Linnalinnud otsivad pesitsuskohti sageli hoonetel ja nende läheduses. See, kas linnud saavad hoonel pesitseda või mitte, on sageli inimese enda otsustada. Kui lindude pesitsemine ei sega, võib lasta neil rahulikult seda teha. Kui aga linnuga naabriks saada ei soovita, tasub hoone enne pesitsushooaja algust üle vaadata ja võimalikud pesitsuskohad ennetavalt sulgeda.
Lamekatustega hooned on kajakatele eriti sobivad pesitsuspaigad, sest neljajalgsed pesaröövlid neile kergesti ligi ei pääse. Selliseid katuseid leidub sageli kortermajadel, kaubandushoonetel ja lasteaedadel.
Varesed ja kajakad, kellega on linnakeskkonnas kõige rohkem probleeme olnud, otsivad sobivaid pesitsuskohti juba varakevadel. Seetõttu on just praegu õige aeg hoone üle vaadata, et linnud inimese jaoks ebasobivasse kohta pesa ei ehitaks.
Juba märtsis tuleks katuseid ja hoove kontrollida ning eemaldada pesaalged ehk ehitusjärgus pesad, kus ei ole veel mune ega poegi. Kui lind leiab katusele sobiva pesitsuspaiga, võib ta sinna pesa rajada väga kiiresti, mistõttu tuleb pesaalgeid eemaldada järjepidevalt. Kõige tõhusam viis pesitsust ennetada on hoida katus puhas oksarisust ja muust võimalikust pesamaterjalist ning kontrollida seda regulaarselt.
Majaomanik või haldaja peaks üle vaatama ja vajadusel takistama lindude ligipääsu katusele, pööningule, rõdudele ja räästaalustele. Samuti tasub kriitilise pilguga üle vaadata pooleliolevad ehitised, laoplatsid ja muud kohad, kuhu linnud võivad pesa rajada. Lisaks kajakatele ja varestele kasutavad hooneid pesitsemiseks ka teised liigid – näiteks piiritaja, kes on 2026. aasta lind, ning hoonete konstruktsioonides võivad varjepaiku leida ka nahkhiired.
Linnud on linnakeskkonna loomulik osa ning looduse eluringi peaks inimene sekkuma võimalikult vähe. Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekännu sõnul on sekkumine põhjendatud ainult inimeste tervise või vara kaitseks. „Seadus lubab linnupesa kõrvaldamist üksnes ohutuse tagamiseks või vara kaitseks ning ka nendel juhtudel tuleb taotleda luba Keskkonnaametilt. Pesa eemaldamise loa andmine on siiski erand,“ selgitas ta.
Kui lindude pesitsemine ei sega, ei ole vaja sekkuda. Linnud elavad meiega asulates koos ning inimese läheduses leidub neile piisavalt toitu, turvalisust ja pesitsuspaiku. Pesitsusperiood on ajutine ning kui linnud ei tunne end ohustatuna, kasvatavad näiteks kajakad oma pojad rahumeelselt suureks ja lahkuvad.
- Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud maja räästaalustes ning mujal enne lindude saabumist.
- Hoia oma katus risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhas ning kontrolli katust sageli, eemalda pesaalgeid järjepidevalt.
- Vaata üle rõdud, pööningud ja muud võimalikud pesitsuspaigad.
- Eemalda pesaalged ehk ehitusjärgus pesad enne, kui pesas on munad või pojad.
- Vajadusel kasuta peletusvahendeid, näiteks röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid või silma meenutavaid palle – varieeri neid, sest linnud harjuvad ruttu.
- Linde, näiteks vareseid, hakke ja kajakaid, meelitab inimese lähedale pesitsema ka kergesti kättesaadav toit – prügikastid tuleks hoida suletuna ja kompost koguda suletud kompostris.
- Kui lindude pesitsemine ei sega, lase neil seda rahulikult teha. Tore on vaadata linnupoegade sirgumist.
Loa lisa Keskkonnaameti kodulehelt.
KESKKONNAAMET
