Väike rahvas saab suur olla vaid tegudes

146

Maaelu edeneb: „Viimasel neljal aastal on maapiirkondade elu paljuski paranenud,“ nendib regionaalminister Jaan Õunapuu.

  

Taas on lähenemas Riigikogu valimised. Ühelt poolt on aeg teha kokkuvõtteid – mida on nelja aastaga suutnud ära teha praegune Riigikogu, teisalt on varsti aeg langetada otsus, keda valida sel korral.

Neli aastat on piisavalt pikk aeg, et selguks, kes on lubaduste elluviija, ja kes pelgalt lubaduste andja. Enne otsuse langetamist peaks iga valija selle enda jaoks selgeks tegema.

Näoga maa poole

Eesti ühiskond on ümber kujunemas. Viimase 15 aasta jooksul on muutunud maapiirkondade elu- ja ettevõtlustingimused. Muudatuste tõttu on langenud põllumajanduse osatähtsus, elanikkond ja majandustegevus on koondunud suurematesse keskustesse ja nende keskuste lähiümbrusse. Kapitali ebavõrdne koondumine on vähendanud eestisisest regionaalset tasakaalu.

Regionaalpoliitika kõige olulisem eesmärk on erinevate piirkondade elujõulisuse tagamine ja kõikide maakondade tasakaalustatud areng.

Ka kõige väiksema küla muudab elujõuliseks selline elukorraldus, mis kodukoha lähedal võimaldab leida töö ja annab noortele võimaluse omandada seal vähemalt põhiharidus. Elujõulises külas on kättesaadavad eluks vajalikud teenused, seal on loodud tingimused eneseteostuseks.

  
 

Elu edendamisel ei tohi ära unustada kohaliku omapära säilitamist.

 

Äärmiselt oluline on kohalike teede kordategemine.

Olen jätkuvalt arvamusel, et maavanema peaks ametisse nimetama kohalik omavalitsusliit ning tal peaks olema praegusest märksa suurem võim.

Omavalitsusliit oleks oma eelarvega struktuuriüksus, mis korraldaks kohalikku transporti, gümnaasiumiharidust ja tervishoidu. Usun, et selle reformi juurde tullakse lähiaastail tagasi. Soomes on selline kohaliku elu korraldus ennast ammu õigustanud.

Toetusraha maapiirkondadele

Siseministeeriumi poolt Euroopa Liidu toetuste suunamise asjus korraldatud uurimuses pidas 45% vastajaid kõige tähtsamaks maapiirkondade toetamist. Teise olulise teemana tuli uuringust välja suur huvi oma kodukoha arenguplaanide vastu.

Kui me ise pole suutnud piisavalt tasakaalukaid regionaalseid kokkuleppeid sõlmida, siis mõjutab Euroopa Liit meid oma toetuskriteeriumide kaudu Eesti erinevaid piirkondi võrdselt kohtlema.

Ajavahemikul 2007–2013 on Eesti piirkondade terviklikku ja tasakaalustatud arengut edendavatele projektidele võimalik Euroopa Liidust taotleda üle kuue miljardi krooni toetust. Kui veel nelja aasta eest said regionaalsed programmid aastas raha 40–50 miljoni krooni ringis, siis alanud aasta eelarves on regionaalministri haldusalale kasutamiseks määratud juba 2,2 miljardit krooni. Lõviosa sellest tuleb Euroopa maksumaksjalt.

Mitmekordselt on suurendanud riigi regionaalarenguliste toetuste kogumahtu 2004. aastal avanenud võimalus saada Euroopa Liidult toetusi: perioodil 2004-2006 aastas täiendavalt keskmiselt 280 miljonit krooni ning perioodil 2007-2013 aastas täiendavalt keskmiselt 940 miljonit krooni. Paaril viimasel aastal on märkimisväärselt suurenenud riigi tuludest rahastatavate regionaalarengu programmide toetuste maht: 2005. aastal 54 miljonit krooni, 2007. aastaks on ette nähtud 144 miljonit krooni.

Omavalitsuste ja riigi koostöös on läbi viidud peamiselt lõppkasutajatele suunatud programmid „Tiigrihüpe” ja „Küla-Tee”. Arvutid ja internetiühendus on jõudnud peale koolide ka teistesse omavalitsuste hallatavatesse asutustesse – raamatukogudesse, lasteaedadesse, sotsiaalasutustesse.

Tänavu tahame Tartumaal alustada projekti “Külad valgeks!” Eesmärk on välja ehitada külakeskuste korralik valgustus, et kõigil oleks turvaline liigelda.

Mõtlema peab ka nende Eestimaa kodude aitamisele, kus praegu elektrit üldse pole.

