Kambja valla aukodaniku nimetuse pälvis Ivar Dembovski

Vallavanem Kajar Lember esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette Kambja valla 2026. aasta eelarve kogumahuks 47 738 322 eurot.

Eelarve keskmes on haridusvõrgu arendamine, teede ja tehnilise taristu parandamine ning valla põhiteenuste jätkusuutlik tagamine.

Põhitegevuse tuludeks on kavandatud 37,1 miljonit eurot ning kuludeks 34,9 miljonit eurot. Põhitegevuse tulem on positiivne, 2,18 miljonit eurot, mis võimaldab katta laenude põhiosa ja intressimaksed ning tagada finantsdistsipliini nõuete täitmine.

Suurimad investeeringud

2026. aasta olulisemad investeeringud on:

• Tulesäde lasteaia rajamine Räni alevikus (10 rühma, avamine 1. augustil 2026),
• Külitse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitus (5,2 miljonit eurot),
• valla teede ja tänavate korrashoid ja rekonstrueerimine (üle 3 miljoni euro),
• Tõrvandi keskusala roheala rajamine,
• Jõeveere puhkeala arendamise ettevalmistus.

Investeeringute kogumaht ületab 10 miljonit eurot. Nende elluviimiseks kasutatakse 9,5 miljonit eurot laenuvahendeid.

Haridus on eelarve prioriteet

Haridusvaldkonna kulud moodustavad 73% põhitegevuse kuludest. Eelarves on arvestatud:

• õpetajate palga alammäära tõusuga 1 970 euroni,
• lasteaiaõpetajate töötasu kasvuga,
• Tõrvandi kooli laienemisega,
• Tulesäde lasteaia uute rühmade tööjõu- ja majandamiskuludega alates 2026. aasta augustist.

Valla eesmärk on tagada kvaliteetne õpikeskkond ning vastata kiiresti kasvava elanikkonna vajadustele.

Tulubaas ja finantsseis

Maksutulud moodustavad 71% põhitegevuse tuludest. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvab prognoosi kohaselt 5,1%, mida toetab elanike arvu kasv.

2026. aasta eelarve tulem on investeeringute tõttu negatiivne (–8,7 miljonit eurot), kuid see kaetakse laenuvahendite ja likviidsete varade arvelt. Prognoositav netovõlakoormus 2026. aasta lõpuks on 58,3%, mis jääb lubatud piirmäärade sisse.

Vastutustundlik ja arengule suunatud eelarve

Vaatamata majanduskeskkonna ebakindlusele ja riiklikele maksumuudatustele on 2026. aasta eelarve koostatud tasakaaluka ning tulevikku vaatava lähenemisega. Tagatud on valla põhiteenuste toimimine, sotsiaalne turvalisus ning järjepidevad investeeringud haridusse ja taristusse.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas 2026. aasta eelarve suunamist teiseks lugemiseks ja vastuvõtmiseks volikokku.

Toimusid hääletused muudatusettepanekute üle.

Volikogu otsustas võtta vastu 2026. aasta vallaeelarve (12 poolt, 9 vastu).

• Määruse eelnõu ME1-4/50

Vallavanem Kajar Lember esines ettekandega.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Volikogu otsustas algatada arengukava muutmine (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/38

Vallavanem Kajar Lember esines ettekandega.

Volikogu võttis info teadmiseks.

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette omandada vallale Õssu külas asuv Eerika põik 12 kinnistu. Tegemist on avalikus kasutuses oleva maaalaga, kus paikneb mänguväljak.

Kinnistu (1149 m², sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) on moodustatud detailplaneeringu alusel ning arendaja on sinna rajanud avalikuks kasutamiseks mõeldud mänguväljaku, millele on väljastatud kasutusluba. Ala on juba praegu kasutusel kohalike elanike puhke- ja mängupaigana.

Eelnõu kohaselt omandaks Kambja vald kinnistu kokkuleppel praeguse omanikuga hinnaga 1 euro. Omandamisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasuks vald.

Kinnistu omandamine võimaldaks vallal tagada mänguväljaku ja puhkeala jätkuva avaliku kasutuse, korrashoiu ning arendamise. Eelnõu seletuse kohaselt on tegemist avalikes huvides kasutatava alaga, mille omandamine on kooskõlas vallavara valitsemise korraga ning kohaliku omavalitsuse ülesannetega ruumilise planeerimise ja elukeskkonna kujundamisel.

