7.9 C
Kambja
Reede, 29.03.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivEha Jakobson – pesamuna teenekate kambjalaste peres

Eha Jakobson – pesamuna teenekate kambjalaste peres

Laureaat.Kurjade ja kahtlustavate uudiste jahtimisele spetsialiseerunud seltskonnaajakirjandus jättis mõistagi tähelepanuta, et noorema põlve andeka näitlejanna Maarja Jakobsoni lähedaste ringis oli veebruaris väga harukordne suursündmus – tema tarmukas ema Eha Jakobson sai koduvallalt tunnustusavaldusena teenetemärgi.

Laureaat.Kurjade ja kahtlustavate uudiste jahtimisele spetsialiseerunud seltskonnaajakirjandus jättis mõistagi tähelepanuta, et noorema põlve andeka näitlejanna Maarja Jakobsoni lähedaste ringis oli veebruaris väga harukordne suursündmus – tema tarmukas ema Eha Jakobson sai koduvallalt tunnustusavaldusena teenetemärgi.

„Olen veendunud, et kauaaegne õpetaja-pedagoog Eha Jakobson on igati vääriline kandidaat sellele auväärsele tiitlile,” märkis Kambja vallavolikogu liige Erlend Sild 14. detsembril 2009 allkirjastatud taotluses. „Tema pühendumus hariduselu edendamisele ning kohaliku elanikkonna aktiivne eestvedamine läbi haridusseltsi on suureks eeskujuks kõigile. Teenetemärk poleks lihtsalt tänuavaldus juba tehtud töö ja saavutuste eest, vaid pigem sümbol innustamaks veel noort kandidaati jätkama seda aastatepikkust tänuväärset tööd.”

Tehtust ja teoksilolevast

Tänavu välja antud Kambja valla teenetemärk oli üheteistkümnes. Selle nominendiks seati vaid üks tragi ja toimekas kambjalane – kooliõpetaja ja külaliigutaja Eha Jakobson.

Statuut näeb ette, et teenetemärgi andmine otsustatakse vallavolikogu istungil salajase hääletusega. Enne seda, kui Eha Jakobsoni kandidatuuri 28. jaanuari vallavolikogu istungil kaaluma asuti, tutvustas Erlend Sild tema elukäiku.

Sõnavõtja tõi esile, et Eha Jakobson on elanud ja töötanud Kambja mail juba 35 aastat. Ta lõpetas 1975. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogina ja tuli Kambja kooli õpetajaks. Kambjasse jäi ta eesti keele õpetajaks kuni 1986. aastani.

„Kambja kooli vilistlased mäletavad õpetaja Eha Jakobsoni väga aktiivse ja teotahtelise kirjandusõpetajana,” märkis Erlend Sild. „Tema eestvedamisel tegutses Kambja koolis üle 10 aasta kooli näitering. Oma esimesed tuleristsed näitlejana sai Kambja koolis ka tema tütar Maarja Jakobson. Lisaks näiteringile oli õpetaja Eha palju aastaid Kambjas tegutseva õpilaste töö- ja puhkelaagri tubli komandör. Ta laulis Kambja sovhoosi segaansamblis ja Kambja kooris.”

Alates 1986. aastast on Eha Jakobsoni elu ja töö seotud Unipiha algkooliga.

„Juba esimesel õppeaastal asutasid nad koos abikaasaga folklooriansambli, mis tegutseb tänini,” kiitis Erlend Sild. „Nii üleriigilistel murdelaulupäevadel kui Tartumaa folklooripäevadel on Unipiha kool alati oodatud. Rahvalaulude ning rahvalike tantsudega on 25 aasta jooksul esinetud kümneid kordi.”

Lisaks folklooriharrastusele tegeleb Unipiha kool rahvusvaheliste projektidega. „Möödunud aasta mais lõppes kooli teine Comeniuse projekt. Sõprussidemed Šoti, Soome, Islandi, Hispaania ja Soome laste ning koolide vahel jätkuvad tänini.”

Erlend Sild toonitas sedagi, et lisaks õpetamisele õpib Eha Jakobson ka ise. „Teadusmagistri kraadi kaitses ta 2000. aastal. Praegu jätkab ta õpinguid Tartu ülikoolis doktorantuuris.”

Märkimist leidis seegi, et Eha Jakobson peab loenguid liitklassides õpetamise kohta Tartu ülikoolis. Samuti esineb ta üle Eesti loengutega eriealiste õpetamise kohta.

„See, et Unipiha kool on tuntud üle Eesti, on suuresti tema teene,” nentis sõnavõtja, kui mõõtis Eha Jakobsoni töö ja tegevuse kaalukust. „Tallinna ja Tartu ülikooli tänukiri kooli seinal on selle tunnistajaks.”

1990. a asutati Eha Jakobsoni eestvedamisel Pangodis haridusselts Tõrvik. 20 aasta jooksul on peetud arvukaid külapidusid, tähistatud Eesti vabariigi aastapäeva, esindatud Pangodi küla endise Nõo kihelkonna külade mängudel.

Eha Jakobsoni kõige värskema ettevõtmisena nimetas Erlend Sild tema astumist Tartu naiskodukaitse tegevliikmeks 2010. a jaanuaris.

Elutöö jätkub täishooga

Kui salajase hääletuse sedelid kokku arvati (skoor 13 poolt, 1 vastu), võis vallavolikogu vormistada otsuse, et Eha Jakobsonist saab üheteistkümnes kambjalane, kellele antakse au ja õigus kanda valla teenetemärki.

Kui seni valla teenetemärgi kandjaks valitud kambjalased on olnud tunnustamise hetkel kas küpsemas või värskemas pensionieas, siis Pangodis töötavat koolmeistrit Eha Jakobsoni lahutab sellest staatusest veel palju aabitsajagamisi.

Teenetemärgi üleandmine toimus sel korral Kambja kirikus pärast rahvuspüha jumalateenistust. Eha Jakobsoni õnnitlesid vallavanem Ivar Tedrema, volikogu esimees Irma Drenkhan ja aseesimees Kristjan Luhamets.

Toivo Ärtis

Loetumad