Aastainventuur: vallavanem valla elust ja olust

204

Seltsitegevust tunnustades: 14. detsembril, kui tähistati Kambja Laulu- ja Mänguseltsi kümnendat juubelit, laususid kultuurilembelistele kambjalastele kiidusõnu nii regionaalminister Jaan Õunapuu kui Ivar Tedrema. Foto: Heigo Mägi

  

Üks aasta on jõudnud oma teekonnal taas lõpusirgele. See on fakt. Kui me teeme lahkuva aasta lõpu ja teise hakatuse paiku oma ettevõtmistes ja saavutustes inventuuri, saame vahekokkuvõtte, mis on väärtuslikuks kommentaariks kiretule faktile.

Vallaleht palus Ivar Tedremal meenutada ja esile tuua neid ettevõtmisi ja saavutusi, mis on olnud 2006 . aastal Kambja vallale iseloomulikud ja kujunevad kindlaks vundamendiks, kui kavandatakse uue aasta sihte ning eesmärke.

„Kuidas küll vald saab valmis saada?“ imestab vallavanem Ivar Tedrema, kui talle meenuvad need kolleegid, kes on öelnud, et vaja veel ainult see või teine asi korda saada ja siis ongi tema vald valmis. „Ükskõik milline vald on nagu Tallinna linn – ei saa valmis mitte kunagi!“

  

Vallavalitsus peab pidevalt jälgima nii kohalikke kui kaugemaid ühiskondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke protsesse, et neile võimalikult optimaalselt reageerida ja luua võimalused Kambja valla pidevaks ja mitmekülgseks arenguks.

Vallavanema mõttejärg libises sellise tabava arutluseni, kui ta tõstab oma töölaual lähemale küllap paljudele kambjalastelegi tuttava helerohelise kalendri, kus on kirjas Rahvaliidu saadikukandidaatide poolt mulluste valimiste ajal antud lubadused. Rohkem kui aasta eest valimiskampaania ajal rahvale jagatud kalendri püsimine vallavanema töölaual on juba iseenesest sõnatu kinnitus, et valimislubaduste täitmist võetakse tõsiselt.

„Meie valimisprogrammist on saanud see tähtis dokument, mis on vallavalitsusele tema tegevuses juhiseks, valitsemisprogrammiks,“ nendib Ivar Tedrema. „Meie eesmärgiks on mõistagi see, et kõik, mida oleme valijatele lubanud, saaks nelja aasta jooksul ka teoks tehtud. Samas on selge, et elu meie ümber muutub praegu väga kiiresti. See tähendab, et muutuvad inimeste ootused ja vajadused, mille rahuldamiseks peab omavalitsus pakkuma uusi võimalusi. Seega peab vallavalitsus pidevalt jälgima nii kohalikke kui kaugemaid ühiskondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke protsesse, et neile võimalikult optimaalselt reageerida ja luua võimalused Kambja valla pidevaks ja mitmekülgseks arenguks.“

Kodijärve hooldekeskus väärib edasikestmist

Kuuste kooli juurde lasteaia liitrühma loomise algatamine ja soov kujundada praegu riigiorganite valitseda olevast Kodijärve hooldekodust vallale kuuluv sihtasutus on väga ilmekad näited sellest, kuidas tänapäeval peavad juhid neid ümbritsevas keskkonnas aset leidvaid protsesse pidevalt jälgima, võimalusi ning ohte hindama ja olema valmis kiireteks otsusteks.

Veidi rohkem kui aasta eest koostatud valimisprogrammi sihiseadetes on mainimata nii Kuuste lasteaiarühma kui Kodijärve hooldekeskuse sihtasutusega seonduv. Aeg ei olnud teemakäsitluseks küps. Praegu keskendub vallavalitsus neile ettevõtmistele suure hoole ja tähelepanuga.

Vallavanema sõnul sai sihtasutuse Kodijärve Hooldekeskus loomise tõukejõuks info, et riik võib lõpetada Kodijärvel psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodu tegutsemise, sest suund on võetud hooldusasutuste võrgustiku ümberkujundamisele. „On hakatud ellu viima uut riiklikku erihooldekodude arengukava, mis näeb tulevikku valdavalt üksikute suuremate ja keskse juhtimise ning varustamise alla viidud hooldekeskuste rajamises,“ selgitab Ivar Tedrema. „Kodijärve hooldekodule kavandatud süsteemis võib-olla kohta ei nähta, seega ootaks asutust sulgemine ja hooned läheksid müüki. Vallavalitsus ei saa sellise arenguga nõustuda, sest hooldekodu on Kodijärvel elukeskuseks, mis annab paljudele inimestele tööd. Et tagada hooldusasutuse püsimajäämine, on vald esitanud riigile ettepaneku munitsipaliseerida hooldekodu varad ja moodustanud vallale kuuluva sihtasutuse Kodijärve hooldekeskus.“

Kambja vallavalitsusel nii teadmised kui kogemused, kuidas hooldekodu tegevust sihtasutuse kaudu korraldada. Paari aasta asutas Kambja vald sihtasutuse Aarike hooldekeskus, mis tegutseb stabiilselt ja on asunud oma hooneid põhjalikult renoveerima.

