alvar Sukk (hoolekogu esimees)
Tõrvandisse on loodud 2024. aastal ehitusalane tipp pärl ja kogukonnakeskus – Tõrvandi kool. See pole lihtsalt kool vaid üks tahetuim ja parem kool terves Eestis.
- Koolis õpivad tuleviku insenerid ja leiutajad.
- Koolis ei õpita lihtsalt eesti keelt ja matemaatikat, vaid siin saadakse tulevikutööle ja kaasaegsele maailma kodanikule vajalikud oskused.
- Koolil on süsteemselt ja põhjalikult välja mõeldud kooli sisu, mis on lapsest lähtuv.
- Kool kasvatab ennastjuhtivat õppijat – lastakse lastel olla lapsed.
- Koolis on hea, soe olla nii väikestel kui suurtel. Hoitakse ja kaasatakse peresid, oluliseks peetakse koostööd ja häid suhteid peredega! Käivitatud on vanemate akadeemia.
Nüüd on lisaks suurepärasele sisule ka imeline kest – koolimaja.
Tõrvandi kool ongi terves Eestis tõeline pärl. Aitähh teile Kambja vald, et te sellise imelise maja olete loonud lastele ja kogukonnale!
Ülenurme gümnaasiumi vanematekogu
Esitaja: Kairi Vasemägi
Aasta tegu 2024 – ÜG vanematekogu akadeemia esimene seminar
Novembris käivitati vanematekogu eestvedamisel ja koostöös Kambja vallavalitsuse ja kooli juhtkonnaga vanematekogu akadeemia esimene seminar.
27.11.2024 toimus vanematekogu akadeemia seminar „Mis kell ärkab aju ehk kuidas kujundada koolipäeva lapse unevajadusi arvestades?“.
Esimesel seminaril oli vaatluse all, kuidas koolipäeva ülesehitus ja algusaeg ning lapse unevajadustega arvestamine võivad toetada laste tervist ja õpiedukust.
Seminar jagunes kaheks osaks: teoreetilisem osa, mille raames andis temaatilistest teadusuuringutest ja kooliealiste laste une füsioloogiast ülevaate unenõustaja ja psühholoog Kene Vernik ning praktilisem osa, kus paneeldiskussioonis koolipäeva ülesehituse ning õppetöö hilisema algusega seotud muudatuste võlusid ja valusid jagasid selle muudatuse oma koolides ellu viinud (õppe)juhid. Üritust modereeris vanematekogu liige Age Rosenberg.
Kooli direktor andis peale seminari vanematekogu liikmetele tagasisidet – „Minu hinnangul võime akadeemia esimese seminari toimumise edukaks lugeda. Seminari teema oli aktuaalne, kuulajaskonda jagus piisavalt ning sõnavõtud olid asjalikud. Kooli vaatepunktist oli võtmeesineja Kivilinna kooli direktor Karin Lukk: kõnesoleva kooliga on sarnasused meil kõige suuremad ning esinemine väga tasakaalukas, argumenteeriv ning inimlik. Tõenäoliselt kutsume ta veel kooli, et teemat süvitsi arutada.“
Vanematekogu akadeemia esimene seminar tõestas, et vanemate teadlikkuse tõstmine ja selline koostöövorm on üheks oluliseks sillaks kodu ja kooli vahel. Samuti andis seminar tõuke koolile teemaga süvitsi edasi minna.
Kambja vallavalitsus esitas 12.12.2024 istungil kandidaadiks Tõrvandi kooli.
Volikogu asus salajasele hääletamisele, mille tulemusel sai laureaat 17 häält 19-st, teine ja kolmas koht läksid jagamisele.
Volikogu valis aasta teoks Tõrvandi koolimaja ehitamise. Tulemused avalikustati 21.02 toimunud Eesti Vabariigi 107. aastapäeva üritusel.
Järgmine volikogu istung toimub 19.03.2025.
26.02.2025 11.53 – Vallavolikogu 18.12.2024 istungilt (täiendatud)
19.02.2025 18.39 – Vallavolikogu 18.12.2024 istungilt
19.02.2025 11.16 – Otse kell 17: Vallavolikogu päevakorras on aukodaniku nimetamine
17.02.2025 09.15 – Vallavolikogu kolmapäevases päevakorras on aukodaniku nimetamine
