Mänguterapeudina oma igapäevatööd tehes toetun mittedirektiivse mänguteraapia emaks nimetatud Virginia Axline´i põhimõtetele. Pingevaba ja tingimusteta terapeutiline suhe vabastab lapse tunded, innustab last neid keskkonnas väljendama ja tänu sellele positiivsuse poole edasi arendama. Axline julgustas lapsi, et nad ka teraapia ajal endale kindlaks jääksid. Ta tõi ka välja, et ei ole vaja kindlaid eeltingimusi teraapia õnnestumiseks. Oluline on, et terapeudi ja lapse vahel oleks soe suhe, aktsepteerimine, tunnete äratundmine ja reflekteerimine (peegeldamine). Terapeudina usun lapse iseseisvasse probleemide lahendamisse. Turvaline keskkond annab lapsele võimaluse koos terapeudi abiga oma ebameeldivad situatsioonid lahendada või muuta enda jaoks selgemaks.
Alanud 2018/2019. õppeaastast olen alustanud ka grupiteraapia tegevustega rühmas. Grupi mänguteraapia on loomulik ühendus kahest efektiivsest meetodist: mänguteraapiast ja grupiteraapiast. Grupiteraapias aitan lastel õppida, kuidas lahendada probleeme, õppida vastutama, samuti emotsioonide kontrollimist, austades ja aktsepteerides ennast ja teisi. Lisaks aitab mänguteraapia arendada sotsiaalseid oskusi, suurendada enesekindlust ja vähendada hirme.
„Laste mängudes on tihti sügav mõte.“ (Friedrich Schiller)
KATRIN LUIK,
Kambja lasteaia Mesimumm mänguterapeut
