Urbekuul tuleb kevad

361

Lill. Tärkavate õitega lumikelluke lumes.Kuigi maad katavad hanged, on õhus tunda kevadet. Ilm on läinud valgeks ning inimeste kevadeootuses tärkavad lilled. Urbekuu jooksul ilmuvad meie loonas selged kevade märgid. Valget aega saab pimedast rohkem, päike muutub soojaks, lumi ja jää taanduvad, naasevad mitmed rändlinnud ja mullast pistavad nina välja esimesed kevadlilled.

Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu: urbekuu, hangekuu, helmekuu, südakuu, näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu ja kassikuu. Emakeelsete kuunimede tähendusi: urbekuu (urvad puhkevad), hangekuu (vanad hanged püsivad ja tekib ka uusi), helmekuu (härmahelme kuu), südakuu (tähendust on raske seletada, samuti on nimetatud ka aasta esimest ja teist kuud), näljakuu (eelmisel aastal varutud toidutagavarad on lõppemas), kehvakuu (sama, mis eelmisel), kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu (rändlinnud hakkavad tagasi jõudma), kassikuu (kassid kogunevad karjadesse).

Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.

Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa või rootsi keele vahendusel vana-roomast, kus see oli aasta esimese kuuna pühendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu- ja karjajumal.

Urbekuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) vårmånad – lumekuu, Poola marzek – laen Rooma kalendrist, Leedu kovas – kovoti tähendab sõdima, tuletatud sõjajumal Marsi kuust, Horvaatia oþujak – tõenäoliselt sõnast laþ – vale, muutliku näoga kuu, Ukraina berezen –  kasemahla koguma.

Hõimurahvastel: Komi raka – vares, õmblustööd, Ersa ejz`urkov – jääpurikakuu, Mari üjarnja  – liupüha. Soome maaliskuu tähendab maa (lume alt) paljastumise kuud.

Urbekuu pühad

Eidepäev 6.03. Ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on Seto naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.

Sirgupäiv ehk linnupäev 9.03. Sel päeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, küpsetatakse neid oodates väikseid nn paistekakke, mida süüakse ise ja viiakse õue lindudelegi.

Kevadine pööripäev 20.03. Selle päeva ilm jääb püsima.

Urbepäeval 24.03. tõustakse enne päikest, pestakse nägu ning urbitakse üksteist, lüües õrnalt urvaokstega (võib ka kadaka- või kaseokstega) ning soovitakse tervist, virkust, õnne ja edenemist. Süüakse tanguputru. Lõuna pool kiigutakse laual.

Urbe- e vaiksel nädalal 24. – 31.03. on keelatud kõik kärarikkad tööd ja tegemised. Erandiks on Lõuna-Maavallas kiige ehitamine. Urbenädala tähtsaim päev enne munapüha on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja nägu pesema. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja majapidamine kõige soovimatu eest. Neljapäev on kevadise suurpuhastuse päev. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev.

Pühade-eelsel suurpuhastusel on sügavam tagapõhi. Püha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt ning inimesel oleks tervist ja õnne.

Marjapunapäev 25.03. Kevade alguse ja punajoomise päev, naiste püha. Punast (marjavein, -viin, õlu, mahl või muna) saab tervist ja palged kogu aastaks punaseks. Naised käivad külas, kostiks viiakse puna. Võrumaal tehakse ülepannikooke, et kasvaksid suured kapsapead.

Munapüha 31.03. hommikul äratatakse magajad urbides. Enne päevatõusu pestakse silmi värske puhta veega, kuhu on pandud hõberaha, muna ja/või pajutibud. See annab virkust, jõudu, tervist, hea jume ja nooruslikkuse. Päikesetõusu ajaks minnakse õue “päikese mängu” vaatama. Hiljem käiakse külas, mängitakse munamänge (koksimine, munaveeretamine). Lõuna-Maavallas algab kiigeaeg. Loomulikult värvitakse ka mune.

Rahvatarkust

Urbekuu ilmasid tasub hoolega tähele panna, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.

Kui urbekuu heaste madalast käia, tulevat soe kevade. Halliste

Kui urbekuul päevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg. Vaskjala

Kui urbekuus müristab, tuleb suve kuiva. Pühalepa

On lepad kevadel urbekuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga väha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast ütlesivad vanaaegsed majapidajad ikka urbekuus oma pererahvale: Sööge ja jooge, sel aastal saab lieba.” Ehk jälle: “Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jääme ilma leivata.”
Niisamuti ka aavaurvade järele teadsivad vanaaegsed majapidajad kaerade saaki ette ütelda. Aga uueaja sõna ütleb: “Hari põldu, saad lieba!” Vaivara

Kuu taevas

Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 1.03. – 4.03.
Vana kuu kõva aeg 4.03. – 9.03. (neljanda veerandi algus 4.03. kl 23.53)
Kadukuu pehme aeg 9.03. – 13.03. ( kuu loomine 11.03. kl 21.51)
Noore kuu kõva aeg 13.03. – 19.03. (esimene eerand)
Kasvava kuu pehme aeg 19.03. – 25.04. (teise veerandi algus 19.03. kl 19.27)
Täiskuu kõva aeg 25.03. – 29.03. ( täiskuu – 27.03. kl 11.27)
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 29.03. – 3.04.

Õiget kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) urbekuus ei ole. Nõrgemad kaduneljapäev on 7.03. (neljandi veerandi neljas päev ja neljapäev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

©Maavald.ee, Remo Savisaar

 

Kino maale