Juba seitse aastat on augustikuu viimasel laupäeval Pangodi järve kaldale Unipiha kooli juurde kogunenud sajad inimesed haridusselts Tõrviku eestvõttel ja Kambja Vallavalitsuse toetusel muinastulede ööd tähistama. Selleaastane suur pidu toimus 30. augustil, nii nagu paljudes muudeski Eestimaa paikades – sest muinastulede öö on ühine tähtpäev tervele Läänemere regioonile ja augustikuises pimedas öös lõõmavad lõkked nii Eesti põhja- kui läänerannikul ning sisevete ääres, samuti Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus ja Poolaski. Veekogude äärde süüdatud lõketega mälestatakse viikingiaegset märgutulede süsteemi, millega meremeestele teed juhatati või anti külalt külale edasi hoiatusi või muid märguandeid. See üritus on mõeldud väärtustama meie muistset, üleskirjutamata ajalugu, kuid peale selle on muinastulede ööst välja kujunenud ka kogukondi liitev suvelõpupidu.
Eestis hakkas muinastulede öö traditsioon Soome rannakülade eeskujul levima alates 1992. aastast ja praeguseks on tegemist väga mõjuka kogukondi liitva ja järjepidevust loova suvelõpusündmusega. Haridusselts Tõrvik, kes selle ürituse korraldamist seitse aastat tagasi alustas, kaasab nii ettevalmistustel kui peo läbiviimisel kümneid kohalikke vabatahtlikke ja eriti noori. Üritusele eelnes mitu päeva ühist tööd peoplatsil ja koolimaja juures – kaunistuste tegemine, atraktsioonide, lavade, telkide ja lõkke ülespanek ning muu selline. See kõik ei oleks jõukohane vaid mõnest inimesest koosnevale meeskonnale, aga terve kogukonna toel ja abil saab alati kõik tehtud. Sai seegi kord.
Eelmisel aastal esimest korda katsetatud kahe lava süsteem õigustas ennast ja sellepärast sai hoolikalt ületalve hoitud moodulitest need seegi kord üles panna: alla järve äärde lõkkeplatsile suur lava peaesinejate jaoks ja üles koolimaja õue väike lava kohalike harrastajate ja laste päevaste esinemiste ning auhindamise jaoks. Kogu pidu ongi mõtteliselt jaotatud kaheks osaks: päevane programm eelkõige lastele ja lastega peredele ülemisel platsil, koolimaja turvalisel õuel, kus toimub ja toimus ka sel aastal laat, vibulaskmine, ponisõit, näomaalingud, naljakad atraktsioonid ja põhutelk, erinevad töötoad ja võistlused ning muistse mõõgavõitluse demonstratsioon. Väikesel laval mängisid pilli ja laulsid kohalikud noored ja vanad muusikasõbrad: meie armas kandlemees Osvald Pähna, ansamblid Maikuu ja Kanepi Karmoonikud ning väikestest esinejatest Jumi ja Jaak. Täname neid kõiki ja täname ka Mõõgavõitlusseltsi, Kagu vibuklubi, Grey kohvikut, töötubade läbiviijaid Egne Mihkels, Anvar Valge, Mervi Hainsalu, Jaak-Joonas Keldoja, Grete-Liisa, Pisila ja väsimatuid tüdrukuid koos poni Eddyga, kes väikestele peokülalistele ponisõitu pakkusid.
Kinotelki alumisel peoplatsil järve ääres katsetasime esimest korda eelmisel aastal ning et see leidis tõepoolest huvi ja kasutust, panime selle seekordki üles. See oli hea võimalus end mängude ja meisterdamise jaoks liiga suureks pidavatel noortel ning ennast lasteplatsil ülearusena tundvatel täiskasvanutel mitmetunnise lasteprogrammi ajal korraks kõrvale tõmbuda ja maha istuda. Pakkusime neile vaadata videoülevaateid Pangodi varasematest muinastulede öödest aastatel 2019–2024 ning mängufilmi „Malev“.
