Eelmisel aastal petsid kelmid Eesti inimestelt välja kokku umbes 31 miljonit eurot. Kambja vallas langes mullu kelmide ohvriks 17 inimest, kes kaotasid kelmidele kokku umbes 172 000 eurot.
Eestis langeb petuskeemide ohvriks keskmiselt 300 inimest kuus, mistõttu otsustas politsei muuta senist lähenemist, et kelmustega süsteemsemalt tegeleda. Aprillist alustas tööd kelmuste ennetamise ja lahendamise keskus, mille loomist valmistati Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) ette alates 2025. aasta sügisest.
Eesmärk on otsida mustreid üksikute kelmusjuhtumite vahel ning jõuda seeläbi kelmuste organisaatorite ja kasusaajateni. Uus keskus koondab kokku kogu info kelmuste üleselt, otsib juhtumite vahel seoseid ning viib läbi suuremahulisi ja ka rahvusvahelisi uurimisi, et tuvastada kuritegelikke grupeeringuid nende finantskäitumise kaudu ning jõuda kelmide ahela tippudeni.
Enamik kelmusi organiseeritakse välismaalt ning paljud uurimised nõuavad aastatepikkust rahvusvahelist koostööd. Kelmustega võitlemisel on ühtviisi tähtsad nii ennetus, tõkestamine kui ka kiire infovahetus, mistõttu ei piisa probleemi lahendamiseks vaid kelmide tabamisest või kõnekeskuste sulgemisest. Kui üks kõnekeskus, libaleht sotsiaalmeedias või õngitsusleht suletakse, tekib sinna asemele kiiresti mitu uut. Seetõttu peavad inimesed olema teadlikud erinevatest petuskeemidest ja sellest, kuidas nende õnge mitte sattuda.
Selleks, et Eestis paremini tõkestada kelmusi, lõi PPA ka partnerite võrgustiku. Võrgustiku eesmärk on leida koos ühiseid lahendusi kelmuste peatamiseks ning seeläbi teha Eesti kelmide jaoks keeruliseks sihtmärgiks.
Eelmisel aastal ulatus kelmustega tekitatud kogukahju pea 31 miljoni euroni. Tegelik kahju võib olla loomulikult suurem, sest kõik juhtumid politseini ei jõuagi. Sageli tunnevad kannatanud valehäbi ega soovi politseisse pöörduda, kuna nad kardavad, et nende lähedased saavad juhtunust teada.
Valdavalt on just petukõned need, millega inimestele kõige suuremat kahju tekitatakse. Näeme, et kelmide ohvriks langevad viimasel ajal üha enam eakad inimesed, kellel on kodus suurtes kogustes sularaha ning kes toimetavad raha skeemi käigus kas pakiautomaati või otse rahakulleri kätte. Kelmid ei huvitu ainult sularahast, vaid nad küsivad kannatanutelt ka dokumente ja pangakaarte koos PIN-koodidega.
Kelmid on väga osavad manipulaatorid ning eakad on petturite jaoks hea sihtmärk, kuna neil on rohkem aega telefoni teel juttu ajada. Eakad on ise mitmeid kordi välja toonud selle, et vähemasti on keegi, kes neid kuulab ja nendega räägib, sest lähedastel, lastel ja lastelastel, ei ole selleks lihtsalt aega.
Näiteid kelmustest
- Eakamale Narvas elavale naisele helistasid mitme päeva vältel kelmid, kes esitlesid end esmalt Swedbanki spetsialistina ja seejärel politseiametnikuna. Kannatanule väideti, et tema pangakontol toimuvad kahtlased tehingud ja nüüd hakkab pank teda aitama, et ta kontol olevast rahast ilma ei jääks. Telefonis juhendati kannatut, et ta laadiks enda telefoni programmi „HopToDesk“. Mida see programm tegelikkuses võimaldab, seda kannatanud tavaliselt ei tea. See on tasuta kaugjuhtimise tööriist, mis võimaldab kasutajatel jagada oma ekraani ning anda kaugjuhtimise juurdepääsu oma arvutitele ja seadmetele. Kelmide manipuleerimise tulemusena pani kannatanu oma pangakaardi ümbrikusse ja sellele tuli järgi tundmatu keskealine meesterahvas. Seejärel võtsid kelmid kannatanu kontolt sularaha välja, millega tekitasid talle kahju mitukümmend tuhat eurot.