Lisaks nähakse eelnõus ette kinnistusraamatusse kantud ühe isikliku kasutusõiguse kustutamine ning volituste andmine vallavanemale notariaalsete toimingute tegemiseks.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/48

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mille kohaselt soovib vallavalitsus esitada projektitaotluse, et rajada 1,84 kilomeetri pikkune valgustatud kergliiklustee Kambja alevikust Suure-Kambja mõisapargini. Kavandatav tee parandaks jalgrattaga ja jalgsi liikujate ohutust ning ligipääsu teenustele ja ühistranspordile.

Projekti hinnanguline maksumus on 433 000 eurot. Toetuse määr on 54% ehk 233 820 eurot ning valla omafinantseering kuni 199 180 eurot. Omaosaluse katmiseks nähakse eelnõus ette 50 000 eurot 2026. aasta eelarvesse ning 149 180 eurot 2027. aasta eelarvesse.

Projekt on kavandatud ellu viia aastatel 2026–2027. Meetme eesmärk on suurendada väljaspool suuremaid linnapiirkondi jalgsi ja jalgrattaga liikumise osakaalu ning parandada turvalist ühendust asulate vahel.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/49

Revisjonikomisjoni esimees Urmas Kink esines ettekandega tööplaanist.

• Ülevaade

Volikogu liige Tarmo Kleimann esines ettekandega, milles tutvustas kontrollülesande sisu.

Volikogu otsustas kontrollülesande anda (12 poolt, 7 vastu, 2 erapooletut).

• Otsuse eelnõu OE1-4/54

Volikogu liige Rait Pihelgas esines ettekandega, milles tutvustas kontrollülesande sisu.

Volikogu otsustas kontrollülesande anda (12 poolt, 7 vastu, 2 erapooletut).

• Otsuse eelnõu OE1-4/51

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette võtta vastu Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneering ning suunata see avalikule väljapanekule.

Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda maa sihtotstarbe muutmist ning määrata ehitusõigus äri-, tootmis- ja elamuarenduseks. Koostatud lahenduse kohaselt moodustatakse planeeringualal 16 krunti:

• 10 elamumaa krunti,
• 1 äri- ja tootmismaa krunt,
• 1 sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) krunt,
• 4 transpordimaa krunti.

Elamumaa kruntidest kuuele on kavandatud ridaelamud ning neljale üksikelamud. Äri- ja tootmismaa krundile on planeeritud äri- ja tootmishoone rajamine. Planeeringulahendus käsitleb ka tehnovõrkudega varustatust, juurdepääse, parkimist, haljastust ja heakorda.

Planeering sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna ala juhtfunktsioon on praegu määratud elamumaana.

Detailplaneering esitati kooskõlastamiseks ametiasutustele ning arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele. Arvamuste esitamise perioodil laekus viis seisukohta, mida vallavalitsus arutas ning osaliselt arvesse võttis, täiendades planeeringulahendust. Detailplaneering on kooskõlastatud päästeameti, terviseameti ning tehnovõrkude valdajatega.

Eelnõu kohaselt toimuks detailplaneeringu avalik väljapanek 13.03.–13.04.2026 Kambja vallavalitsuse kantseleis ning vallaveebis.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/47

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Tõrvandi alevikus asuva Karikakra tn 18 (kü tunnus 28301:001:0613) krundi ja lähiala detailplaneering ning kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 23.09.2025 taotlus Kambja vallas Tõrvandi alevikus asuva Karikakra tn 18 krundi detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringualal kehtib Tõrvandi aleviku Kõivu 2 detailplaneering (kehtestatud Ülenurme vallavolikogu 23.01.2007 otsusega nr 4). Planeeringu kohaselt moodustati Karikakra tn 18 tootmismaa krundiks, kus on välja ehitatud piirkonna ühiskanalisatsiooni reoveepumpla.

Koostatava planeeringu eesmärgiks on kaaluda 100% tootmismaa sihtotstarbega maaüksuse kruntimist elamumaa ja transpordimaa kruntideks ning kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist vastavalt üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks ette näha olemasoleva reoveepumpla ümberpaigutamist.

Planeeringuala suurus on u 0,3 ha.

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud elamumaa maakasutuse juhtfunktsioon ning see asub tiheasustusalal. Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (12 poolt, 7 vastu, 1 erapooletu).

