Kambja vallavolikogu istung toimub kolmapäeval, 22.04.2026 algusega kell 15.00 Reola kultuurimajas (Valge tee 1, Uhti). Istungi otseülekannet saab jälgida käesolevast postitusest.
Päevakord
Ettekandja maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja
Eelnõu näeb ette muuta Uhti külas asuvate Luha ja Lapatsi maaüksuste planeeringuala ning liita Uhti külas asuv Piiri maaüksus osaliselt Luha ja Lapatsi maaüksuste planeeringualaga ning suurendada ehitisealust pinda kuni 30 000 m².
Kambja vallavolikogu algatas 19.06.2024 otsusega nr 29 Uhti külas asuvate Luha ja Lapatsi maaüksuste detailplaneeringu ning kinnitas selle lähteseisukohad. Planeeringu eesmärk on kavandada jäätmekäitluskompleksi, sealhulgas biogaasijaama rajamise võimalusi ning määrata vajalik ehitusõigus hoonete ja rajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Detailplaneeringuga kaalutakse Luha maaüksuse sihtotstarbe muutmist seniselt 100% jäätmehoidla maalt osaliselt tootmismaaks (50% jäätmehoidla maa ja 50% tootmismaa). Lapatsi maaüksusele nähakse ette võimalus rajada jäätmejaama hooned ja rajatised.
2026. aastal esitas AS Eesti Keskkonnateenused taotluse muuta planeeringuala piire, tehes ettepaneku arvata Lapatsi maaüksus planeeringualast välja ning liita sinna osaliselt Piiri maaüksus. Vallavalitsus arutas ettepanekut 5. veebruari 2026 istungil ning otsustas Lapatsi maaüksuse planeeringualast väljaarvamisest keelduda, kuna maaüksusega on seotud detailplaneeringujärgsed kohustused. Samuti nähakse Lapatsi maaüksusel ühe võimaliku lahendusena ette haljaspuhver, mis aitab leevendada kavandatava tootmisala mõju ümbritsevale keskkonnale.
Samas peeti põhjendatuks Piiri maaüksuse osalist liitmist planeeringualasse, et tagada terviklik ruumiline lahendus. Piiri maaüksuse jagamine on vallavalitsuse poolt varem heaks kiidetud ning kinnistusraamatusse on kantud vastav eelmärge omandiõiguse üleandmise tagamiseks.
Planeeringuala muutmine on kooskõlas planeerimisseadusega ning ei muuda detailplaneeringu algseid eesmärke. Küll aga täpsustatakse lahendust selliselt, et planeeritava ehitisealuse pinna maksimaalne ulatus võib suureneda kuni 30 000 ruutmeetrini.
Muudetud planeeringuala suurus on ligikaudu 8,4 hektarit ning see hõlmab Luha ja Lapatsi maaüksusi ning osaliselt Piiri maaüksust. Planeeringuga arvestatakse ka lähialaga, mis on vajalik juurdepääsuteede ja tehnovõrkude kavandamiseks. Planeeringualasse liidetavale maaüksusele määratakse lähiaadressiks Piirivälja.
Detailplaneeringu koostamine jätkub ning lahendusi täpsustatakse edasise menetluse käigus.
Otsuse eelnõu OE1-4/60
Ettekandja maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja
Eelnõu näeb ette algatada Riiviku külas asuva Haavastiku maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 31. märtsil 2025 taotlus Riiviku külas asuva Haavastiku maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on hinnata võimalusi maa-ala ümberkruntimiseks ning elamukomplekside rajamiseks.
Detailplaneeringuga soovitakse jagada praegu 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Haavastiku maaüksuse osaala maatulundusmaa ja transpordimaa kruntideks. Kavandatava lahenduse kohaselt oleks võimalik kuni kaheksale maatulundusmaa krundile määrata ehitusõigus elamukomplekside projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 16,1 hektarit.
Kehtiva üldplaneeringu järgi asub ala niinimetatud valgel alal, kus säilib olemasolev kasutusotstarve ning uut juhtfunktsiooni ei ole määratud. Samas jääb planeeringuala väärtusliku maastiku „Pangodi ümbrus“ (R5) koosseisu ning hõlmab osaliselt säilitatavat metsamaad ja rohevõrgustiku tugiala. Lisaks paikneb maaüksusel arheoloogiamälestis – kalmistu (registrinumber 12821) koos kaitsevööndiga, millega tuleb edasises planeerimises arvestada.
Detailplaneeringu koostamise käigus täpsustatakse vajalike uuringute maht ning lahendatakse juurdepääsud, parkimine, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord. Samuti seatakse tingimused planeeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette nähtud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle kaalutlusotsuse tegemist.
