Jäätmekäitlus on oluline ja väga vajalik

611

Tõrvandi jäätmejaam ajutiselt suletud!

Jäätmed saab ära anda Tartus Selli tn 19 jäätmejaamas

E–R kell 10.00–18.00, L–P kell 10.00–16.00, riigipühadel suletud.

Tel 738 6700 (E-R kell 9-17) ja 524 1544

Tasuta võetakse vastu

ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid, turvaliselt pakendatud süstlad jm); suurjäätmed (mööbel); elektroonikaromud (külmikud, telerid jm); samuti väikeelektroonika (taskulambid, suitsuandurid jms); taaskasutatavad jäätmed(vanapaber, metall, plast); pakendijäätmed; töötlemata puit; plastijäätmed; tekstiil.

Tasu eest võetakse vastu

biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (12 €/t); bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (48 €/t); suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid, samuti krohvipuru jms), klaas (81,60 €/t); eterniit, (81,60 €/t). Väiksemad eterniiditükid tuleb enne jäätmejaama toomist pakendada (näiteks ehitusjäätmete kilekottidesse).

Vanarehvid

Eraisikud saavad sõiduauto vanarehve tasuta üle anda mõistlikus koguses, st kuni 8 sõiduauto rehvi aasta jooksul (suve- ja talverehvide vahetamise käigus tekkiv rehvide loogiline kogus) ühe isiku kohta AS Kuusakoski teeninduspunktis Tartus Teguri 53E-R kell 8.00-16.30, tel 736 7772.

Kambja tanklas saab tasuta ära anda vanu elektroonikaseadmeid

MTÜ Eesti Elektroonikaromu paigaldab Kambja tankla ( Võru mnt 2e, Kambja) juurde vanade elektroonikaseadmete kogumise konteineri.

Tasuta võetakse vastu

  • suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms);
  • väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);
  • kodused IT & telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);
  • tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms);
  • luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid;
  • elektritööriistad (v.a tööstuslikud);
  • elektrilised mänguasjad;
  • seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms).
  • NB! Äraantavad koduses kasutuses olevad seadmed ei tohi olla saastunud ega lammutatud osadeks!

Eesti Elektroonikaromu opereerib üleriigilist EE-seadmete kogumisvõrku. EE-seadmete tarbijad saavad oma elektroonikaromud kogumispunktidesse ära anda TASUTA. Kõik kogumispunktides kokku kogutavad elektroonikaromud suunatakse edasisse käitlusesse ning taaskasutusse vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

Vanad elektroonikaseadmed koosnevad peamiselt metallist. Metalle on mõistlik ümber töödelda ja taaskasutada. Samuti sisaldavad vanad elektroonikaseadmed ohtlikke jäätmeid ja nende saatmine prügimäele või põletusse saastab loodust. Elektroonikaseadmetest saab ka plaste, millest toodame plastlaudu ja prusse. Plastitoodetega saab tutvuda veebilehel www.neular.ee.

Lisaks sellele, et elektroonikaromude eraldi kogumine on mõistlik, nõuavad seda ka seadused ja Euroopa Liidu direktiivid. Järgmisest aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv, mis kohustab 50% olmeprügist suunama ringlusse materjalina. Vanu elektroonikaseadmeid loetakse nende jäätmete sekka. Elektroonika kogumine Kambja vallas aitab Eestil neid euronõudeid täita.

Elektroonikaromude kogumise ja käitlemise on kõik uue elektroonika ostjad juba kinni maksnud. Iga inimene, kes ostab uue teleri, tasub märkamatult tasu ka selle eest, et Eestis oleks igas vallas, kus on rohkem kui 3500 inimest, oma elektroonikakonteiner. Tänu sellele nn tootjavastutussüsteemile seisab konteiner Kambjas tanklas tasuta. Seda, kus asuvad teiste valdade ja linnade konteinerid, saate täpsemalt vaadata internetist www.elektroonikaromu.ee.