• Otsuse eelnõu OE1-4/43

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Tõrvandi alevikus asuvate Tamme tn 13, Tamme tn 13a ja Tamme tn 15 maaüksuste ning lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 10.01.2024 taotlus Kambja vallas Tõrvandi alevikus asuvate Tamme tn 13 ja Tamme tn 15 maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda olemasolevate Tamme tn 13, Tamme tn 13a ja Tamme tn 15 (tootmismaad 100%) ümberkruntimist, kruntidele äri- ja tootmismaa sihtotstarbe määramist ning ehitusõiguse määramist äri- ja tootmishoonete ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Tamme tn 15 krundil kehtib osaliselt Tamme tn 15 maaüksuse detailplaneering. Tamme tn 15 detailplaneeringuga moodustati Tamme tn 15, 15a ja 15b krundid ning määrati kruntidele ehitusõigused ärihoonete rajamiseks.

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud äri- ja tootmismaa maakasutuse juhtfunktsioon. Lähtuvalt eeltoodust on koostatava detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas valla üldplaneeringuga.

Planeeringuala suurus on u 1,7 ha.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/46

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Virulase külas asuva Raja (kü tunnus 28203:004:0367) maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 26.09.2025 taotlus Kambja vallas Virulase külas asuva Raja maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Raja maaüksuse kruntimist ning ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on u 9 ha.

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala üldplaneeringu põhikaardil valgel maaalal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Osaliselt kattub planeeringuala üldplaneeringuga ette nähtud säilitatava metsamaa maakasutusega. Maa-ala jääb rohelise võrgustiku koridori ning alale laienevad kitsendused: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, planeeringualale laienev arheoloogiamälestise asulakoht ning planeeringualaga piirnev arheoloogiamälestis linnus ning antud kinnismälestiste kaitsevöönd.

Algatatav detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas valla üldplaneeringuga.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/45

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Ülenurme alevikus asuva Tartu mnt 3a (kü tunnus 94901:007:0511) maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 05.05.2025 taotlus Kambja vallas Ülenurme alevikus asuva
Tartu mnt 3a (kü tunnus 94901:007:0511) maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi 100% tootmismaa sihtotstarbega Tartu mnt 3a maaüksusel olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust ja 100% tootmismaa sihtotstarbe muutmist 40% ärimaa ja 60% tootmismaa sihtotstarbeks.

Planeeringuala suurus on u 3600 m².

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud äri- ja tootmismaa maakasutuse juhtfunktsioon ning planeeringuala asub tiheasustusalal. Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas valla üldplaneeringuga.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/42

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette mitte nõustuda keskkonnaloa andmisega AS-ile Heidelberg Materials Kunda (registrikood 10156772) Tarikatsi liivakarjääri kaevandamiseks.

AS Heidelberg Materials Kunda taotleb keskkonnaluba liiva kaevandamiseks Tarikatsi liivakarjääris Ivaste külas. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks ning keskmiseks kavandatavaks aastamääraks on ligikaudu 254 000 m³. Muudetud taotluse kohaselt on kavas kaevandada üksnes veepealset maavara ning tegevus peaks toimuma ilma veetaset alandamata.

Volikogule esitatud eelnõu kohaselt ei ole vald veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ümbruskonna joogiveekaevude veetaset ega läheduses paiknevaid veekogusid. Täiendavaid põhjaveeuuringuid ei ole läbi viidud. Samuti ei ole hinnatud kaevandamistegevusega kaasnevat liikluskoormuse kasvu kohalikele kruuskattega teedele ega selle mõju teede seisukorrale.

Kavandatav kaevandamisala asub rohevõrgustiku tugialal ja säilitataval metsamaal. Kuigi taotlusele on lisatud eksperthinnang, leiab volikogu eelnõu seletuskiri, et rohevõrgustiku toimimise ja loodusväärtuste säilimise küsimused vajavad põhjalikku kaalumist. Kohalikud elanikud on väljendanud muret liigirikkuse vähenemise, maastikumuutuste, müra ning elukeskkonna halvenemise pärast.

Kambja vallavolikogu on ka varasemalt avaldanud mittenõustuva seisukoha sama kaevandamisloa taotluse suhtes. Esitatud eelnõu kohaselt jääb volikogu oma varasema seisukoha juurde.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

Vaheaeg, 10 minutit

• Otsuse eelnõu OE1-4/36

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, millega tehakse ettepanek anda nõusolek Kambja vallale kuuluva Kaku-Metsavahi tee lõik 1 kinnistu koormamiseks reaalservituudiga (veejuhtimisservituut).

Reaalservituuti taotletakse eesmärgiga seadustada puurkaevust lähtuv veetrass, mis tagab veevarustuse mitmele naaberkinnistule Laane külas. Servituudi esemeks on veetorustik ning selle kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.

