Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 24. septembril 2025 Reola kultuurimajas algas kell 17. Istungil osales 17 liiget.
Päevakord kinnitati 14 poolthäälega.
Päevakord
Kambja vallavalitsuse liige abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega eelnõust, mille eesmärk on kaasajastada ja täiendada kehtivat mittetulundusühenduste toetamise korda. Uus kord tugineb senise praktika käigus saadud kogemustele ja arvestab kogukonna vajaduste muutumisega.
Määruse eelnõu olulised uuendused on:
- toetuse liikide süsteemi selgem ülesehitus ning uue toetuse liigi – üksikisiku toetuse – lisandumine, et motiveerida kogukondi ja kaasata laiemat sihtrühma
- läbipaistvam taotluste menetlemise ja hindamise protsess, kasutades kindlaid ja ühtseid kriteeriume
- kindlate taotlustähtaegade kehtestamine, mis aitab taotlejatel oma tegevusi ette planeerida ja otsida lisavõimalusi ka mujalt
- taotlejate haldussuutlikkuse tõstmine, kuna vallalt taotletavale toetusele lisandub taotleja omaosalus
- SPOKU keskkonna kasutuselevõtt nii taotluste esitamiseks kui ka aruandluseks, mis vähendab halduskoormust ja lihtsustab protsessi
- valla allasutuste ning nende alluvate asutuste toetuseta jätmine, sest nende kulud planeeritakse edaspidi otse valla eelarvesse.
Määruse rakendamiseks vajalikud kulud on kavandatud iga-aastaselt valla eelarvesse. Kulud võivad erineda sõltuvalt taotluste mahust eelnenud aastal.
Uue korra jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Kambja vallavolikogu 24.11.2020 määrus nr 90 „Kambja valla eelarvest mittetulundusühenduste toetamise kord“.
Uus kord jõustub 1. jaanuaril 2026.
Tanel Melk saabus istungile.
Kaasettekandja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu 16 poolthäälega.
- Kambja vallavolikogu 24.09.2025 määrus nr 12 „Kambja valla eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuste andmise kord“ jõustub pärast Riigi Teatajas avaldamist 01.01.2026
Urmas Kink taandas end päevakorrapunkti arutelult ja hääletusest.
Vallasekretär Marina Lehismets esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette moodustada neli jaoskonnakomisjoni, kes korraldavad hääletamist ja valimistulemuste kindlakstegemist 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Komisjoni liikmed nimetati vallasekretäri ettepanekul ja erakondade, valimisliitude ning teiste õigustatud esitajate esitatud kandidaatide seast.
Jaoskonnakomisjon nr 1 – Pargi tn 4, Ülenurme alevik (5-liikmeline)
- Esimees: Anne-Lea Leppik
- Liikmed: Sander Värä, Merilin Miks, Kaisa Leppik, Mirtel Tombak
- Asendusliikmed: Jonna Sild, Eve Jaanus
Jaoskonnakomisjon nr 2 – Ringtee tn 1, Tõrvandi alevik (7-liikmeline)
- Esimees: Jaanika Liblik
- Liikmed: Katre Puusta, Merike Miks, Marek Lehismets, Kaarel Matsin, Rutt Sõmerik, Katariina Lokk
- Asendusliikmed: Marge Maidla, Marko Ojakivi
Jaoskonnakomisjon nr 3 – Järve tee 1, Külitse alevik (5-liikmeline)
- Esimees: Erika Kittus
- Liikmed: Kaupo Piirsalu, Liina Raidma, Triin Rebane, Kristi Leping
- Asendusliikmed: Taavi Tiisler, Janika Kittus
Jaoskonnakomisjon nr 4 – Kesk tn 2, Kambja alevik (7-liikmeline)
- Esimees: Annika Kiisk
- Liikmed: Ragnar Veemaa, Heli Nemvalts, Anne Palumets, Maigi Veemaa, Kristi Kiuru, William Kink
- Asendusliikmed: Meriliis Kuuslap, Eva-Mai Männiste
Jaoskonnakomisjonide ülesanne on tagada hääletamise ja hääletamissedelite lugemise korrektsus, valijate teavitamine, valimisrahu ning valimistulemuste edastamine valla valimiskomisjonile.
Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (16 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda AS-le Tartu Veevärk sihtfinantseering summas kuni 2 950 000 eurot, mis katab Külitse piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise II etapi eeldatavad käibemaksuta kulud.
