Südakuu on talve süda

205

talvine maastikAasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu, talvestekuu, näärikuu, nääripäevakuu.

talvine maastikAasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu, talvestekuu, näärikuu, nääripäevakuu.

Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb vana rooma kalendrist, kus aasta esimene kuu oli pühendatud jumal Janusele. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu – on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).

Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka südänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk südant.

Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Iga päev on kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole.

Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on muuseas nimetatud ka pühade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.

Südakuu pühad

14.01. Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk.
Korjusepäevast pikemalt

17.01. Taliharjapäev on tõnni vaka püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika.
Taliharjapäeval on poole peal loomade toit.
Kui sel päeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed terved.
Sel päeval sünnib esimene hülgepoeg merre ja putukatele tuleb hing sisse.
Taliharjapäevast pikemalt

 

Kuu

Täiskuu kõva aeg 01.01. – 02.01
Kahaneva kuu pehme aeg 02.01. – 07.01
Kahaneva kuu kõva aeg 07.01. – 13.01. (viimase veerandi algus – 07.01. kl 12.40)
Kaduaja pehme aeg 13.01. – 17.01 ( kuu loomine 15.01. kl 09.11)
Noore kuu kõva aeg: 17.01. – 23.01
 Kasvava kuu pehme aeg 23.01. – 28.01. (teise veerandi algus 23.01. kl 12.53)
Täiskuu kõva aeg 28.01. – 01.02. ( täiskuu – 30.01. kl 08.18)

Kaduneljapäev on 14.01 (kaduaja neljapäev). Nõrgem kaduneljapäev on 10.01. (viimase veerandi neljas päev).

Rahvatarkust

Südakuud loetakse aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja

Jaanuarikuu noorekuu kuivaga – üits nätäl peräst loomist – raotu palgi ei lahkeva. Otepää

Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla

Kui jaanuarikuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja

Kui jaanuarikuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu

Mis külmem jaanuar, seda soem suvi. Jõhvi

On jaanuaris sügav lumi, kasvab paks vili. Mustjala

Mis jaanuarikuu tegemata jätab, seda teeb veebruarikuu ära. See tähendab, et kui jaanuarikuu soe on, siis on veebruar külm. Laiuse

Sirvikalendrist ja kuu mõjudest pikemalt

©Maavald.ee

Kino maale