Eelnõu kohaselt:

• seatakse reaalservituut tasuta ja tähtajatult
• servituudi sisuks on veetorustiku omamine, majandamine, hooldamine, remontimine ja kasutamine
• kõik servituudi seadmisega seotud kulud tasuvad taotlejate kinnistute omanikud
• veetorustiku rajamise ja ülalpidamise kohustust Kambja vald ei võta.

Samuti kohustuvad kinnistute omanikud taastama tööde lõppedes maa-ala endisesse seisukorda.

Reaalservituudi ala on määratletud katastri infosüsteemis ning tähistatud vastava piirangualana.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja selgitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud muudatusettepanekutega.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/39

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, millega tehakse ettepanek anda nõusolek Vana-Kuuste külas asuva Aia kinnistu koormamiseks reaalservituudiga.

Reaalservituuti taotletakse eesmärgiga seadustada Lillemaa kinnistule ajalooliselt kasutusel olnud juurdepääs. Alternatiivsed juurdepääsud puuduvad. Eelnõu kohaselt seatakse servituut Lillemaa kinnistu igakordse omaniku kasuks.

Planeeritav servituudiala on 5 meetri laiune juurdepääsutee kogupindalaga 354 m². Servituudi sisuks on juurdepääsutee kasutamine, hooldamine, remontimine ja muul viisil ekspluateerimine selle toimimise tagamiseks.

Eelnõu kohaselt:

• seatakse reaalservituut tasuta ja tähtajatult;
• juurdepääsutee rajamise ja hooldamise kohustus jääb Lillemaa kinnistu omanikule;
• Kambja vald ei võta kohustust tee rajamiseks;
• kõik servituudi seadmisega seotud kulud tasub Lillemaa kinnistu omanik.

Samuti nähakse ette, et servituudiala kasutamine ei tohi kahjustada Aia kinnistu seisukorda ning kinnistu omanik annab nõusoleku vajadusel täiendavate servituutide seadmiseks ja kinnistu jagamiseks.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/40

Kultuuri- ja kogukonnakomisjoni esimees Peep Puis esines ettekandega, milles tutvustas aukodaniku kandidaadiks ülesseatuid ja tutvustas komisjonis toimunud hääletustulemusi.

Nominendid

Airi Liiva

Airi Liiva on Laulupesa muusika- ja loovhariduskeskuse eestvedaja ning pikaaegne lastelaulude looja ja koguperemuusikalide lavastaja. Ta elab Kambja vallas Tõrvandi alevikus ning on aastaid juhendanud lapsi, kellest paljud on pärit Kambja vallast. Laulupesa tegevustes osalevad sajad lapsed üle Lõuna-Eesti.

Airi panus Kambja valla laste muusika-, tantsu- ja lavakultuuri arendamisse on olnud järjepidev ja pühendunud. Tema eestvedamisel sünnivad igal aastal koguperemuusikalid, mis annavad noortele võimaluse kogeda lavakunsti, arendada eneseväljendusoskust ning õppida meeskonnatööd professionaalsel tasemel. Need lavastused on kujunenud oodatud sündmusteks nii osalejate peredele kui ka laiemale kogukonnale.

Lisaks lavastustele on Airi kirjutanud mitmeid populaarseid lastelaule ning andnud välja laulikuid ja heliplaate, mis on leidnud laialdast kasutust nii muusikaringides kui ka koolides.

2025. aasta lõpus esietendus koguperemuusikal „Laulab terve maa“, mis on üks viimaste aastate silmapaistvamaid loomingulisi ettevõtmisi. Lavastus tõi kokku kümned Kambja valla lapsed, noored ja juhendajad ning pakkus osalejatele võimalust õppida ja esineda turvalises ning inspireerivas keskkonnas. Ettevõtmine rikastas nii Kambja valla kui ka Tartu linna kultuurielu ning tugevdas kogukonna ühtekuuluvustunnet.

Lavastuse loomine – alates stsenaariumist, muusikast ja lauludest kuni lavakujunduse, kostüümide ja korralduseni – toimus Airi eestvedamisel ning nõudis ligi aasta pikkust ettevalmistust ja mitmekülgseid oskusi. Tema töö on jätnud püsiva jälje paljude laste arengusse ning kujundanud Kambja valla kultuuriruumi loovamaks ja elujõulisemaks.

