Kui varases teismeeas noored suudavad tähelepanu nõudva tegevuse juures enam kui poolteist tundi hiirvaikselt püsida, siis on see tegelikult märkamist ja märkimist vääriv saavutus, mida kulgeval õppeaastal võis Kambja Ignatsi Jaagu koolis täheldada näiteks siis, kui külaliseks oli jutuvestja Ena Mets.
Kambjasse tulles oli Ena Mets seadnud oma vaimu valmis selleks, et jutuvestmisele kogunevad põhikooli viimaste klasside õpilased ning tema pakub omalt poolt lugusid, mis võiksid nende noorte inimeste ellu astumist või edasisi valikuid toetada ning elamisjulgust anda. Tegelikkuses olid aga hoopis viienda-kuuenda klassi õppurid nendeks, kes tulid kõige aktiivsemalt jutuvestjat kuulama.
Ehkki jutuvestmise kuulajaskond oli Kambja koolis eeldatust noorem, ei heidutanud see Ena Metsa, sest ta on juba kümmekond aastat väga aktiivselt jutustanud lugusid nii erinevas vanuses kui erinevast rahvusest inimestele. Tal on olnud jutuvestmisi nii paljudes Eesti raamatukogudes ja koolides kui näiteks ka Compostela palverännuraja võõrastemajades ja Alpide matkahüttides. Entusiastlik jutuvestja, kes on jõudumööda liikunud ringi erinevates riikides ja paikkondades, viitab sageli uruguai kirjanikule Eduardo Galeanole, kelle sõnutsi „koosneb maailm lugudest“, mitte aatomitest. Ena Mets seob jutuvestjana oskuslikult kokku legende, rahvalugusid ja lugusid oma elust ning põimib need sansula pillihelidega. Enamasti kuulub tema jutuvestmiste juurde ka küünlavalgus. Nõnda oli see ka Kambja jutuvestmisel.
Hästi jutustatud lood aitavad avada ja võimendada sõnas peituvat väge. Sõna ja mõtte võimu ning mõjutust võis tajuda ka Kambja jutuvestmisel. Varases teismeeas noored jälgisid jutuvestjat hiirvaikselt ehk keskendunult enam kui poolteist tundi. Ehkki nii AI kui psühholoogid ja kasvatusteadlased on oma arvamustes seisukohal, et noorte teismeliste tähelepanu kipub üldjuhul hajuma juba kahekümne-kolmekümne minuti jooksul, siis sel jutuvestmisel see nõnda ei olnud. Ena Mets kiitis Kambja lapsi suurepärasteks lugudes rändajateks, kes oskavad ja julgevad kaasa rääkida. “Tuleks teie juurde veel ja veel…”
Jutuvestmine sobib iga ametiga
Ena Mets on kasvanud-õppinud Tartus, kuid juba mõnda aega on talle koduseks kohaks ka Prantsusmaa. Ta on töötanud õpetaja ja näiteringi juhendajana, koolitaja, giidi ja terapeudina, tõlgi ja tõlkijana. Viimasel ajal tegutseb ta loodusretkede juhina, mägigiidina, jutuvestjana, hüpnoterapeudi ja ka tõlgina. Lugusid on ta tahtnud ja osanud vesta oma kõikide tegevuste juures, kuid jutuvestjana asus ta maailma avastama aastal 2017 ning esimesel jutustamistuuril oli tema sihtpunktiks 13 Eesti raamatukogu.
Lapsepõlveunistustes tahtis ta saada kirjanikuks (tänaseks on ilmunud kaks raamatut: „Naeratava kuu inimesed“ ja „Ülestähendusi Montmartre’i mäelt. Elu ja imede pandeemia“).
Jutuvestja Ena Mets on lugude valikul lähtunud prantsuse kirjaniku Maupassant’i mõttest, et „Meie elule annavad väärtuse teised elud, keda teel kohtame“. Mullu Luua metsanduskoolis matkajuhtimise eriala lõpetanud Ena Mets suundus sel kevadel Erasmuse Õpirändele Vietnami Ba Be rahvusparki ning tuleb sealt juunis nii mälestuste kui uute lugudega, mida saab edaspidi huviliste kuulajatega jagada.
Toivo Ärtis
