9.9 C
Kambja
Reede, 26.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiiv„Aatomifüüsika on lapsemäng lapse mängu kõrval.“

„Aatomifüüsika on lapsemäng lapse mängu kõrval.“

KUNINGALOSSI JUURES: Kui ühes Kuuste peres tuli enne ülemeresõitu jutuks Rootsi, ütles viieaastane peretütar otsustavalt: „Ma tahaks näha, milline see Roots on.“ Jõulukuu algul sai see tal nähtud!
Foto: Serli Tokman

Kuuste kool-lasteaia Nublu rühmas mudilaste elu korraldav meeskond – ehk Maie, Helle ja Jane – peavad seda Einsteini poolt öeldud mõtet esiletõstmist väärivivalt oluliseks.

„Lähtume lapsekesksest metoodikast – see tähendab, et organiseerime oma pedagoogilist tööd lapsest lähtuvalt. Püüame laskuda lapse tasandile ja mõista asju läbi väikese isiksuse silmade, tunda rõõmu koosveedetud lasteaiapäevadest, mängudest ja üritustest. On ju üritusedki mäng, mille sisu on hoopis sügavama tähendusega ja nende tagamõte on ikka üks: et arendada lapsi ja anda neile uusi teadmisi.“

Jõulukuu algul käisid Nublu rühma mudilased koos oma lasteaiakaaslastega esinemas Stockholmi eesti koolis.

Tõepoolest on laps ja lapse mäng tihti täiesti ettearvamatu ja põnev, rääkimata kõigist tarkadest asjadest, mida seostatakse mängu tähtsusega lapse arengus.

Lasteaias on mäng lapse põhitegevus, see on teadmiste ja oskuste omandamine lapsele meeldiva tegevuse abil. On selge, et mäng on parim ja tähtsaim kasvatusvahend.

Mõnikord täiskasvanud ei mõista seda, arvates, et lasteaias on kõige tähtsam õppetöö. Tegelikult õppimine toimubki läbi mängu, mängu kaudu.

Meie kui koolieelset pedagoogikat ja psühholoogiat õppinud kutselised lasteaednikud püüame oma rühmas teha lapse argipäeva põnevamaks ja huvitavamaks. Mõnikord läheneme asjadele hoopis teise nurga alt, kui tavaliselt on harjutud – loovamalt ja mängulisemalt, samas lapsi arendavalt.

Lähtume lapsekesksest metoodikast – see tähendab, et organiseerime oma pedagoogilist tööd lapsest lähtuvalt. Püüame laskuda lapse tasandile ja mõista asju läbi väikese isiksuse silmade, tunda rõõmu koosveedetud lasteaiapäevadest, mängudest ja üritustest. On ju üritusedki mäng, mille sisu on hoopis sügavama tähendusega ja nende tagamõte on ikka üks: et arendada lapsi ja anda neile uusi teadmisi.

Mõtlemapanev on näiteks ühe lapse suhtumine tulesse pärast seda, kui oli toimunud huvitav üritus koostöös päästeametiga. Vanaisa teinud tule pliidi alla ja läinud siis õue, kuid seal tegutsenud lapselaps näinud korstnast tõusmas suitsu, vaadanud oma taadule tõsiselt otsa ja noominud: „Vanaisa, mine kohe tuppa, ei tohi tuld üksi jätta!“

Ka meie rühma lapsed on nii vahetud ja õpivad kiiresti uusi tarkusi.

Toredaid ettevõtmisi küllaga

Alles see oli, kui augusti algul alustasime uut õppeaastat. Meie rühma tuli juurde väiksemaid lapsi Õnnetriinude rühmast ja ka väljastpoolt lasteaeda. Meie suuremad lapsed läksid jälle edasi vanemasse rühma. Ka rühma meeskond muutus veidi – meiega ühines uus õpetaja abi Jane.

Aeg on kiiresti läinud ja juba on jõulud ukse ees.

Kui ajas tagasi vaadata, siis on olnud toredaid ettevõtmisi, mida meenutavad videod, fotod ja saadud tänukirjad.

Eredamalt on jäänud meelde kooli pargis toimunud ülelasteaialine liikumishommik, mille käigus sai ka „seenel käidud“ ja seeni õpitud. Huvitav ja pilkupüüdev oli kogu maja sügisnäitus, kus meie rühmale anti tänukiri kõige aktiivsema osavõtu eest.

Imekauni tänukirja saime Rõngu lasteaia Pihlakobar korraldatud maakondlikult lasteaedade joonistusvõistluselt “Õunamaias astub aias”, kus märgiti ära meie rühma lapse Andra Voore töö .

Pudruhommik koos isadega

Üks veidi naljakas kutse sel sügisel oli selline:

Issi, issi, sa, oled mulle kallis,

issi, issi, sa, armas oled ka…

Palun tule minuga koos hommikuputru sööma reede, 8. novembri hommikul 8.15.

Sinu silmatera

 Meenub, kuidas isad tegid esmalt üllatunud näo – mis see veel on! –, kuid osavõtjaid oli päris palju – nii isasid kui emasid.

Idee korraldada lasteaias pühapäevase perekeskse isadepäeva eel reedehommikune ühine pudrusöömine tundus meilegi algul harjumatu. Tavaliselt on toimunud ju pidulik õhtune isadepäevakontsert, kus lapsed koos õpetajatega näitavad, mida nad on õppinud.