Eha Jakobson

Eha oli oma töös pühendunud koolile ja õpilastele. Ta ei piirdunud üksnes õppekavas sätestatuga, vaid lõimis igapäevasesse kooliellu välisprojekte, kodukohauurimust ja folkloori. Aktiivse kogukonnaliikmena seisis Eha Jakobson selle eest, et Pangodis asutataks juba 1990. aastal haridusselts Tõrvik. Selts tegutseb tänaseni ning on koolile oluline ja toetav partner.

Eha panus Kambja valla haridusellu on märkimisväärne. Tema tugevuseks on liitklasside õpetamine ning Unipiha kool on oma liitklassidega olnud selle heaks näiteks. Unipiha kogemust on käidud üle Eesti uurimas ja õppimas, lisaks peab Eha sel teemal loenguid ka Tartu ülikoolis.

Ehale on oluline ka Eesti riigi käekäik ja kaitse. Just seetõttu astus ta 2010. aastal Tartu naiskodukaitse tegevliikmeks ning on naiskodukaitses aktiivne tänaseni.

Kersti Leis

Kersti Leis on üle kahekümne aasta olnud pühendunud ja järjepidev eestvedaja Kambja valla (endise Ülenurme valla) noorsootöö ja kogukonnategevuse arendamisel. Tema tegevust iseloomustavad sügav pühendumus, kaugeleulatuv mõju ning oskus märgata ja toetada nii noori kui ka kogukonda tervikuna.

Kersti eestvedamisel on MTÜ Õnnemaa kujunenud oluliseks ja usaldusväärseks noorsootöö korraldajaks Kambja vallas. Alustades ühe pere- ja noortekeskusega Ülenurmel, on tegevus aastate jooksul laienenud Tõrvandi, Kambja ja Kuuste pere- ja noortekeskusteni. 2025. aastal pikendas Kambja vallavolikogu MTÜ Õnnemaa volitust noorsootöö korraldamiseks järgmiseks kolmeks aastaks, mis kinnitab tehtud töö kvaliteeti ja tulemuslikkust.

MTÜ Õnnemaa haldab, vahendab ja korraldab mitmeid noorte seas hinnatud tegevusi. Käesoleval aastal toimuvad lisaks avatud noorsootööle noortekeskustes loov-, õmblus-, näite- ja kokandusringid ning noortel on võimalus osaleda päästeringis, noorkotkaste ja kodutütarde tegevuses. Need ettevõtmised ei paku üksnes sisukat vaba aja veetmise võimalust, vaid kujundavad pikaajalisi koostöösuhteid, arendavad sotsiaalseid oskusi ning kasvatavad vastutustunnet.

Kersti juhtimisel on aktiivselt taotletud lisarahastust erinevatest fondidest ja toetusmeetmetest, sealhulgas Tartumaa arendusseltsilt. Näiteks viis MTÜ Õnnemaa 2025. aastal ellu LEADER-projekti, mille eesmärk oli pakkuda nii Kambja valla kui ka kogu Tartumaa noortele arendavaid ja harivaid tegevusi. Projekti raames toetati noorte omaalgatust ja koostööoskuste arengut suurürituste korraldamise kaudu. Tegevus omandas ka rahvusvahelise mõõtme – toimusid külastused Soome kohalike noorte juurde ning Soome noorte osalusel korraldati Tartumaal maakondlik noortesündmus „Tartumaa noortepäev“, millest võttis osa ligi 1000 noort.

MTÜ Õnnemaa on panustanud ka noortekeskuste ruumide kohandamisse ja sisustamisse ning viinud ellu mitmeid kogukonda ühendavaid sündmusi. Kersti on üks Tartumaa noorsootöötajate ühenduse asutajatest ning kõik neli MTÜ Õnnemaa pere- ja noortekeskust kuuluvad Tartumaa tervist edendavate noortekeskuste võrgustikku.

Koostöös partneritega korraldati hiljuti MTÜ Õnnemaa 20. tegutsemisaastat tähistanud elamusõhtu, mis tõi kokku eri põlvkonnad ning tõstis esile organisatsiooni rolli laste, noorte ja perede jaoks oluliste tegevusvõimaluste loojana. Lisaks on Kersti olnud Kambja valla iga-aastase jõulueelse heategevusürituse „Tee head“ algataja ja eestvedaja, kaasates sellesse aktiivselt kohalikke ettevõtjaid.

Kersti juhtimisel on MTÜ Õnnemaa kasvanud ühest keskusest mitmeks pere- ja noortekeskuseks, mis pakuvad järjepidevalt arendavaid ja kaasavaid tegevusi ning toetavad noorte eneseteostust ja kogukondlikku koostööd. Tema oskus märgata, toetada ja innustada on jätnud püsiva jälje paljude noorte eluteele ning tugevdanud Kambja valla kogukondlikku sidusust.

Ivar Dembovski

1991. aastal asutatud AS Rait on Kambja valla üks suuremaid tööandjaid. Reolas paiknevad ettevõtte peakontor, kaasaegsed ja tipptehnoloogiaga tootmisüksused (hööveldus- ja viimistlusliinid), hanke- ja ekspordimeeskonnad ning müügiterminal koduturu klientide teenindamiseks. Pidevalt arenev ja innovaatiline ettevõte annab tööd enam kui 150 inimesele, kellest paljud on Kambja valla elanikud.

Ivar Dembovski on koos meeskonnaga üles ehitanud eduka eksportiva puidutööstusettevõtte, mis pakub piirkonnas stabiilseid töökohti ning loob tugeva majandusliku aluse kohalikule arengule. Tema juhtimisel on ettevõte kasvanud rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ning panustanud järjepidevalt tootearendusse ja tehnoloogilisse uuendamisse.

Lisaks ettevõtlustegevusele on Ivar Dembovski aktiivne puidutööstuse arendaja nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ta osaleb erialastes ühendustes ja võrgustikes, edendades puidumaterjalide kasutamist ning keskkonnasäästlikke lahendusi. Tema tegevus aitab tugevdada Eesti puidusektorit ning suurendada valdkonna nähtavust.

Ettevõte on olnud aastate jooksul ka kogukonna toetaja, panustades erinevatesse piirkondlikesse algatustesse ja koostööprojektidesse. Selline vastutustundlik ja kogukonda kaasav ettevõtlus on positiivselt mõjutanud nii Kambja valla majanduselu kui ka sotsiaalset arengut.

Volikogu andis aukodaniku nimetuse Ivar Dembovskile (21 poolt).

• Otsuse eelnõu OE1-4/53

Abivallavanem Maarja Astover esines ettekandega, milles tutvustas kandidaate.

Kambja valla aasta tegija/aasta tegu aunimetus on tunnustus isikule või ühendusele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on möödunud aastal silma paistnud erilise saavutusega või korraldanud erilise sündmuse või ürituse. Aasta tegija/aasta tegu aunimetuse andmise otsustab volikogu salajase hääletamise tulemusena. Tähtaegselt esitati aasta tegija/aasta tegu konkursile üheksa kandidatuuri.

Nominendid

Kambja saunaklubi

Tublid ja aktiivsed Kambja aleviku mehed lõid MTÜ ja korraldasid meeleoluka ja vägagi õnnestunud jaanipeo Kambja alevikus, mis tõi kokku kohalikud kui ka lähiümbruskonna rahvast. Ürituse korraldamisele aitas kaasa Kambja vald ja suur toetus oli kohalikelt ettevõtetelt.

Airi Liiva, Laulustuudio Laulupesa koguperemuusikal „Laulab terve maa“

Airi Liiva on Laulupesa muusika- ja loovhariduskeskuse eestvedaja ning pikaaegne lastelaulu ja koguperemuusikalide looja. Ta elab Kambja vallas Tõrvandi alevikus ning on aastaid juhendanud lapsi, kellest paljud on pärit Kambja vallast. Laulupesa tegevustes osalevad sajad lapsed üle Lõuna-Eesti.

Airi panus Kambja valla laste muusika-, tantsu- ja lavakultuuri arendamisse on olnud järjepidev ja pühendunud. Tema eestvedamisel sünnivad igal aastal koguperemuusikalid, mis annavad noortele võimaluse kogeda lavakunsti, arendada eneseväljendusoskust ning õppida meeskonnatööd professionaalsel tasemel. Need lavastused on kujunenud oodatud sündmusteks nii osalejate peredele kui ka laiemale kogukonnale.

Lisaks lavastustele on Airi kirjutanud mitmeid populaarseid lastelaule ning andnud välja laulikuid ja heliplaate, mis on leidnud laialdast kasutust nii muusikaringides kui ka koolides.

2025. aasta lõpus esietendus koguperemuusikal „Laulab terve maa“, mis on üks viimaste aastate silmapaistvamaid loomingulisi ettevõtmisi. Lavastus tõi kokku kümned Kambja valla lapsed, noored ja juhendajad ning pakkus osalejatele võimalust õppida ja esineda turvalises ning inspireerivas keskkonnas. Ettevõtmine rikastas nii Kambja valla kui ka Tartu linna kultuurielu ning tugevdas kogukonna ühtekuuluvustunnet.

Lavastuse loomine – alates stsenaariumist, muusikast ja lauludest kuni lavakujunduse, kostüümide ja korralduseni – toimus Airi eestvedamisel ning nõudis ligi aasta pikkust ettevalmistust ja mitmekülgseid oskusi. Tema töö on jätnud püsiva jälje paljude laste arengusse ning kujundanud Kambja valla kultuuriruumi loovamaks ja elujõulisemaks.

MTÜ Õnnemaa

MTÜ Õnnemaa eestvedamisel toimus Kambja vallas heategevusprojekt „Tee head“. Coopi kauplused Kambja vallas olid täis soojust ja hoolivust – noored ning noorsootöötajad suhtlesid inimestega ja tutvustasid poodides projekti eesmärki.

Sotsiaalmeedia kaudu oli näha, kui palju tööd ja pühendumust panustati selleks, et muuta 39 Kambja valla pere jõulud rõõmsamaks. Nii suurt ja südantliigutavat ettevõtmist ei kohta just sageli.

Marika Lehiste, Jana Käär ja Kambja Ignatsi Jaagu kool

Kambja Ignatsi Jaagu kooli mudilas-, poiste- ja lastekoori juhendasid koorijuhid Marika Lehiste ja Jana Käär. Kõik kolm koori osalesid edukalt Tallinnas toimunud XXVIII üldlaulupeol „Iseoma“. Eriti märkimisväärne oli mudilaskoori esmakordne osalemine üldlaulupeol.

Marika Lehiste sõnul jääb 2025. aasta laulupidu kõigile alatiseks meelde: „Saime olla osa erilisest ja liigutavast kogemusest. Laulsime hingest ja südamest, tundsime ühtehoidmist ning olime vaprad ka vihma trotsides. Laulupeo ilu sünnib hääles, kuid jääb elama südames.“

Suur tänu kogu Kambja Ignatsi Jaagu koolile toetuse ja kaasaelamise eest.

Rauno Kiuru ja Kaspar Koolman

Eesti omavalitsuste 50. suvemängud toimusid 16.–17. augustil 2025 Kambja vallas ja muudes Tartumaa paikades. Eestimaa spordiliidu Jõud korraldatud suvemängud tõid kokku rekordarvu osalejaid üle Eesti ning kinnitasid, et sport liidab kogukondi.

Spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volti sõnul näitasid suvemängud taas, et ühel nädalavahetusel kohtus rekordarv eri põlvkondade spordisõpru nii väikestest kui ka suurtest omavalitsustest.

Suvemängude korraldamine Kambja vallas andis olulise panuse liikumisharrastuse edendamisse ning suurendas valla tuntust ja mainet üleriigilisel tasandil.

Alvar Maidla

2025. aasta suvel avati Kambja vallas Räni alevikus Pargi talus Theodor Pooli muuseum. Muuseumi rajajaks on Alvar Maidla, kes on pühendunud teeneka põllumehe, riigitegelase, Eesti esimese põllutööministri ja maareformi algataja Theodor Pooli elu ja tegevuse uurimisele.

Alvar Maidla on teinud Theodor Pooli kohta põhjalikku uurimistööd ning muuseumi loomine on selle töö loomulik jätk. Varasem plaan rajada muuseum Pooli kodutallu Piistaojal ei osutunud võimalikuks ning seal puudusid ka arhiivimaterjalide, raamatute ja säilinud esemete jaoks sobivad hoiutingimused. Pargi talus avanenud võimalus võimaldas kogu arhiivi, raamatukogu ja mööbli turvaliselt ümber paigutada.

Muuseumi rajamisel koliti esemed ümber ning restaureeriti need, mis seda vajasid. Muuseumituba on kujundatud võimalikult sarnaselt Theodor Pooli kunagisele kabinetile. Tema elukäik ja töö on tutvustatud stendidel, mis annavad ülevaate nii tema tegevusest põllumajanduse edendajana kui ka riigimehena.

Muuseum on avatud etteteatamisel kõigile huvilistele. Selle rajamine rikastab Kambja valla kultuuri- ja ajaloopärandit ning aitab hoida elus ühe olulise riigitegelase mälestust.

Ülle Andreson

Ülle on pikaaegne ja teenekas Ülenurme muusikakooli direktor. 2026. aasta aprillis tähistab ta ka oma 70. sünnipäeva.

Tema juhtimisel on kooli ümber koondunud tugev ja pühendunud õpetajate meeskond, kelle töö tulemusena on paljude õpilaste andekus jõudnud esile ning toonud aastate jooksul silmapaistvaid tulemusi erinevatelt konkurssidelt. Õpilased on pälvinud nii nominendi kui ka laureaadi tiitleid ning esindanud väärikalt Kambja valda.

Muusikakooli õpilased on esinenud koduvalla sündmustel, tähtpäevadel ja tunnustusaktustel ning toonud vallale tuntust ka väljaspool kohalikku kogukonda. Ülenurme muusikakool on korraldanud nii iseseisvalt kui ka koostöös partneritega kontserte, konkursse, teabepäevi ja muid muusikasündmusi.

Mitmed vilistlased on jõudnud tunnustuseni ka rahvusvahelisel tasandil. Ülenurme muusikakool on kujunenud Kambja valla kultuurielu oluliseks kandjaks ja visiitkaardiks, mille arengut ja taset on järjepidevalt suunanud Ülle Andreson.

Toomas Arumägi ja Tõrvandi päästeselts

Tänavu tähistas Tõrvandi päästeselts oma 10. tegevusaastat – märgiline ja pühendunud teekond, mille jooksul on selts olnud kohaliku kogukonna turvatunde ja abivalmiduse oluline kandja. Selts loodi 2015. aastal vastusena vajadusele tugevdada kohalikku valmisolekut ja reageerimisvõimet kriisiolukordades ajal, mil ametliku päästeteenistuse kohalolu piirkonnas muutus ning vabatahtliku päästetöö roll kasvas.

Seltsi asutaja ja juhatuse liikme Toomas Arumägi eestvedamisel on organisatsioon kümne aasta jooksul järjepidevalt arenenud. Tema sihikindel töö ja visioon on olnud suunatud sellele, et Tõrvandi ja selle ümbrus oleksid turvalisemad paigad kõigile elanikele. Panus vabatahtliku päästetöö arendamisse ning kohaliku kriisivalmiduse tugevdamisse on olnud märkimisväärne.

Tänaseks on päästeseltsist kujunenud tugev ja usaldusväärne organisatsioon, kus tegutseb 42 aktiivset liiget. See näitab kogukonna suurt valmisolekut panustada ühisesse turvalisusesse. Vabatahtlikud päästjad täidavad Eesti turvalisuse süsteemis olulist rolli, reageerides kiiresti kohalikes oludes, ennetades suuremaid kahjusid ning toetades kutselisi päästeteenistusi.

Tõrvandi päästeselts on kujunenud hinnatud kogukonnaorganisatsiooniks, mis aitab inimesi, reageerib ohtudele ja seisab turvalisuse eest. Tänu vabatahtlike pühendumusele ja koostööle on tugevnenud nii kohaliku kogukonna kriisikindlus kui ka ühtekuuluvustunne.

Kambja valla treeningpäev

Ülenurme spordihoones toimuvat treeningpäeva korraldavad Kaspar Koolman, Rauno Kiuru ja Kätlin Goos.

Novembris neljandat korda toimunud suur treeningpäev on suunatud nii kohalikule kogukonnale kui ka kaugemalt tulijatele ning on kujunemas Kambja valla traditsiooniliseks spordisündmuseks. Spordile pühendatud päev tutvustab lastele, noortele ja täiskasvanutele erinevaid keha ja vaimu toetavaid ühistreeninguid. Ühine liikumine toob inimesi kokku, loob positiivse emotsiooni ning pakub võimalust leida uusi huvisid ja tutvusi.

Osalejate motiveerimiseks on igal aastal kaasatud arvukalt sponsoreid, kelle toetusel loositakse välja erinevaid tooteid ja teenuseid.

Tähelepanuväärne on ka põlvkondadevaheline koostöö korraldusmeeskonnas. Kogenud eestvedajate kõrval on kaasatud noor ja aktiivne Ülenurme gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kätlin Goos. Treeningpäeva ja teiste vallas toimuvate sündmuste korraldamine aitab kujundada noortest tulevasi kultuuri- ja spordikorraldajaid ning toetab kogukonna järjepidevat arengut.

Toimuvad isikuvalimised. Aasta tegija/Aasta teo I, II ja III koht selguvad isikuvalimiste põhjal, mille tulemused avaldatakse vabariigi aastapäeva pidulikul aktusel. Valimistulemuste väljaselgitamist otseülekandes ei näidata.

• Otsuse eelnõu OE1-4/52