Kroonikat

152

Kambja kihelkonna lapsed koos

Pühapäeval peeti Kambjas kihelkondlist lastepidu. Kohaliku D. (daamide? – autor) Seltsi korraldusel. Laste pidu õnnestus igati, nii hästi ettekandeilt kui ka osavõtjailt, keda oli enneolematul arvul. Üldsissetulek ulatas üle 200 krooni. Samal ajal jäid ligidal, Pangodis, kaks pidu pidamata.

Postimees, 28. mail 1930

Kambja seltsid ei jõua kokkuleppele

Juba pikemat aega kisklevad Kambja seltsid omavahel seltsimaja pärast. Praegu on seltsimaja juriidiliseks omanikuks Põllumeeste Selts. Ajal, kui seltsimaja ehitati, toetas maja ehitamist ka Hariduse Selts materjalide näol ja rahaga. Selle-aegne H.S. juhatus ei osanud aga mingisuguseid tingimusi üles seada maja kasutamiseks. On katsutud kokkuleppeid luua, kuid need pole õnnestunud. See sünnitab pahameelt.

Postimees, 21.jaanuaril 1933.a.

Suure-Kambja mõisahoone muudeti kooliks

Postimees 17. (4.oktoobril) 1919:

Kambjast. Pühapäeval, 12.skp. oli Suure-Kambja mõisas uue kooli (kõrgema rahvakooli) avamine. Esialgu on ülema klassi õpetajaid vähe, sest et kooli hilja avamise tõttu paljud õpetajad linnakoolidesse on läinud.

Kooli avas lühikese kõnega vallavanem P. Unt. Siis lauldi kõikide koosolijate poolt riigi hümnust. Sellele järgnes Kambja koolivanema E. Sildi kõne asjaliku ülevaatega uue kooli käimapanemise puhul. Hra Sild toonitas, et haridusasjade edendamiseks maakonna koolivalitsuse poolt soojalt on vastu tuldud, mis suhtes iseäranis haridusosakonna juhataja hra A. Bachi teenuseid tuleb hinnata, ja avaldas selle nimel koosolijate nimel hra Bachile tänu.

Ehk küll ruumisid, mis kooli alla pidid tulema, lõplikult kätte ei ole saadud, siiski on lootust seda ligemas tulevikus kätte saada.

Peale koolivanema esines sütitava kõnega hra J.Uri, kes ka uuele koolile jõudu ja õnne soovis. Sellele järgnes koolinõuniku J. Pütsepa kõne: ”Missugune peab meie tulevane kool olema,” mis mitmest tükkest elavaid vaidlusi välja kutsus, mille kohta seletustega katsuti vastata. Peale kõnede toonitati läbirääkimistel kooliõpetaja J. Pütsepa ja teiste poolt, et on tungivalt tarvilik koha peal rahva jaoks hariduslisi ja kasvatusteaselisi loenguid korraldada, millega koosolijad ühinesid. Koosolijate poolt tehti ettepanek, et ette võtjad tegelikuks otstarbeks loengute jaoks luba muretseks, et ligemal ajal loengutega peale võiks hakata.

Osavõtja

Vanu lehti luges Lembit Jakobson

Kino maale