-4.2 C
Kambja
Reede, 09.12.2022

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane.

Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivPurjetajad lõpetasid hooaja

Purjetajad lõpetasid hooaja

Purjekad järvel.Kui ma sügiskuu teisel laupäeval Pangodi järve äärde jõuan, tibutab kergelt. Kümne Unipiha kooli lapse asemel, keda palavatel suvepäevadel järvel Optimistidel liuglemas näha võis, on üksnes Janno. Veidi aja pärast ta randub, sest tuult õieti pole.

Ajame jahtklubi Merikotkas kommodoor Valdeko Särega sillal juttu.

„Mul on sulle uudis,“ ütleb ta rõõmsalt. „Võru aselinnapea käis just uudistamas Pangodi sadamat ja paadikuuri. Kavatsevad Tamula järvel tuleval aastal samasuguse ehitada. Kaks tundi ajasime juttu.“

Vahepeal on tuul tõusnud. Janno, kes oma Optimistiga kalda ääres ankrus on seisnud, ütleb kommodoorile: „Ma lähen proovin veel! Nüüd on tuult!“ ja lükkab oma purjeka randumissillast lahti.

„Poisid on olnud tublid,“ jätkab Valdeko.“ Homme paneme võistluspaadid talvekorterisse. Kui ilma peab, tuleme ehk kuu lõpul tagasi. Poid on tarvis ära korjata.“

Vaatame mõlemad, kuidas Janno ja veel paar linnapoissi järvel purjedega tuult püüavad. „Mis on veel ilusam, kui purjekad järvel liuglevad;“ lausub kommodor mõtlikult.

„Olle ja Janno isad lubasid talvel oma poiste paadid korda teha. Nii et tuleval suvel on neil päris oma paat“ lisab Valdeko minu pärimise peale, mis edasi saab.

„Kui Saadjärvel ükskord jää peal on, tahan seal poistega, kes on asjalikud ja julged jääpurjetamist harjutada,“ ütleb jahtklubi Merikotka kommodoor Valdeko Säre lõpuks.

„Unipiha poisid võiksid küll seda proovima tulla.“

Vaatan tuhavärvi järve ning mõtlen:“Väikestest purjetajatest on ta juba tühjaks jäänud. Varsti lahkuvad siit ka tuttpütid ja pardid. Ees ootab tuhkhalli taeva ja lumevalgete põldudega talv.“

Lembit Jakobson

Miks poisid ja tüdrukud peaksid purjetamas käima?

Eero Vainikko, TÜ Matemaatika-informaatikateaduskonna, Arvutiteaduse instituudi professor:

Olle ja Martini pealt vaadates tundub mulle, et purjetamistrennid paeluvad poisse väga mitmeti. Kõigepealt muidugi on purjetamine ise väga huvitav tegevus.See annab võimaluse tunda, mida kujutavad endast nii tuul kui vesi ning kuidas neid kahte inimene oma huvides kasutada saab.

Ilmselt mõtlevad nad nüüd tihti hommikul õue astudes, kuidas sellise tuulega järvel oleks… Purjetamine arendab kindlasti mõtlemist, osavust, otsustusvõimet ja julgust. Kuna treeningutel toimuvad muuhulgas reeglina ka võistlused, lisab see omajagu põnevust. Oskust nii kaotada, kui võidust vääriliselt rõõmu tunda. Poistele meeldis tegelikult ka see, et vahepeal sai järves ujumas käia, sõpradega suhelda, kogu see vaheldus tavalistele suvepäevadele, mida purjetamistreeninguil kogeti.

7.septembril toimunud vabariiklikel võistlustel, millest võtsid osa purjetajad nii Tallinnast, Pärnus, Tartust kui mujalt, saavutas Janno Puurits 56 võistleja seas tubli 28. koha.

Ning seda vaid kolme nädalase treeninguga Pangodi järvel.

Loetumad