Jäätmete sorteerimine on jõukohane kõigile. Riik ja kohalik omavalitsus peavad looma oma inimestele tingimused ja võimalused jäätmete sorteerimiseks. Hea, et Kambja vald on sellise võimaluse nüüd oma elanikele loonud.

Head sorteerimist!

Pakendikott

Ülenurme, Külitse, Tõrvandi, Räni, Kambja alevikus ja Soinaste, Õssu, Laane, Lemmatsi, Uhti, Vana-Kuuste külade eramajadel on võimalus liituda pakendijäätmete kogumislahendusega. Teenus on tasuta, kulud kannab OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (edaspidi TVO).

Pakendikoti teenus sisaldab ühte kollast 150-liitrist kilekotti, millesse võib panna kartongist, plastist, klaasist ning metallist puhtaid pakendijäätmeid (jogurtitopsid, konservikarbid, plastmassist pudelid, klaasist pudelid, klaaspurgid, mahla- ja veinipakid jne). Pakendikoti äravedu toimub ühel konkreetsel nädalapäeval iga 28 päeva tagant. Teenusega saab tutvuda ja liitumisankeedi täita TVO kodulehel http://www.tvo.ee/elanikele/eramajale.

Lisaküsimustega võta ühendust info@tvo.ee või tel 681 1481.

Korteriühistute tasuta pakendikogumine

Kui korteriühistu liikmed koguvad ja sorteerivad erinevaid pakendijäätmeid, siis TVO korraldab nende äraveo tasuta. Nõnda väheneb märkimisväärselt olmeprügi hulka pandavate pakendite maht ning seega alanevad kulutused olmeprügi äraveoks. TVO pakutavatesse konteinerisse mahub 0,6 m³ pakendeid. Teenusega saab tutvuda ja liitumisankeedi täita TVO kodulehel http://www.tvo.ee/elanikele/kortermajale.

Kompostimine

Koduses majapidamises tekkivatest jäätmetest on kolmandik kuni pool biolagunevad ehk siis köögi- ja aiajäätmed. Need on arukas kompostida, sest siis jõuavad loodusest pärit ained jälle mulda tagasi ning saavad toiduks taimedele, mis katavad nii inimese kui loomade-lindude-putukate toidulaua.

Kahjuks näitavad uuringud, et segaolmejäätmetes on meil kuritegelikult palju biolagunevat kraami – tublisti üle kolmandiku! Seda hoolimata asjaolust, et prügi sorteerimise hädavajalikkus ja taaskasutus on olnud juba palju aastaid aktuaalne teema. Kogu väärt orgaaniline materjal, millest oleks saanud huumus- ja toitaineterikast mulda, läks koos muu olmeprügiga põletusahju või prügilasse.

Biolagunevate jäätmete eraldamine muust prügist on väga oluline ka seetõttu, et need teevad teiste jäätmete taaskasutamise keeruliseks või lausa võimatuks. Prügilasse ladustatult eraldavad biojäätmed aga metaani, mis on üks kliima soojenemise põhjustest.

Kahjuks on paljudel inimestel täiesti ükskõik, et tekitame tohutult palju prügi. Biojäätmete, pakendite ja vanapaberi kogumine aitab prügi kogust märgatavalt vähendada. Kui igaüks annab oma pisikese panuse, siis saab muuta ka suuri asju. Maailm on ju uppumas prügisse, põllumullad on ära kurnatud ja silmapiiril ähvardab üleilmne toidupuudus.

Tark aiapidaja kompostib!

Kui sul on oma aed, on asi lihtne: kogu lagunev orgaaniline kraam läheb kompostihunnikusse, kompostikasti või kompostrisse.

Muidugi võib biolaguneva kraami saata eraldi kotiga ka jäätmejaama. Aga on see ka mõistlik, et siis hiljem kulutada raha ja osta mulda? Selle asemel on ju väga lihtne kompostmulda ise teha.

Vana tuntud kuhja- ja kastimeetod on kompostrist aeglasemad, sest kompost valmib kahe aastaga. Samuti vajavad need rohkem ruumi.

Modernse eramu juurde kompostihunnik või kompostikastide rivi ei sobigi. Kena disainiga komposter võib aga seista kellegi ilumeelt riivamata kasvõi köögiukse kõrval. See väike kast „sööb” ära kõik majapidamises tekkivad orgaanilised jäätmed. Suletav komposter ei tekita huvi ka loomades ega levita ebameeldivaid lõhnu.

Anna lagunemisele vunki juurde!

Tasub teada, et kompostihunnikusse või -kasti viidud liha- ja piimatoodete jäätmed tekitavad seal võigast prügimäe lõhna. Kompostimiseks ei sobi ka tahm, söe- ja briketituhk, loomulikult kõikvõimalikud kemikaalid. Liiklusrohke tänava ja maantee äärest toodud rohuniitega saastub kompost kütusejääkide ja raskmetallidega. Värvitrükis paber võib sisaldada toksiine.

Hunniku ja katmata kasti puudus on see, et köögijäätmed meelitavad ligi hiiri, rotte, kasse ja linde ning materjali pind saab mõnusaks paljunemispaigaks kärbestele. Ka ei pruugi hunnikus või kastis kompostides hävineda umbrohuseemned.

Õnneks on müügile tulnud kompostimist hõlbustavad tooted. Näiteks on olemas looduslikke mikroorganisme sisaldavad graanulid, mis kiirendavad orgaanilise aine lagunemist ning mille toimel väheneb ka umbrohuseemnete kogus kompostis. Vahend on müügil ka vedelikuna. Kompostiergutit tuleb materjalile lisada 2–3 korda aastas. See toimib siis, kui temperatuur on üle nulli.

Ebameeldiva lõhna vastu aitab aga hästi prügiseptik. Ühtlasi hoiab see eemal ka kärbsed ja muud putukad ega lase neil paljuneda, samuti pidurdab hallituste arengut. Vahend ei häiri komposteeruvas materjalis tegutsevaid kasulikke mikroorganisme ning on täielikult bioloogiliselt lagunev.

Mida võib panna kompostihunnikusse, kompostrisse ja biojäätmete konteinerisse?

Komposteerimiseks sobivad tahked toidujäätmed (s.h liha ja kala, või, margariin), munakoored ja paberist munarestid, peened kalaluud, puu- ja köögiviljakoored jm osad, taimelehed, -varred, -koor, kohvi- ja teepuru koos filterpaberiga, majapidamispaber, pabertaskurätid ja –käterätid, biolagunevad kilekotid, toalillemuld, lõikelilled, muruniide, aiajäätmed (rohtsed jäätmed ja viljad, lehed, puitunud varred ja peened soovitatavalt peenestatud oksad, immutamata ja värvimata puit.

Komposteerimiseks ei sobi vedelad toidujäätmed (lihavedelik, supid, kastmed, piim, kefiir, toiduõli, rasv), tuhk, suitsukonid, suured kondid, kassiliiv, kunstkiust tekstiilid, nahk.

Iseenesestmõistetavalt ei või komposti hulka panna ühekordseid mähkmeid, tavalisi kilekotte, tolmuimeja kotte, piima- ja muid joogipakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, klaas- ja metallesemeid, kemikaale.

Kinnistu omaniku kohustused

Kinnistu omanikul on kohustus teha heakorratöid enda kinnistul ja sellega külgneval puhastusalal (kinnistu ja tee vaheline ala), teha umbrohutõrjet, niita muru ja heina (lubatud maksimaalne kõrgus 20 cm), pügada hekki ning korraldada põõsaste ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire või varjavad liiklusmärke, takistavad jalakäija või sõiduki liiklust. Kasutuseta olevat põllumajandusmaad tuleb niita kaks korda aastas – 15. juuniks ja 30. septembriks.

TAIVO PRANTS,
valla keskkonnaametnik

Kino maale