Kohaliku ettevõtlus- ja külastuskeskkonna arendamine on valdavalt kohaliku omavalitsuse ja kohalike mittetulundusorganisatsioonide kanda. Regionaalarengu programmide kogemuste baasil kujundati perioodiks 2004-2006 vastav Euroopa Liidu struktuurifondide toetusmehhanism.

Omavalitsuse võimalused oma arengukava elluviimiseks sõltuvad rahalistest võimalustest. Suurenenud on kohalike omavalitsuste tulubaasi maht. Kui 2003.a. oli omavalitsuste tulubaasi suuruseks 11,8 miljardit krooni, siis 2007.a. moodustavad kohaliku omavalitsuse tulud juba 19,8 miljardit krooni. Kohalike teede korrashoiuks eraldatavate vahendite maht on samal perioodil kasvanud 50 miljonilt kroonilt 429 miljoni kroonini.

Samal perioodil on väiksema sissetulekuga omavalitsuste kulutuste katmiseks mõeldud tasandusfond suurenenud 300 miljoni krooni võrra – 1,12 miljardilt 1,43 miljardi kroonini.

Viimasel neljal aastal on maapiirkondade elu paljuski paranenud.

Omavalitsusüksuse hea käekäik sõltub olulisel määral sellest, milline on selle juhtkond, kas vallavolikogul on piisavalt ettenägelikkust ja jätkub ka edumeelsust.

Ettenägelikkus ja edumeelsus tagavad omavalitsuste arengu

Oluline on ka kohaliku rahva kaasalöömine ja kaasarääkimine koduvalla või -linna elus. Sotsiaalmajandusliku arengu mõttes pole määrav omavalitsuse territooriumi suurus, vaid kohalike aktiivsus ja kodukoha edendamise soov, mis omakorda loovad head eeldused projektide algatamiseks ja nende elluviimiseks vajalike toetuste taotlemiseks.

Meeldiv on tõdeda, et Kambja vallavolikogu ja vallavalitsus on plaanipäraselt ja sihikindlalt tegelenud valla arendamisega. Edukalt on taotletud investeeringuteks lisaraha mitmetest fondidest. Ainuüksi kahe viimase aasta jooksul on leidnud toetamist 9 keskkonnaalast ja 3 haridusobjektidega seotud taotlust kogusummas üle 11 miljoni 400 tuhande krooni. Eks valla inimesed näevad ise neid muutusi kõige paremini.

On selge, et päris võrdseks ei saa omavalitsused kunagi, aga ühiselt tuleb elu korraldada nii, et nelja aasta pärast oleksid erinevused jõukamate ja vaesemate piirkondade vahel märgatavalt väiksemad.

Elu edendamisel ei tohi ära unustada kohaliku omapära säilitamist.

Väike rahvas saab suur olla vaid tegudes. Mis olekski tähtsam, kui oma kodukohas aruka peremehena parema homse jaoks sihte seada ja järjekindlalt selle nimel tööd teha.

Kui eesmärgi saavutamiseks oma jõust siiski napiks jääb ja valla rahalisedki võimalused piirid seavad, siis kust leida abi?

Kui ärimees-omanik välismaalt muretseb vaid oma kasumi pärast ja linnamees hoolitseb selle eest, et linna viiksid üha suuremad ja laiemad teed, mis oleksid õhtul heledasti valgustatud, siis maainimene saab abi riigimeestelt, kelle jaoks on oluline, et ka Eestimaa väikseimas külas oleks inimväärne elu. Maainimene saab abi neilt riigimeestelt,
kes südame ja näoga seisavad maa poole.

Hea tartumaalane!

Olen paarkümmend aastat olnud Tartumaa teenistuses. Minu kodu ja pere on siin. Koos oleme palju jõudnud. Jõuame veel, kui annad oma hääle 4 märtsil minu poolt.

Teie Jaan Õunapuu

Kandidaat nr 782
Jõgeva- ja Tartumaal

 

CV: Jaan Õunapuu

Sündinud: 13. september 1958, Saaremaa

Haridus:

1982 Eesti Põllumajanduse Akadeemia

1977 Saaremaa Ühisgümnaasium

Teenistuskäik:

2004 – EV regionaalminister

2003 – 2004 EV minister

1993 – 2003 Tartu maavanem

1991 – 1993 Luunja vallavanem

1990 – 1991 Luunja valla arendusnõunik

1985 – 1990 Luunja sovhoosi

peazootehnik

1984 – 1985 Tartu teraviljasaaduste

kombinaadi asedirektor

1982 – 1984 Puhja sovhoosi

peazootehnik

Erakondlik kuuluvus: Eestimaa Rahvaliit

Võõrkeeled: vene, soome ja saksa

kõnekeelena

Regionaalministri abikaasa Inge Õunapuu töötab Vanemuise teatris kooriartistina. Jaanil ja Ingel on tütar ja poeg.

Allikas: www.valitsus.ee

Kino maale