Puuskulptuuride valmistamine oli üks õige tegu!

340
Pilt:

Vanemuine nüüd ka Kambjas: Valdur Luhajärve loodud ilus skulptuur võib tuua vaataja huulile laulu „Kungla rahvas“. Foto: Peeter Ruuge

Kambja esimesed puupäevad toimusid 11. ja 12. juulil. Ettevõtmise avas vallavanem Ivar Tedrema, vigursaagijaid ja vallarahvast tervitas ka maavanem Esta Tamm. Puuskulptuure olid tulnud valmistama viis meistrit vigursaagijate seltsist – Ivo Mänd, Taavi Pirk, Raivo Perandi, Valdur Luhajärv ja Martti Kalamees.

Loojatel paluti oma skulptuur kavandamisel silmas pidada kolme teemavaldkonda – kooli, kirikut või koorilaulu. Mehed pikalt ei mõelnud. Kui natuke aru peetud, tõmmati saed käima ja töö läks lahti.

Ivo Mänd valis kirikule kõige lähemal asuva puu, teemaks võttis ta loomulikult kirikuloo.

Alevikust kiriku poole minnes näemegi nüüd Jeesust lapsi õnnistamas, kooli poolt vaadatuna näeme aga head ja rahulikku vaimukandjat, kelle südames on nii usk, lootus kui armastus. Kui aga südames on usk ja lootus, siis see süda suhtub ellu armastusega.

Et Kambja on Eesti koorilaulu häll, võttis Taavi Pirk nõuks selle fakti puusse jäädvustada. Papliharudest valmisid igasse ilmakaarde häälitsevate koorilauljate pead, tüvel võime näha dirigenti hoogsalt koori juhatamas.

Järgmise skulptuuri teemaks sai kool. Martti Kalamees arvas, et sobilik on modelliks võtta lastelaulust pärit kass, kes istub kännul, piip suus ja kepp käes, ning õpetab lapsi lugema.

Valdur Luhajärv poolt meisterdatud kujus tunneme ära kannelt mängiva lauluisa Vanemuise. Seda Vanemuist vaadates tuleb kõigil kindlasti huulile tuntud laul “Kungla rahvas”.

Kõige rohkem oli nii lusti kui muret selle puuga, mida asus töötlema Raivo Perandi. Et see puu oli koduks maamesilastele ja herilastele, ei meeldinud saega sissetung neile mitte üks põrm. Kõik need nõeltega varustatud sumisejad asusid oma kodu kaitsma, kuid Raivo astus neile vastu tule ja veega. Mõningate nõelapistete ohvriks langenud vigursaagija väljus sõjast siiski võidukalt. Astudes tema poolt loodud skulptuuri sisse ja pistes pea avast välja, võib lasta end fotole jäädvustada kas pikahabemelise mehena või hoopis pikajuukselise naisena.

Reedel oli kõigil puutööhuvilistel võimalus osaleda töötoas, kus Martti Kalamees jagas näpunäiteid ja andis juhatust, kuidas valmistada oma talule puidust silt.

Nägime ka, kuidas Unipiha kooli juhataja Eha Jakobsoni käsitööna valmisid kooli sildid nagu nipsti. Kuna proovisin isegi kätt oma talule sildi valmistamisel, siis võin öelda, et lihtsama puutööga saavad hakkama ka naised.

Päeva lõpul kutsus ansambel Mini Jeti kõiki tantsuhimulisi lõõgastuma. Õhtu edenedes võisin tõdeda, et ainukesed tantsuhuvilised Kambjas on meie naisrahvatantsurühma Vikertiimer liikmed.

Ansambli vahepausi ajal nägime Vikertiimeri esituses rahvatantse, eriti kuumalt mõjus rahvakooli memoriaali tulealtaril süüdatud lõkke ümber tantsitud „Loits“.

Laupäeva hommik üllatas suure vihmahooga, kuid õnneks oli see nii lühiajaline, et ei heidutanud meie saagijaid. Mehed olid varakult platsis ja skulptuurid hakkasid tasapisi valmis saama.

Kella kolme ajal lugesime puupäevad ametlikult lõppenuks, ehkki paar meest jäid veel oma töid lõpetama. Kirikuõpetaja Kristjan Luhamets tänas vigursaagijaid südamliku kõnega. Korraldajad kinkisid asjaosalistele vastvalminud T-särgid, mida ilmestab kelmikas foto koorilaulu skulptuurist, mille harude vahel istuvad kõik viis vigursaagijat.

Puupäevade kordamineku ja õnnestumise eest aitäh rahalise toetuse andjatele –Kohalikule omaalgatus programmile ja Kambja vallavalitsusele. Tänusõnad ka Taivo Prantsule, kes oli kaaskorraldaja; Cambi töömeestele, kes vedasid minema tekkinud puuprahi; SA Aarike hooldekeskusele, kus valmistati saagijatele maitsvad lõunasöögid; Kristjan Luhametsale, kes andis hüva nõu kirikuteemalise puu valmistamisel; OÜ Briljantkäsile, kus valmistati öötundidel kibekiirelt meie T-särgid; Henri Zeigole, kes aitas puukujudele lõppviimistluse andmisel; Raimond Käsile, kes ulatas oma abikäe koristustöödel ja Vikertiimeri naistele, kes nii kenasti tantsisid.

Eriline tänu neile vallaelanikele ja külalistele, kes tulid ja ütlesid kiitvaid sõnu – see andis tunnistust, et puuskulptuuride valmistamine oli üks õige tegu.

Pille Tammelan,
valla kultuuritöötaja

Pilt:

Kooripuu: Vigursaagija Taavi Pirk seadis innukad lauljad papliokstele, kuid nende tööhoos dirigendi hoopis puu tüvele. Foto: Peeter Ruuge

Pilt:

Loometöö: Unipiha kooli uue sildi valmistamisel oli Eha Jakobsonil abi puidumeistri Martti Kalamehe asjalikest nõuannetest. Foto: Peeter Ruuge

Pilt:

Tehtud!: Martti Kalamees ja tema kaaslanna, Valdur Luhajärv, Ivo Mänd, Raivo Perandi, Pille Tammelaan ja Taivo Prants Kambja puupäevade lõpetamisel.

Veel pilte Kambja puupäevadest

Kino maale