Toona oli riik väga huvitatud, et vald võtaks enda korraldada Aarikel hooldusteenuse osutamise. Loodetavasti nõustub riik sel korral Kambja valla poolt lähetatud algatusega ning munitsipaliseerib Kodijärve hooldekodu varad. Tahaks uskuda, et selle juures ei saa takistuseks asjaolu, et aastate jooksul on nii mõnigi „kosilane“ looduskaunis kohas asuvale mõisahoonele pilku heitnud.

„Eesti ühiskond on paraku vananev ühiskond ja meil seisavad alles ees ajad, kui hooldusteenus muutub väga nõutavaks,“ leiab Ivar Tedrema. „Seega peaks meil olema tarkust, et säilitada praegu olemasolevat ja toimivat süsteemi. Vastasel korral peame hakkama seda hädavajaduse korral uuesti looma.“

Kuuste koolimajale uus hingamine

Kuuste lasteaia likvideerimine põllumajandusreformi usinate teostajate poolt on õpetlik hoiatus, kuidas ühepäevakasu hiljem palju kahju teeb ja toob.

Kuuste piirkonna emadel-isadel on tulnud juba aastaid oma väikseid lapsi bussiga Kambjasse lasteaeda saata, sellega on kaasnenud palju vaeva ja ebamugavust kõigile asjaosalistele.

„Olen olnud alati seda meelt, et lasteaed oleks pidanud jääma Vana-Kuustesse alles,“ kinnitab vallavanem.

Olnut olematuks muuta on võimatu, kuid olevat saab kindlasti paremaks kujundada.

„Kuuste kooli juurde lasteaia liitrühma loomine on kasulik mitmest aspektist – lastel jääb ära pikk bussisõit, ülekoormatud Kambja lasteaias vabaneb kohti järjekorras ootajaile ja Kuuste koolimaja ruumid leiavad täiendavat rakendust,“ selgitab vallavanem.

Lasteaiarühma ruumide renoveerimisprojekt on juba valminud, ehitusraha osas loodab vald toetust hasartmängumaksu fondilt. Kavatsustekohaselt alustaks kuni 15-liikmeline liitrühm tegevust järgmise aasta septembris.

Tänavu paigaldati Kuuste koolis tuletõrje valvesignalisatsioonisüsteem. „Uuel aastal on kavas hüdroisolatsioonitööde projekteerimine. Praegu on asfaldiga kaetud pinnas hoone suunas kaldu ja niiskus teeb kahju müüridele ja tungib keldrisse,“ selgitab Ivar Tedrema. „Kuuste kooli söökla saab samaväärse toiduvalmistamistehnika nagu on Kambja koolis. Too maja peab tulema järgi Kambja koolimajale nii sisemuselt kui välimuselt, kasutada tuleb tänapäevaseid materjale.“

Kuuste kooli parki rajatakse ümbruskonna lastele mänguväljak.

„Uue rakenduse leiab kooli õuel olev kelder, kus varasemal ajal hoiti juurikai
d,“ lubab vallavanem. „Nüüd tegid kohalikud naised ettepaneku ruum korda teha. Toome sinna elektri sisse, paneme ruumile põranda alla, teeme vajaliku remondi, et naistel oleks koht, kuhu kangasteljed üles panna ja tegutsema asuda.“

Häid uudiseid jätkub

„On oluline, et kõikjal valla territooriumil oleks elujõulisi külasid, paikkondlikke elu- või tõmbekeskusi,“ viitab Ivar Tedrema oma meeskonna igapäevase töö suunitlusele. „Olemasolevate võimaluste piires püüame korraldada asjaajamist nõnda, et elu areneks ja edeneks pisitasa kõikides valla piirkondades – olgu siis Kammeris või Kuustes, Pangodis või Kodijävel või sootuks mujal.“

Lõppev aasta tõi ühel või teisel moel häid uudiseid paljude külade inimestele. Korda tehti 5,5 kilomeetrit vallale kuuluvaid kruusakattega teid (näiteks Rebase-Küti teelõik, Kõrkkülla suunduv teelõik, teelõik Raanitsa ja Pulli küla vahel jt). Teedevalitsus, millega Kambja vallavavalitsusel on tõhus koostöö, kohendas tänavu põhjalikult Pangodi-Vissi teed. Suure-Kambjat läbib nüüd kõvakattega tee.

Koostööviljaks saab pidada ka Rebase poe juures asuva parkla pindamist – vallavalitsus tegi ettepaneku, ETK kui kaupluse omanik tellis töö ja kandis kulud. Liival muudeti tolmuvabaks Eevi poe esine plats.

Piirkonna rahvale lõõgastumisvõimalust pakkuva Sipe supluskoha rajamisega tahetakse lõpuni jõuda järgmisel aastal.