Otsuse eelnõu OE1-4/63
Ettekandja volikogu liige Kristi Kull, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja
Eelnõu kohaselt delegeeritakse vallavalitsusele ka detailplaneeringute algatamise otsustamine. Erandina jääb vallavolikogu pädevusse nende detailplaneeringute algatamine, mille puhul tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Sellisel juhul säilib otsustusõigus jätkuvalt volikogul.
Muudatuse eesmärk on anda vallavalitsusele senisest laiem pädevus planeerimisseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Muudatus lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, mis võimaldab volikogul delegeerida osa oma ülesandeid täitevorganile. Kehtiva korra järgi on enamik planeerimisseadusest tulenevaid ülesandeid juba vallavalitsusele antud, kuid detailplaneeringute algatamine on seni olnud volikogu ainupädevuses.
Detailplaneeringu algatamine on olemuselt menetlustoiming, millega käivitatakse planeerimisprotsess. Selle delegeerimine võimaldab menetlusi korraldada paindlikumalt ja kiiremini. Samal ajal jäävad sisuliselt kaalukamad otsused – näiteks üldplaneeringut muutvad lahendused – endiselt volikogu otsustada.
Muudatuse eesmärk on lühendada menetlusaegu, vähendada volikogu töökoormust ning muuta asjaajamine elanike ja ettevõtjate jaoks sujuvamaks. Kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid vallaeelarvele.
Määruse eelnõu ME1-4/65
Ettekandja majandusosakonna juhataja Ülo Plakso, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann
Eelnõu näeb ette nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Kambja vallas Ülenurme alevikus asuva Pargi tn 1 kinnisasja (katastriüksuse tunnus 94901:007:0009, sihtotstarve 100% elamumaa) äralõike, pindalaga ca 71 m², omandamisega kokkuleppel Kambja valla omandisse ning tasuda kinnisasja omanikele kokku 13 850 eurot ja motivatsioonitasu kokku summas 2 770 eurot.
Kambja vallavalitsus algatas 29. augustil 2025 kinnisasja Pargi tn 1 osa avalikes huvides omandamise menetluse Ülenurme alevikus. Omandatav maa-ala suurus on ligikaudu 71 m² ning see hõlmab kõnniteed, mis on olnud pikka aega avalikus kasutuses.
Menetlus on seotud Pargi tänava rekonstrueerimisega, mille käigus uuendati torustik ja taastati teekate. Tööde käigus korrastati ka kõnnitee, mis paikneb osaliselt eraomandis oleval kinnistul. Kuna tegemist on avalikuks kasutamiseks vajaliku taristuga, on maa-ala omandamine põhjendatud, et tagada kõnnitee edasine korrashoid ja avalik kasutus.
Avalik huvi seisneb piirkonna teedevõrgu arendamises, turvaliste liikumisvõimaluste tagamises ning paremas ligipääsus igapäevastele teenustele ja vaba aja veetmise võimalustele. Kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub muu hulgas teede ja nendega seotud rajatiste ehitamine ja hooldamine.
Kinnistu omanikud on teatanud oma valmisolekust sõlmida vallaga kokkulepe maa-ala võõrandamiseks. Seaduse kohaselt makstakse kinnisasja omandamisel omanikule tasu, mis hõlmab maa väärtust ning vajaduse korral ka hüvitist otsese varalise kahju eest.
Sõltumatu kutseline hindaja viis 2025. aasta sügisel läbi kinnistu osa hindamise. Eksperthinnangu kohaselt on omandatava maa-ala hüvitusväärtus kokku 13 850 eurot, mis jaguneb kaasomanike vahel vastavalt nende osalusele.
Lisaks põhitöö tasule makstakse omanikele kokkuleppe saavutamise eest seaduses ette nähtud motivatsioonitasu, mille suurus on 20% hüvitusväärtusest.
Kambja vald viib menetluse läbi koostöös kinnistu omanikega, eesmärgiga jõuda mõlemale poolele sobiva kokkuleppeni ning tagada avaliku ruumi järjepidev ja turvaline kasutus.
Otsuse eelnõu OE1-4/66
Ettekandja abivallavanem Maarja Astover, kaasettekandja haridus- ja sotsiaalkomisjoni esimees Sigrid Verev
Eelnõu näeb ette anda vallavalitsusele nõusolek osaleda Tartumaa ühistranspordikeskuse korraldatava sotsiaaltransporditeenuse ettevalmistamises ning sõlmida pärast riigihanke tulemuste selgumist kuni neljaks aastaks haldusleping ühistranspordikeskusega teenuse osutamiseks.
Kambja vald korraldab sotsiaalteenuste osutamist vastavalt seadusest tulenevale kohustusele, sealhulgas tagab sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavuse. Teenuse eesmärk on võimaldada puudega inimestel, kellel puue takistab tavapäraste liikumisviiside kasutamist, jõuda tööle, õppeasutusse või avalikke teenuseid kasutama.
Praegu osutatakse sotsiaaltransporditeenust Kambja valla elanikele koostöös Tartumaa ühistranspordikeskusega. Teenus põhineb 2022. aastal sõlmitud halduslepingul ning maakondlikul riigihankel, mille tulemusel osutab veoteenust OÜ Tartaline kuni 2026. aasta lõpuni. Sama teenust kasutavad ka teised Tartumaa omavalitsused.
Sotsiaaltransporditeenuse vajadust hindab Kambja vallas sotsiaaltööspetsialist, lähtudes iga inimese individuaalsest olukorrast. Teenus aitab suurema toetusvajadusega lastel jõuda haridusasutustesse ja tugiteenustele, toetab vanemate tööhõivet ning vähendab hoolduskoormust. Täisealistele elanikele tagab teenus eelkõige ligipääsu tervishoiu- ja muudele avalikele teenustele.
Teenuse korraldamine koostöös maakondliku ühistranspordikeskusega võimaldab pakkuda paindlikumat ja paremini sihtrühma vajadusi arvestavat lahendust. Ühtlasi aitab see vähendada kohaliku omavalitsuse halduskoormust ning tagada teenuse kulutõhususe ja kvaliteedi.
Tartumaa ühistranspordikeskus on alustanud ettevalmistusi uue sotsiaaltransporditeenuse riigihanke korraldamiseks, et tagada teenuse järjepidevus ka pärast kehtiva lepingu lõppemist. Kavandatav uus hankeperiood on neli aastat ning selle eesmärk on jätkata koostööd kõigi Tartumaa omavalitsustega, sealhulgas Kambja vallaga.
Otsuse eelnõu OE1-4/61
Ettekandja abivallavanem Maarja Astover, kaasettekandja haridus- ja sotsiaalkomisjoni esimees Sigrid Verev
Eelnõu näeb ette muusikakooli õppetasu ühe õpilase kohta on 50 eurot kuus. Täiskasvanuõppes osalemise õppetasu on 80 eurot kuus.
Õppetasude arvestus toimub koolis õppeperioodil 9 kuu eest ning ei arvestata juuni-, juuli- ega augustikuu eest. Pere kolmandale ja igale järgmisele muusikakoolis õppivale rahvastikuregistris Kambja valla elanikuks olevale alaealisele õppurile õppetasu ei kohaldata. Õppetasust vabastamiseks esitab lapse seaduslik esindaja vastava avalduse muusikakooli direktorile iga õppeaasta 30. septembriks.
Kambja vallavalitsus kiitis 02.04.2026 istungil heaks määruse eelnõu, millega ajakohastatakse Ülenurme muusikakool õppetasu arvestamise ja sellest vabastamise põhimõtteid. Uue korra kehtestab vallavolikogu.
Ka kehtiva korra järgi maksab lapsevanem alaealise õpilase eest õppemaksu 50 eurot kuus ning täiskasvanute õppetasu on 80 eurot kuus. Seni ei olnud aga üheselt määratletud, millise perioodi eest õppetasu arvestatakse ega ka see, millistel juhtudel on võimalik õppetasust vabastust saada.
Uue määruse eesmärk on need küsimused selgelt reguleerida. Määrusega täpsustatakse õppetasu arvestamise periood ning luuakse võimalus õppetasust vabastuseks teatud juhtudel. Olulisima muudatusena nähakse ette, et pered, kus õpib muusikakoolis samaaegselt kolm last, saavad taotleda kolmanda lapse õppetasust vabastamist.
Muudatus lähtub ka muusikakooli hoolekogu varasematest aruteludest. Kuigi hoolekogul puudub õigus õppetasu vabastuse üle otsustada, peeti vajalikuks leida lahendus, mis toetaks peresid, kus mitu last osaleb samaaegselt huvihariduses.
Määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks senine õppemaksu reguleerinud kord. Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid vallaeelarvele, kuid vähendab mõnevõrra muusikakooli omatulusid nende perede arvelt, kes saavad õppetasust vabastuse.
2025/2026. õppeaastal on selliseid peresid seitse. Neil on võimalik taotleda õppetasu vabastust tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026, esitades vastava avalduse kooli direktorile hiljemalt 30. aprilliks 2026.
Kambja vald peab oluliseks, et huviharidus oleks kättesaadav võimalikult paljudele lastele ning perede toetamine aitab kaasa laste järjepidevale osalemisele muusikaõppes.
Määruse eelnõu ME1-4/62
Ettekandjad vallavanem Kajar Lember ja abivallavanem Maarja Astover