Kambja vallavolikogu otsustas 18. detsembri 2024 otsuse nr 65 alusel anda AS-le Tartu Veevärk sihtfinantseeringut Külitse piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks. Varasemalt oli eeldatav I etapi tööde maksumus hinnanguliselt kuni 5,2 miljonit eurot, kuid läbiviidud riigihanke tulemusel kujunes I etapi tegelik kogumaksumus 2 101 115 eurot. I etapi käigus rajatakse magistraaltorustikud, mis ühendavad piirkonna Tartu linnast Lemmatsi külas asuva Aadi kinnistuni, kuid ei taga veel kinnistutele liitumisvõimalusi.
Külitse alevikus ja Lemmatsi külas puudub seni ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu torustike rajamine on piirkonna arengu ja elukeskkonna seisukohalt hädavajalik. Vallavalitsuse tellimusel on koostatud Külitse aleviku vee- ja kanalisatsiooniprojekt, mis on kooskõlas Kambja valla arengukava 2020–2030 ning Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga aastateks 2023–2035.
II etapi eesmärk on rajada täiendavad magistraaltorustikud, mis võimaldavad tulevikus ühendada Külitse aleviku erinevad tänavad ja piirkonnad I etapis rajatud põhitrassiga, luues eeldused kinnistute liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda lubaTõrvandi keskusala väliala 1 ehituse hankelepingu sõlmimiseks OÜ-ga Kivipartner, kes esitas edukaks tunnistatud pakkumuse.
Tõrvandi keskusala arendust on kavandatud etapiviisiliselt alates 2021. aastal toimunud Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse hoonestuse arhitektuurivõistlusest, mille võidutööks valiti OÜ Arhitekt Must töö „Ruut ruudus“. Seni on välja ehitatud Tõrvandi kooli ees olev väike osa välialast, nüüd on kavas alustada väliala 1 ja sellele kavandatud palliplatside rajamist.
Projekti eesmärk on:
- laiendada Tõrvandi kooli õuesõppe ja kehalise kasvatuse võimalusi
- luua lastele turvaline ja mitmekesine keskkond aktiivseks liikumiseks
- pakkuda kogu kogukonnale uusi spordi- ja vaba aja veetmise võimalusi
- edendada tervislikke eluviise ja kogukondlikku ühtekuuluvust.
Kambja vallavalitsus on projektile kaasanud toetust riigi tugiteenuste keskuse (RTK) Tartu linnapiirkonna innovatiivsete digi- ja rohelahenduste kasutusele võtmise toetusmeetmest summas 400 000 eurot ja maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest (MATA) 283 000 eurot. Toetused katavad ligikaudu 56% tööde kogumaksumusest.
Hankeleping:
- Edukaks tunnistatud pakkuja: OÜ Kivipartner (registrikood 11298405)
- Hankelepingu maksumus: 1 213 945,38 eurot (koos käibemaksuga)
- Lepingu täitmise tähtaeg: juuli 2026
Valla 2025. aasta eelarves on tööde omaosaluseks planeeritud 200 000 eurot. 2026. aasta eelarvesse on kavandatud täiendavalt 330 945 eurot, mis tagab vajalike vahendite olemasolu ja võimaldab projekti elluviimist kavandatud ajakavas.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda vallavalitsusele nõusolek korraldada avatud hankemenetlus Õssu ja Räniküla piirkonna kohalike teede talihoolduse teostaja leidmiseks. Riigihanke tulemusena sõlmitakse leping perioodiks 2025–2027, lisaks on ette nähtud võimalus lepingut pikendada üheks aastaks. Lepingu eeldatav maksumus on 145 000 eurot ilma käibemaksuta.
Talihooldusteenuse hange on oluline samm, et tagada Õssu ja Räniküla piirkonna kohalike teede talvine läbitavus ja liiklusohutus. Hooldustöödeks on lumetõrje, libedusetõrje ja vajadusel muu talvine teehoid.
Vallavara valitsemise korra kohaselt on vallavolikogu pädevuses anda luba, kui hanke tulemusena sõlmitakse üle ühe eelarveaasta kehtiv hankeleping või kui hange toob vallale kaasa rahalisi kohustusi, mida jooksva aasta eelarves ei ole ette nähtud.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Kodijärve külas asuva Parrise (kü tunnus 28201:008:0020) maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja kinnistada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 21. augustil 2025 taotlus algatada detailplaneering Kambja vallas Kodijärve külas asuval Parrise maaüksusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,3 ha.
Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus üksikelamu projekteerimiseks ja ehitamiseks 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Parrise maaüksusele.
Planeeringu lähtealused
- Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritaval maa-alal säilinud olemasolev maakasutus. Üksikelamu ehitamine on lubatud üksnes juhul, kui naaberkruntidega hoonestusvahe on vähemalt 100 m – antud juhul see tingimus ei ole täidetud.
- Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndis, millele kehtib eraldi üldplaneering. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering on suurema detailsusega ning määrab maaüksusele osaliselt elamumaa juhtotstarbe ning konkreetsed arhitektuursed ehitustingimused.
- Kuna maaüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.
Planeeringu koostamisel
- Koostatakse maastikuanalüüs, et hinnata hoonestuse ja arhitektuurinõuete sobivust piirkonda, arvestada maastiku reljeefi ja säilitada vaated.
- Lahendatakse juurdepääsud, parkimine, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord ning määratakse tingimused planeeringu elluviimiseks.
- Vajadusel täpsustatakse täiendavate uuringute vajadus detailplaneeringu koostamise käigus.
Keskkonnamõju hindamine
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Sirvaku külas asuva Kasemäe (kü tunnus 28301:001:1990) maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 26.03.2025 taotlus algatada detailplaneering Kambja vallas Sirvaku külas asuval Kasemäe maaüksusel (katastritunnus 28301:001:1990). Planeeringuala suurus on ligikaudu 1 hektar.
Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kasemäe maaüksusele.
Planeeringu lähtealused
- Planeeringuala asub Kambja valla üldplaneeringu järgi väärtuslikul maastikul valgel alal, millel säilib olemasolev maakasutus ning millele uut kasutusotstarvet ei ole kavandatud.
- Maaüksus kuulub maakondliku tasandi väärtusliku maastiku koosseisu (K5 – Tatra org ja Kambja).
- Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikul maastikul lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega, kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 meetrit. Antud juhul jääks kavandatav hoonestus lähemale, mistõttu on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.
Planeeringu koostamisel
- Vajadus täiendavate uuringute järele täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus.
- Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääsud, parkimiskorraldus, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord ning määratakse tingimused planeeringu elluviimiseks.
Keskkonnamõju hindamine
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ning eelhinnangu koostamine ei ole vajalik.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (16 poolt, 1 erapooletu).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette seada tasuta ja tähtajatu notariaalne isiklik kasutusõigus Kambja valla kasuks Kambja alevikus asuvale 22137 Kambja-Reolasoo tee kinnisasjale, kinnistusosakonna registriosa nr 5537250, katastriüksus tunnusega 28203:005:0042, et rajada ja kasutada uut veevõtukohta ja sellele viivat juurdepääsuteed.
TREV-2 Grupp AS on koostanud ehitusprojekti, mille järgi rajatakse Kambja alevikku veevõtukoht ja hüdrant. See on vajalik, et tagada tuleohutus ja pakkuda päästetöödeks kvaliteetset veevõttu. Projekti järgi rajatav juurdepääsutee läbib riigile kuuluvat maad, mistõttu oli vaja luba selle kasutamiseks.
Transpordiamet on projektiga nõustunud ja andnud loa isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Kasutusõigus tähendab, et Kambja vald saab õiguse ehitada ja hooldada veevõtukohta ning sinna viivat teed.
Olulisemad tingimused:
- Kasutusõiguse ala on umbes 135 m² ja see on tähistatud maaameti kaardil.
- Vald kohustub teavitama kinnistu omanikku, kui plaanitakse ehitus- või hooldustöid.
- Tööde tegemisel tuleb vältida keskkonnakahju ja teiste inimeste vara kahjustamist.
- Kinnistu omanik ei tohi teha tegevusi, mis takistaksid veevõtukoha ja tee kasutamist.
Kasutusõiguse leping sõlmitakse notari juures ja notaritasu katab vald.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt).
Järgmine istung toimub 15.10.2025, mis on ühtlasi koosseisu viimane plaaniline istung.
Istung lõppes kell 18.01.
24.09.2025 18.03 – Vallavolikogu 24.09.2025 istungilt
24.09.2025 15.41 – Otse: kell 17: vallavolikogu istung
22.09.2025 09.55 – Vallavolikogus kolmapäeval