AS CoBus tuli vastu vallavalitsuse soovile ja hakkas ka nädalavahetusel teenindama Kammeri liini. Pikki aastaid ei külastanud liinibussid laupäeviti Kammerit, pühapäeviti sõitis sealt buss Tartusse alles õhtu eel. „Muidugi on nüüd neidki, kes leiavad, et laupäeviti ja pühapäeviti väljub buss Kammerist hommikuti liiga vara,“ teab vallavanem. „Samas tuleb arvestada nende huvisid, kes tahavad Tartust edasi sõita või tööle jõuda, neile sobib just varasem väljumisaeg.“

Uus bussiliin hakkas ühendama tööpäeviti Tartut Lutikega ja vastupidi. Tänu sellele muutus ühistransporditeenus kättesaadavamaks ka Ivaste küla inimestele.

Kambja vald on alustanud bussiootepaviljonide korrastamist, sest nende eest hoolitsemine anti 2005. aastal omavalitsustele üle. Tänavu püstitati uus ja korralik ootepaviljon Kammerisse ajahambast puretu asemele, esimest korda rajati ootekoda Koidu peatusse. „Kui me käisime enne valimisi rahvaga kohtumas, siis Unipiha kooli toimunud koosolemisel tõstatati küsimus, miks lapsed peavad kõndima nii kaugele bussipeatusse ja soovitati muuta peatuse asukohta,“ meenutab vallavanem Tedrema. „Pidasime kooliõpetajatega aru ja leidsime, et pole paha, kui laps pärast tunde natuke jalutab. Peatuse asukoha nihutamise asemel tegime sinna ootekoja, et nii lapsed kui täiskasvanud leiaksid vihma ja tuulega varju.“

Uute bussipaviljonide paigaldamist jätkatakse ka tuleval aastal, järgmised püstitatakse Vana-Kuustesse tules hävitatu asemele ja Maidlasse.

Tehtu väärib hoidmist

Bussiootepaviljoniga tegeles vallavalitsus ka Suure-Kambjas. Sinna ei paigaldatud tänapäevaselt ilmetut plekkkoda, vaid tehti värskendavat „jumestust“ juba üsnagi auväärsesse ikka jõudnud, kuid senini väga nooruslikult mõjuvale ootekojale. „Et see hoone nõnda hästi korras püsis, selle eest võlgneme kindlasti tänu kadunud Anni Tallmeistrile,“ arvab vallavanem.

Kui pahatihti on bussiootekodade saatuseks vandaalide jõhkrad rüüsteretked, siis Kambja vallas on kaks ootepaviljoni – Kodijärvel ja Suure-Kambjas –, mis on säilinud heas seisukorras läbi aastakümnete. Suure-Kambja bussipaviljonile kui vaatamisväärsusele lisab omanäolisust fakt, et seal on kempsudelgi uksed ees.

Hea saatus ei taba kahjuks kõiki hooneid. Vallavanemale teeb muret, et eelmise aasta sügisel renoveeritud Kambja noortekeskuse seintele on jõutud sodida, need on pori täis loobitud, paari vihmaveetoru on vigastatud. „Ahastama paneb – remont maksis peaaegu 2 miljonit krooni, kuid hoonesse suhtutakse nõnda hoolimatult,“ muretseb Ivar Tedrema. „See on meie kõigi raha. Olen öelnud, et mida rohkem lõhutakse ja on vaja seda taastada, seda vähem jääb võimalusi millegi uue loomiseks.“

Aeg möödub, toimekus jääb

Vallasüda Kambja muutus lõppeval aastal kaunimaks ja heakorrastatumaks.

Nii läbisõitjate kui meie endigi pilk puhkab, kui vaadata kas spordihoone värskusest säravat fassaadi või poe ette ahervareme asemele rajatud haljasala ja kõnniteid. Oma valdustes on hakanud tarmukalt toimetama mitmed maja- või kinnistuomanikud.

„Mahukas, kulukas, kuid hädavajalik töö oli kortermajade piirkonnas tänavate korrastamine, mille käigus rajati autodele ka uusi parkimiskohti ja parklaid,“ kirjeldab Ivar Tedrema. „Järgmiseks aastaks on meil teedevalitsusega kokkulepe, et Kesk tänava laiendusena rajatakse kõnnitee, mis muudab liikluse alevikusisesel peatänaval kindlasti turvalisemaks.“

Kambja vallale on turvalisema liikluskeskkonna loomine on mõneti auasi, sest liitusime detsembris esimeste omavalitsuste seas algatusega „Hea Liikleja“.

Turvalisust looks seegi, kui maanteeamet järgmisel aastal paigutaks valgustuse Võru maanteele Kambja aleviku piires.

Vallavalitsuse ühe uue aasta kavatsustena nimetab Ivar Tedrema soovi kaaluda võimalusi kiriku välisvalgustuse rajamiseks, et see suursugune hoone ei varjuks pimedusse. Uude parklasse oleks vaja luua praegusest korralikumad tingimused põlluandidega kauplejaile.

Tänavusele igati toimekale aastale tõotab järgneda toimekas aasta.

Ivar Tedrema: „Soovin kõigile vallaelanikele tugevat tervist ja aega ning tahtmist oma kodule ja perele pühenduda. Kui kodus on kõik korras, läheb meil hästi ka muus tegevuses.“

Toivo Ärtis

Kino maale