Urbekuu toob kevade

223

lumikellukeKuigi maad katavad paksud hanged, on õhus tunda kevadet. Ilm on läinud valgeks ning inimeste kevadeootuses tärkavad lilled.

Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu: urbekuu (urbade aeg), südakuu, hangekuu, helmekuu (härmahelme kuu), näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu, kassikuu (kasside jooksuaeg).

Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.

Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa keele vahendusel vana-roomast, kus see oli aasta esimese kuuna pühendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu- ja karjajumal.

Soomlastel, kes ei kasuta võõrsilt laenatud kuunimesid, kannab urbekuu maaliskuu nime, mis tähendab maa (lume alt) paljastumise kuud.

Urbekuu jooksul ilmuvad meie loonas selged kevade märgid. Valget aega saab pimedast rohkem, päike muutub soojaks, lumi ja jää taanduvad, naasevad mitmed rändlinnud ja taimed tärkavad.

Urbekuu ilmasid on pandud hoolega tähele, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.

Kui märtsi kuu heaste madalast käia, tulevat soe kevade.
Halliste

Kui märtsikuul päevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg. Vaskjala

Kui paastukuus müristab, tuleb suve kuiva.
Pühalepa

On lepad kevadel märtsikuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga väha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast ütlesivad vanaaegsed majapidajad ikka märtsikuus oma pererahvale: Sööge ja jooge, sel aastal saab lieba.” Ehk jälle: “Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jääme ilma leivata.”
Niisamuti ka aavaurvade järele teadsivad vanaaegsed majapidajad kaerade saaki ette ütelda. Aga uueaja sõna ütleb: “Hari põldu, saad lieba!” Vaivara

Urbekuu pühad

Sirgupäev 09.03. Sel päeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, küpsetatakse neile väikseid nn paistekakke, mida süüakse ise ja viiakse õue lindudelegi.
Sirgupäevast pikemalt

Eidepäev 10.03. Ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on Seto naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
Eidepäevast pikemalt

Kevadine pööripäev 20.03. Selle päeva ilm jääb püsima.
Pööripäevast pikemalt

Marjapunapäev 25.03. Kevade alguse ja punajoomise päev, naiste püha. Punast (marjavein, -viin, õlu, mahl või muna) saab tervist ja palged kogu aastaks punaseks. Naised käivad külas, kostiks viiakse puna. Võrumaal tehakse ülepannikooke, et kasvaksid suured kapsapead.
Marjapunapäevast pikemalt

Urbepäev 28.03. Süüakse tanguputru. Urbitakse üksteist, lüües õrnalt urvaokstega (võib ka kadaka- või kaseokstega) ning tervist, virkust, õnne ja edenemist soovides. Urbijale antakse tasuks muna.
Urbepäevast pikemalt

Kuu

Täiskuu kõva aeg 26.02. – 02.03. (täiskuu – 28.02. kl 18.38)
Kahaneva kuu pehme aeg 02.03. – 07.03. (viimane veerand – 07.03. kl 17.42)
Kahaneva kuu kõva aeg 07.03. – 13.03.
Kadukuu pehme aeg 13.03. – 17.03.( kuu loomine 15.03. kl 23.01)
Noore kuu kõva aeg 17.03. – 23.03.
 Kasvava kuu pehme aeg 23.03. – 28.03. (esimene veerand – 23.03. kl 13.00)
Täiskuu kõva aeg 28.03. – 02.04. (täiskuu – 30.03. kl 05.25) ( täiskuu – 30.03. kl 05.25)

Kaduneljapäevaks saab lugeda 11.03, mis on neljanda veerandi neljas päev ja ühtlasi neljapäev. Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, nõidus ja kõikvõimalikud soovimatud sidemed.

 ©Maavald.ee

Kino maale