Kelmid kasutavad selliseid kaugjuhtimise tööriistu nii petukõnede kui ka investeerimis- ja armukelmuste puhul. Tihti saavad investeerimiskelmused alguse just armukelmusest ning nende ohvriks võib langeda igaüks. Armu- ja investeerimiskelmustele on iseärane see, et kelmid võivad luua usaldust mitu kuud, teinekord isegi aastaid enne, kui nad hakkavad raha küsima. Need on kõige keerulisemad juhtumid just seetõttu, et kannatanu tavaliselt oma lähedasi ei usu, sest usaldus, ja teinekord armastuski, on juba interneti juhututtavaga tekkinud. Sellistel juhtudel on väga oluline, et kannatanu lähedane abi saamiseks politsei poole pöörduks.
- Mees Tallinnast sai kõne tundmatult naisterahvalt, kes tutvustas end Elisa töötajana. Kõnes öeldi mehele, et tema nimele on avatud mitmeid kontosid ja tal on Elisas võlg. Seejärel anti kõne edasi nõustajale, kes ütles, et mees peab minema panka, et kontod korda saada. Tal paluti võtta paralleelselt lahti ka tahvelarvuti, kustkaudu tehti temaga videokõne. Seejärel tuli videokõne väidetavalt pangatöötajalt, mille käigus muutis mees kelmide juhendamisel oma pangakonto limiidid ja kinnitas korduvalt SMART-ID koode. Peale seda helistas kannatanule videokõnes väidetav politseiametnik, kes ütles, et tema pangakaartidega on mingi probleem ja neid tuleb kontrollida ning selleks, et mees oma rahast ilma ei jääks, peab ta tegema koostööd. Teistele kõnedele ei tohtinud ta samal ajal vastata. Kannatanul kästi panna pangakaardid ümbrikusse ja anda need üle kullerile. Sellega tekitati kannatanule kahju mitu tuhat eurot.
Tavaliselt teevad kelmid kannatanuga esmase kontakti mõne teenuspakkuja nimelt, et saada neid oma PIN-1 koodi sisestama. Palju ohtlikum on aga järgmine kõne, kus kelm väidab end olevat panga või politsei töötaja. Selles kõnes teavitatakse, et kannatanu pangakontod on ohus ning uuritakse, kas ta on hiljuti saanud kahtlaseid kõnesid. Tavaliselt räägitakse pikalt ka sellest, kuidas kelmid tegutsevad ning kuidas end nende eest kaitsta.
Seejärel selgitatakse kannatanule, et raha päästmiseks tuleb kiiresti tegutseda ning nüüd on käimas salajane uurimine, et petturid vahele võtta. Sageli hirmutatakse inimest ka karistusega, kui ta peaks toimuvast kellelegi rääkima. Edasi hoiavad kelmid inimest tundide viisi telefoni otsas, keelavad vastata teistele kõnedele ning töötlevad teda seni, kuni ta annab väidetava uurimise jaoks ära oma raha, dokumendid või pangakaardid koos PIN-koodidega.
Eesti inimeste suur usaldus politsei ja teiste riigiasutuste vastu on üks põhjuseid, miks telefonikelmidel õnnestub inimesi oma juttu uskuma panna. Skeemid näivad usaldusväärsed, kuna kelmid räägivad ladusas eesti keeles ning näitavad sageli videokõnes kaamerasse ka oma väidetavat töötõendit. Usaldusväärsust lisab ka see, et kelmid kasutavad skeemides päris politseiametnike nimesid.
Politsei ei tee inimestele videokõnesid Whatsappi, Viberi, Telegrami või muude selliste rakenduste kaudu ega survesta kedagi oma raha võõrale andma. Meelde tuleb jätta ka see, et PIN1-ga saab kelm ligipääsu inimese kontodele ja näiteks eesti.ee keskkonda ning PIN2-ga kinnitatakse ülekanded ehk tekib juba reaalne rahaline kahju.
