Kolmesaja kolmekümne kolmas õppeaastavahetus Kambjas

525
Eesti Vabariigi aastapäevaaktuseks kogunes Kambja koolipere sel korral perekivi juurde. Foto: Peeter Ruuge

Kui Kambja koolipere juunikuus suvepuhkusele läks, siis toimus see sel korral veidi omamoodi. Muusikaõpetaja Marika Lehiste oli kirjutanud päevakajalise regilaulu, mille ta eestlauljana aktuse lõpul ette kandis ning kõiki õpilasi-õpetajaid endaga kaasa laulma kutsus.

Koolitöö septembris algas,

püüdsin olla hästi vilgas.

Lugemist sai harjutatud,

arvutamistehteid tehtud.

Koolijuht Marika Karo vaatas suvevaheaja eel Kambja Ignatsi Jaagu kooli 332. õppeaastale otsa asjalikumal toonil.

„Meil läks sel aastal hästi,” nentis direktor, kui andis oma hinnangu õppimisele ja õpetamisele – iga kooli põhiülesandele. „Suure saavutusena lähevad kirja väga head tulemused olümpiaadidelt, võistlustelt ja konkurssidelt. Tartumaa parimate ainetundjate auks korraldatud tänuüritusele oli meie koolist kutsutud seitse õpetajat ja õpilast, mõnel neist võite päris mitmelt olümpiaadilt. Neid õpilasi, kes lõpetasid õppeaasta väga heade ja heade hinnetega, oli kooli peale kokku 93 ehk kaugelt üle poole. Vallavalitsuse stipendiumi said igal trimestril pea 20 kolmanda kooliastme õpilast. Õpiti ja õpetati hästi!”

Tehtud töid ja tegemisi,

vaeva nähtud igatpidi.

Püüdnud aina kõrgemale,

kõrgemale, kaugemale.

„Hea meel on tõdeda, et meie koolimaja läheb kogu aeg ilusamaks, õpilasesõbralikumaks,” märkis direktor Karo, kelle sõnutsi on vaimsel ja füüsilisel keskkonnal tähtis roll noore arengus. „Pingid, näitused, jalgpall ja lauatennis… Telefonile on tekkinud konkurendid ja see on hea!”

„Oleme ajaga kaasas,” lausus Marika Karo koolipere eripalgelistele ettevõtmistele üldistavat hinnangut andes. „Sellel aastal ilmestasid meie aastaringi mardinädal ja kadritrall, isadepäev ja ettelugemispäev, eesti keele aasta tähistamine, loodusainete ja keskkonnateadlikkuse nädal, jõulu- ja kevadkontsert, näidendi lavastamine ja esitamine ning palju teisi toredaid üritusi ja palju eripalgelisi huvitavaid külalisi. Tõesti oli huvitav!

Oma kooli tunde ja ühtse koolipere kujundamine on väga oluline. See muudab meid kõiki hoolivamaks ja hoitumaks. Õpilaste pidulik jõululõuna ja kooli aastapäeva ühine pidulaud näitasid kõigile, et noortel ja täiskasvanutel on koos täitsa tore. Kooliaastale väärika punkti pannud viiendad kooliolümpiamängud liitsid meid omavahel veelgi – sellist indu, entusiasmi, üksteise aitamist ja hasarti oli suur rõõm näha ning kogeda.”

Vaheajale jooksuga tõttan,

suvest rõõme palju võtan.

Suvised mõtted minu meelel,

laul kõlab ikka minu keelel.

Huvitegevus aitab kujundada loovaid ja mitmekülgseid isiksusi – nõnda on see olnud ja on ka praegu Kambja koolis. „Selle õppeaasta prioriteet oli muusika,” meenutas Kambja koolijuht. „Juubelilaulupeole pääsemine sai juba sügisel kindlalt plaani võetud. Kõva töö ja pingutamise tulemus on, et sel suvel esindavad juubelilaulupeol meie kooli mudilaskoor, lastekoor ja poistekoor. Pärimusrühm Tähelinnud on toonud koolile kuulsust esinemistega nii Taaderandi talistetel kui ka rahvusvahelisel Baltica pärimusfestivalil. Ülesanne sai auga täidetud!”

Kambja kooli noored lauljad osalesid tänavusel juubelilaulupeol erilise tundega, sest ajaloost on teada, et 1869. aastal Tartus toimunud esimese laulupeo korraldamisel kuulus pidukomitee presidendina võtmeisikute hulka Tartu kirikuõpetaja Adalbert Hugo Willigerode, kes oli Kambja kooli auväärse õpetaja, B. G. Forseliuse seminari kasvandiku Ignatsi Jaagu järeltulija – tema pojapoja tütre poeg.

Kambjat teatakse ja tuntakse Eestis kui meie koorilauluhälli, kus juba aastal 1794 laulis vennastekoguduse poolt innustatud mitmehäälne lastekoor. 225 aasta eest alanud koorilaulutraditsiooni on Kambja koolis ikka ja alati väärikalt hoitud, hinnatud ja edendatud.

Tänavusele juubelilaulupeole pääses kolmandik Kambja kooliperest ehk ligi 60 noort lauljat. Muusikaõpetaja Marika Lehiste on pühendunud nii lastekoori kui mudilaskoori juhatamisele, tema kolleeg Lilia Kiuru inspireerib ja innustab poistekoori.

Kambja koolikooride koosseisus käisid juubelilaulupeol Säde ja Meelis, kelle isal, Kambja segakoori Läte lauljal Margus Kriival, oli kümne aasta eest ehk 2009. aasta üldlaulupeol auväärne võimalus kanda tuletõrvik lauluväljaku tuletorni kõige kõrgemale korrusele ning süüdata sellega peotuli.

Nii juubelilaulupidu kui eelmine õppeaasta on jäänud toreda mälestusena minevikku. Juba 2. septembril tuleb Kambja koolipere taas kokku, et hakata kujundama kohaliku haridusloo 333. õppeaastat. Uudiseid on kindlasti kõigil ja kõigile, kuid olgu siinkohal teada antud, et senise e-kooli keskkonna asemel võetakse Kambja koolis kasutusele Stuudiumi e-kool. Tulevikku vaatav ja moodsaid võimalusi tervitav on ka otsus liituda Digikiirendi programmiga ning võtta ametisse haridustehnoloog. Kooliperega liituvad vene keele õpetajana Tatjana Konstantinova ning haridustehnoloogi, arvutiõpetuse õpetaja ja robootikaringi juhendajana Mari Talvik.

Kas õpetaja Marika Lehiste teeb algava õppeaasta puhul uue regilaulu, mida saab ühel meelel laulda, see selgub juba Kambja kooli 333. õppeaasta stardiaktusel.

TOIVO ÄRTIS

Kino maale