Urbenädalal valmistutakse munapühaks

220

joomplu:326Esmapäeval algas urbenädal, mis lõpeb pühapäeval munapühaga. Meie maausulises rahvakalendris nagu ka hõimurahvastel on urbenädalal eriline koht ning sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpühaks.

Urbepäeva ja munapüha vahele jääva vaikse, suure või suuripühi nädala ehk urbepäevade kombestik ja tähendus viitab valdavalt põlisele kevadpühale. Urbepäevadel, niisamuti kui hingedeajalgi, on nõutud vaikust. Ei tohi puid raiuda, pesu kolkida, pidu pidada ega ülepea mingit mürarikast toimetust ette võtta. Näiteks Lüganusel ei lubatud vaiksel nädalal laeva vette lasta, parandada ega ehitada. Lastel on keelatud vallatus ja vali naer. Hingedele viitab ka ubade-herneste keetmine söögiks ja Emmastes öeldud tarkus, et suurel neljapäeval ja reedel ei tohi toitu laualt koristada.

Vaikuse nõue on otseselt seotud Ukuga. Urbepäevade müra saab karistatud suvise äikeserohkuse või pikseõnnetustega. Vaiksel nädalal ehitatud maja põletab pikne maha. Niisiis Uku, Äikese, Kõue ehk Pikse pärast tuleks sel nädalal vaikust hoida. Tänavuse urbenädala muudab eriliseks, et laupäeval on ka karjalaskepäev, mis on samuti Ukuga seotud

Vaiksel nädalal on üldiselt lubatud möödapääsmatud ja pühade ettevalmistusega seotud toimetused. Näiteks on Lõuna-Eestis suurt nädalat, eriti aga selle neljapäeva peetud suurpuhastuse päevaks. Olgu meenutatud, et neljapäevast päeva on varem ka muidu peetud õigeks saunapäevaks.

Suurel nädalal on hea aeg kalapüügiriistu ja püssi seada, sest need pidid siis alati saaki andma.

Urbenädala tähtsaim päev enne munapüha on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja nägu pesema. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja majapidamine kõige soovimatu eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev.

Pühade-eelsel suurpuhastusel on sügavam tagapõhi. Püha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks tervist ja õnne.

Lõuna-Eestis on tavaks enne päevatõusu tuua tuppa nn linnulaaste e. linnupuid. See andvat toojale virkust ja hea linnupesade leidmise õnne või lihtsalt leiuõnne.

Lõunas ja läänes seatakse neljapäeval üles kiiged. Põhja-Eestis, kus loond tärkab hiljem, on munapüha ja kiigeaja algus suvistepühal (tänavu 12.06).

Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada muud piduroad – munavõi ja munapudru ning praad. Ka pühadeõlu tuleks osta valmis laupäeval. Kes teeb õlle ise, peaks selle käima panema juba nädalapäevad varem.

Nädala ilmad ennustavad ette kevade ja suve ilma ja saaki. Külmade urbepäevade järel pööravat ilm soojaks. Soojadele urbepäevadele järgneb aga külm kevad. Kuivale nädalale järgneb kuiv suvi, vihmasele seevastu vihmane kuid saagirikas suvi.

Hõimurahvaste juures

Maarahva munapüha-eelse nädala kombestikus on väga palju sarnast hõimurahvaste kombestikuga.

Soomeski kehtib urbenädalal vaikusenõue. Keelatud on mürarikkad ja terariistadega tehtavad tööd. Suure neljapäevaga, millega meil seostub peamiselt varane ärkamine ja suurpuhastus, seostub Soomes omapärane kaitsetaig. Tõrviku otsas või kelgul koos terariistadega on veetud tõrvatuld ümber talu aia. seda on tehtud mitut moodi, näiteks 2 korda päripäeva ja korra vastupäeva. Piiramistaiga on tehtud lehmakell kaelas, kirves käes, loitsides, suitsutades ja paljudel muudel viisidel.

Suur reede on Soomes nõidade ja nõidumise päralt. Karjanõidus olla veel 1940. aastatel seal üsna tavaline olnud.

Liivlased või õigemini kuralased tegid neljapäeval suure kiige. Kalurid suitsutasid parema kalasaagi nimel sipelgapesaga salaja võrke.

Reede hommikul enne päevatõusu kanti kööki metsast või puuriidast valimatult puid või laaste. Kui need olid suured, tähendasid nad suurte kalade õnne, olid väikesed, siis väikesi kalu.

Ersade-mokðade juures nimetatakse urbenädalat erba nedla. Urbenädala teisipäeval, neljapäeval või laupäeval lasti esimest korda välja kari. Sel puhul küpsetati leiba ja keedeti mune. Munad asetati ka laudaukse kõrvale.

Kari aeti välja urbepäevaste okstega, mis pärast karjamaal põletati. Nurme-emale peeti palvust ja talle anti leiba ja mune.

Mõnel pool mälestati surnuid. Neljapäeval käidi saunas.

Mari kugetðe (suur päev) pühi peetakse seitse nädalat peale kihlakunädalat kui kevade ja maa viljakaks muutumise püha. Sarnaselt maarahvaga hakatakse kugetðeks valmistuma neli või enamgi päeva varem. Majas ja õues korraldatakse suurpuhastus, pruulitakse õlut.

Kolmapäeval, esivanemate tuha päeval, püütakse tõusta enne päeva. Arvatakse, et see muudab inimese kergeks ja ta saab kõigega hakkama. Õue ja aiamaad ning pereliikmeid suitsutatakse kadakasuitsuga.

Kugetðe tähtsaim päev on neljapäev – küünla süütamise päev. Niidumarid teevad selle päeva hommikul sauna ja panevad selga puhtad riided. Keegi pereliikmetest läheb surnuaiale ja käib läbi kõik omaste hauad, kutsudes neid külla. Kodus järgneb pidulik palvus.

Kugetðe nädalal teevad noormehed lumest välja sulanud kingule kiige, mille juures mängitakse.

Kugetðe ajal värvitakse ja veeretatakse mune.

Pärimust

Suurel neljapäeval ja suurel reedel ei tohtinud nuaga lõikuda, et taevaisa tõreleb siis. 

Kambja

Suurel neljapäeval ei tohi midagi sisse kanda ega samuti puid lõhku, muidu tuleb palju usse. 

Kambja

©Maavald.ee

Kino maale