- Jõhvis elavale naisterahvale helistas võõras number ja sooviti tulla järgmisel päeval elektriarvesteid vahetama. Selleks oli tarvis koostada leping, mille jaoks oli vaja naise isikukoodi. Seejärel kõne lõppes. Veidi aja pärast helistati uuesti. Helistajaks oli naisterahvas, kes tutvustas end politseiametnikuna. Kannatanule öeldi, et tema nimelt on vormistatud võõra mehe nimele volikiri. Seejärel küsiti, kas kannatanul on kodus sularaha ning öeldi, et see raha tuleb maksuametis deklareerida. Edasi lubati kannatanule, et teda abistab üks teine maksuameti töötaja. Selleks, et raha üle anda, kästi kannatanul sõita Tallinnasse, kus ta andis sularaha võõrale meesterahvale. Sellega tekitati kannatanule kahju kokku mitu tuhat eurot.
Iga inimene võiks vaadata üle nii enda kui oma eakama lähedase pangakontod ning viia internetimaksete või sularaha limiidid vastavusse tegelikkusega. Osades pankades on täna võimalus veebis limiite alandades teha linnuke, et limiite saab suurendada vaid pangas kohapeal. Samuti võiks internetimakseteks luua eraldi konto, kus hoida väiksemat summat just veebiostude jaoks. Oluline on see, et inimesed julgeksid abi küsida ning annaksid politseile teada ka kelmuse katsetest, kus kahju ei ole tekkinud. Lisaks töötab Eestis täna üle kümne veebipolitseiniku, kellelt on võimalik veebis nõu küsida ning kelle kontaktid on lihtsasti leitavad politsei kodulehelt.
Politsei ootab inimestelt kelmuste vihjeid – sh kuvatõmmiseid ja kõnesalvestisi aadressil kelmused@politsei.ee. Iga info võimalikust kelmusest aitab meil võidelda selle rahvusvahelise kuritegevuse vastu!
Kuidas saada aru, et tegemist on kelmi kõnega?
Politsei
- Ei tee Sinuga salajast koostööd ega palu abi kurjategijate kinni võtmiseks.
- Ei käsi Sul oma pere või sõprade eest midagi varjata.
- Ei käsi Sul uurimise jaoks raha, dokumente või pangakaarti ära anda.
- Ei juhenda Sind oma raha, dokumente või pangakaarti pakiautomaati viima.
- Ei karista Sind kodus sularaha hoidmise eest.
- Ei tule Sinu kogutud sääste üle lugema, deklareerima ega hoiule võtma.
- Ei survesta Sind oma kodu või autot müüma ning müügist saadud raha sularahas üle andma.
- Ei küsi Sinult PIN-koode ega palu neid kinnitada.
- Ei palu Sul mingisuguseid programme ega äppe alla laadida.
- Ei suhtle Sinuga Whatsappis, Viberis vms äppides videokõne kaudu.
Kui telefonikõne sisaldab vähemalt ühte eelnevalt loetletud komponenti, on tegemist pettusega.
Kuidas kelmi kõne puhul käituda?
- Kui saad kelmilt kõne, lõpeta see kohe
- Kui Sul on siiski kahtlus, kas kõne on õige, katkesta see ja kontrolli. Selleks helista kõnes esinetud asutusele tagasi nende kodulehel oleval numbril ja uuri, kas kõne tuli neilt või on tegemist pettusega.
- Jäta meelde, et Eesti riigiasutuste töötajad peavad oskama rääkida eesti keeles. Kui helistaja väidab end olevat politseinik, panga töötaja või mõni muu teenusepakkuja ja eesti keelt ei räägi, siis on tegemist kohe kindlasti kelmiga.
- Ära kunagi avalda võõrale inimesele kõnes oma PIN-koode! Olgu selleks pank, politsei või mõni teenusepakkuja.
- Ära kunagi sisesta PIN-koode päringutele, mida Sa ise pole algatanud.
- Ära lae kellegi palvel oma seadmesse alla programme, mille toimimisest ja võimekusest Sa ise eelnevalt midagi ei tea.
- Teavita alati juhtunust politseid!
Jaagup Toompuu
PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht
