2025. aasta lõpus alustati Külitse ja Lemmatsi piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni esimese etapi ehitusega. Tööde käigus rajatakse vee ja kanalisatsiooni magistraaltorustikud ning peapumpla.
Vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldamine algas Tartust Raudtee tänavalt ning esimese etapi tööd lõpevad Lemmatsi külas Kannistiku tee lõpus asuva peapumpla rajamisega. Seejärel on võimalik ühendada Külitse aleviku ja Lemmatsi küla Kannistiku tee piirkond Tartu ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristuga (ÜVK).
„Esimese etapi ehitustööd on lõppemas, järgnevalt on planeeritud torustike rajamise ehitustööd aleviku teedel ja tänavatel,“ ütles Kambja abivallavanem Toomas Otsatalo. „Piirkonnas valmiv ühisveevärk ja -kanalisatsioon tähendab eelkõige vee- ja reoveelahenduse varustuskindlust ja kvaliteetsemat joogivett. Igapäevaelu muutub mugavamaks ja väheneb keskkonna reostuskoormus,“ toob välja Otsatalo.
Sügisel 2025 anti nõusolek eraldada ka teise etapi töödeks ASile Tartu Veevärk sihtfinantseeringut Külitse ÜVK väljaehituseks. Teise etapi tööd taristu väljaehitamisel hõlmavad magistraaltorustiku rajamist, mille kaudu on võimalik ühendada Külitse tiheasustusala erinevad tänavad ja piirkonnad.
Külitse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitus algas 2025. aasta lõpus. Septembris 2026 lõpeb projekti esimene etapp, mille jooksul rajati vee ja kanalisatsiooni magistraaltorustikud Tartust Lemmatsini. ning peapumpla Lemmatsis. Teise etapi tööd piirkonna ühisveevärgi rajamisel hõlmavad muuhulgas magistraaltorustiku rajamist, mille kaudu on võimalik ühendada Külitse aleviku tiheasustusala erinevad tänavad ja piirkonnad esimese etapi käigus rajatud torustikuga. Teise etapi tööde läbiviimiseks on AS Tartu Veevärk korraldanud riigihanked. Töövõtulepinguid veel sõlmitud ei ole.
Alljärgnevalt on toodud läbivamad küsimused ja vastused, mis on piirkonna elanikel tekkinud.
1. Mis on Külitse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi projekti eesmärk?
Projekti eesmärk on rajada Külitse piirkonda kaasaegne ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem, mis tagab piirkonna elanikele kvaliteetse joogivee, nõuetekohase reovee ärajuhtimise ning parandab keskkonnakaitset ja veevarustuse töökindlust. Seni kasutusel olevate kaevude reostamise risk on jätkuvalt väga suur puudulike reoveelahenduste ja tiheasutuse tõttu.
2. Miks on vee- ja kanalisatsioonisüsteemi vaja?
Külitse piirkonnas puudub terviklik ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Tarbija jaoks tähendab uus süsteem eelkõige kindlamat ja kvaliteetsemat joogiveeteenust ning mugavamat igapäevaelu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine vähendab kinnistuomaniku kohustusi vee- ja reoveesüsteemide hooldamisel ning aitab tagada, et joogivesi ja reovee käitlemine vastavad kehtivatele nõuetele ka tulevikus.
3. Mida projekti käigus rajatakse?
Projekt hõlmab joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku, pumplate ning kinnistute liitumispunktide rajamist.
4. Kuidas ühendatakse uus süsteem olemasoleva taristuga?
Külitse ühisveevärk ja -kanalisatsioon ühendatakse Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis võimaldab tagada usaldusväärse teenuse ning professionaalse süsteemi haldamise.
5. Kuidas saab ühisveevärgiga liituda?
Ehitustööde käigus rajatakse torustikega piirnevatele ja liitumissoovist teatanud kinnistutele liitumispunktid, et liitumissoovist teavitanud kinnistuomanikel oleks võimalik ühineda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Projekti on kaasatud aleviku osa alates Ojasoo tee piirkonnast kuni Pärna tänava ristmikuni. Täpsed tingimused ühistrassidega liitumiseks väljastab trasse haldav vee-ettevõtja ehk Tartu Veevärk.
6. Millal saab ühisveevärgiga liituda?
Ühisveevärgiga saab liituda peale tänavatorustike väljaehitamist. Täpsed tingimused nimetab AS Tartu Veevärgiga.
7. Kas ehitusloa väljastamine tähendab, et ehitustööd algavad kohe?
Ei. Ehitusluba on vajalik eeltingimus ehitamise alustamiseks, kuid ehitustööd algavad alles pärast vajalike hangete läbiviimist, ehituse töövõtulepingute sõlmimist ja tööde korraldamist. Enne ehitamist esitatakse ehitamise alustamise teatis.
8. Kui palju maksab liitumine ühisveevärgiga?
Kinnistuomaniku omaosalus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel on ligikaudu 8000 eurot. Liitumistasu katab süsteemi väljaehitamisest ära vaid osa. Kambja vald panustab alevikusisese süsteemi väljaehitamisse seni tehtud otsuste põhjal kuni 2,95 miljonit eurot.
9. Millist kasu toob projekt Külitse elanikele?
Valmiv ühisveevärk ja -kanalisatsioon parandab joogivee kvaliteeti ja varustuskindlust, võimaldab reovee keskkonnanõuetele vastavat käitlemist, suurendab tuleohutust tulekustutusvee võtmise kohtade rajamise kaudu ning loob kaasaegse taristu piirkonna edasiseks arenguks.
10. Kas ühisveevärgiga saab liituda ka hiljem?
Ühisveevärgiga saab tõenäoliselt liituda ka hiljem (eitusprojektiga haaratud piirkonnas), kuid liitumistasu võib oluliselt tõusta. Ehitustööde maksumused sõltuvad üldjuhul ehitustööde mahust ning seepärast on väikesemahulised ja üksikud tööd kujunenud tihti kallimaks. Samuti tuleb arvestada tülika asjaajamisega, projekteerimisele kuluva ajaga ning tõenäolist inflatsiooni jt tegureid. Hilisem liitumine sõltub ka lähitulevikus tänavatorustike väljaehitamise hulgast. Juhul, kui vähese puuduva või vähese huvi tõttu jääb sel korral konkreetne tänavatorustik väljaehitamata, kujuneb üksiku kinnistu liitmine väga kulukaks. Täpsed tingimused hilisemal liitumisel väljastab vee-ettevõtja.
Teate edastas: Marko Ojakivi, Kambja Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht, 515 6142, marko.ojakivi@kambja.ee