Õhtu edenedes ja päikese loojudes aga liikus kogu tegevus tõrvikuridade vahelt alla järve äärde. Rahulikult kaldast eemal järvevees õõtsuv värviliste lippudega ehitud viikingipaat oli korraldajate ja Tartu Muinaskeskuse poolt ehitatud tuleskulptuuriks ja õhtu naelana pidi enda süütamist veel ootama jääma. Nii nagu traditsiooniks saanud, süttis esimesena hoopis lõke Anari Krooni ja Lichettey Aaviku regilaulu saatel, rütmiks tümisemas Ott Valliku šamaanitrumm. Seejärel sai pealava endale kolmest õest (Mirtel Katrina, Mirjam ja Kätlin Kits) koosnev folkansambel Õtekse, kes pakkus oma vokaali keelpillidel saates imetoredaid pärimusmuusika töötlusi.
Nende esinemise lõppedes piirati ohutu ala ja saabus tuleteater Zerkala aeg oma oskusi ja uljust näidata. Nende selleaastane esinemine oli kavandatud palju pikem kui varasematel aastatel, sest tuletantsijatel on meie muinastulede öödel alati olnud tohutu menu. Sel aastal liitsid nad meie palvel ka järvel ootava muinaspaadi süütamise oma kavasse. Nii liikus tuletantsijate etteaste lõpuks kaldalt paadisillale ja kanuuga järvelegi, kus esinemise võimsa lõppakordina tuleskulptuuriks ette valmistatud muinaspaat leegiheitjast süüdati. Seda hetke olid nii lapsed kui täiskasvanud terve õhtu põnevusega oodanud. Selge järvepind peegeldas põleva laevukese kahekordseks ja efekti lisasid veel kaugematele parvekestele asetatud küünlatuled.
Selle uhke vaatepildi taustal alustas ka folkrokkansambel Mandoterror oma esinemist, pakkudes võimsaid emotsioone ja toredat omaloomingut läbisegi pärimusmuusika motiividega. Kuigi nende muusika ei olnud otseselt mõeldud tantsumuusikaks, leidus ometi hulganisti inimesi, kes sellegi järgi jalga keerutada oskasid või lihtsalt lava ees muusikale kaasa elasid.
Oleme tänulikud Kambja vallale, et just nendepoolse toetuse tõttu saab korraldada Pangodi muinastulede ööd nii mitmekesise ja sisukana, et tänu valla rahalisele toele ja nii paljude vabatahtlike pingutustele ja tööle on võimalik pakkuda kogukonna lastega peredele sellist ilusat ja tähenduslikku suvelõpupidu. Korraldajate tuumiku moodustasid nagu varemgi Anari Kroon, Lichettey Aavik, Aidi ja Ott Vallik, Unipiha kooli juhataja ja haridusseltsi Tõrvik taasasutaja Eha Jakobson. Aitäh Kärt Padarile, Eleanora Kevväile ja Marelle Pertmann’ile sissepääsu haldamast, Tambet Tõnissoole kinotelgi programmi juhtimast. Aitäh Sven Tennole, kes suve jooksul mitu korda käis niitmas meie peoplatse, et need osalejate jalgade all ikka siledad oleksid. Aitäh Reliika Augile, Erki Mõisale, Margit Laanperele, Külli Kevväile, Sirli Särele, Marju Rebasele, Kristi Loomusele, Andrile! Lõppematu tänu ja kiitus meeskonna vabatahtlikele noortele Joosep Kroonile, Robert Kroonile, Aleks Aavikule, Heleri Aavikule, Tõnis Aavikule, Rena Nilovile, Kaspar Matsonile, Joosep Šultsile, Lota Laasile, Mia Laasile, Sandra Tammele, Mirell Jänesele, Olari Reinholdile, Romet Paasile, Mikule, Agnes Loomusele, Mirtel Loomusele ja Irisele!
Täname ka kõiki teisi kogukonnaliikmeid ja kooliperet, naabreid ja parkimise võimaldajaid, kõiki, kes olid oma osaga abiks peoplatside ettevalmistamisel, paikaseadmisel, planeerimisel ja asjaajamisel. Teie kõigi toetus teeb võimalikuks ka järgnevad muinastulede ööd Pangodi järve ääres, et seda kogukonnatraditsioonina elus hoida.
Aidi Vallik