Tänavu mõtlesime teha veidi teisiti, sest meie rühmas tulevad hommikuti paljud lapsed lasteaeda koos isadega. Miks mitte kutsuda nad ühel tavalisel lasteaiapäeval veetma aega koos oma lapsega, tema rühmakaaslastega ja õpetajaga?! Et meie rühma lastel on hommikuse pudrusöömisega alati tükk tegemist, siis miks mitte teha seda ühel korral koos isadega?!

Mõeldud-tehtud! Isad tulid hommikul kenasti kohale. Ühiselt söödi hommikuputru, mängiti oma lapse ja tema rühmakaaslastega, kleebiti ja meisterdati, lauldi ja tantsiti muusikatunnis. Isad nägid oma lapse käitumist rühmas ja said teada, kes on tema sõbrad. Nad nägid, kas laps mängib või jookseb niisama rühmas ringi jne.

Melu ja põnevust oli palju, sest koos isadega on ikka kõike vahva teha – eriti oma lasteaiarühmas, kus kõiki mänguasju, puslesid ja ehitusmaterjali on vaja isale näidata.

Üks ema imestas, et isa, kes muidu kodus kunagi putru ei ole söönud, sõi lasteaias kogu portsu ilusti ära. Ju siis oli lasteaiapuder nii maitsev!

Hilisem tagasiside sel pudruhommikul osalenud isadelt oli igati positiivne.

„Täitsa lahe oli! See oli hoopis teistmoodi kui muidu tavaliselt!“ arvas näiteks Kaironi isa.

Päkapikupere külvas jõulurõõmu Stockholmis

Novembri viimase nädala lõpus oli kooli saalis juba esimese advendi üritus. Loovmängu rühma lapsed ka meie rühmast mängisidlaulsid-tantsisid sisse jõuluaja saabumise.

Kogu maja lastepere jälgis huviga, mida kõike peavad päkapikud tegema, et pikisilmi oodatud jõulud lõpuks ometi kätte jõuaksid.

Sama kavaga esinesid meie rühma lapsed Gerli Nuuter, Lisa Maria Helena Ummer ja Anna-Sirelin Nõumees loovmängurühma koosseisus Stockholmi eesti koolis eelklassile ja esimesele klassile. See oli väga meeldejääv reis meie lastele ja nende vanematele.

Stockholmi eesti koolis võeti meid väga külalislahkelt vastu. Saime seal tasuta lõunat süüa ja ka klassiruume näha. Ringkäigul eelklassi ruumides valdas õpetajat äratundmisrõõm – kõikjal oli palju laste tehtud töid ja kaunistusi.

Arutasime meiegi sügisel rühma koosolekul lastevanemate kohvilauas üksmeelselt, et rühma kujundamisel ja kaunistamisel kasutame võimalikult palju laste endi tehtud töid. Rippusid meilgi värvilised vahtralehed. Nüüd on lumised jõulukuused jm rühmas nähtaval ning lapsed osutavad uhkelt: näe, see on minu tehtud!< /p>

Muidugi saime Rootsi-reisilt veel palju häid mõtteid. Kasvõi raamatukogust, kus olid suured värvilised trükitähed, mille peale, alla, sisse, vahele ja kuhu iganes said lapsed ronida, pugeda, peita. See oli meie lastele tõeline muinasmaa!

Lastevanematele jättis sügava mulje kooli söökla, kus laps sai ise valida toitu, mida ja kui palju ta soovib. Toorsalatite valik oli suur ja toidud väga maitsvad.

Kui hiljem laste käest küsisime, mis neile reisilt kõige enam meelde jäi, oli vastus üksmeelne: laste mängutuba ja pallimeri laevas, laste jõuluprogrammis päkapikuga piparkookide kaunistamine, jõuluvana saadetud kiri ja Lotte, kes lastele tihti tasakesi kommi pihku poetas.

Rõõmu tegi ka esinemine Stockholmi eesti koolis, mille pärast ju tegelikult reis ette võeti. Emmed-issid ja õpetaja jäid laste esinemisega väga rahule, sest eranditult kõik kaasasolnud 10 last laulsid-mängisid-tantsisid rõõmuga. Ka küllakutsujate poolt saime palju kiidusõnu. Kui juba kodus olime, saabus Stockholmist veel üks pikk tänukiri.

Tänusõnad valla ja kooli juhtkondadele, kes aitasid meid kingituste muretsemisel kostitajatele. Ja mõistagi suur tänu lastevanematele, tänu kellele see reis toimuda sai. Eraldi tahaks tänada Janne Nuuterit, kes tikkis kingitusteks kaasa imeilusad kotid ja Serli Tokmanit, kes organiseeris laevasõiduks kõik vajaliku.

Kojujäänud loovmängurühma koosseisuga esitasime eelpooltutvustatud näidedit vallarahva teise advendi üritusel 8. detsembril. Sel üritusel esinesid meie rühma lapsed ka rütmikaringi koosseisus. Kõik esinejad olid tublid ja teenisid vaatajatelt kiidusõnu.

Nüüd ootavad meie mudilased jõuluaega. Juba mõnda aega mängimeõpime rühma jõuluetendust, millega esineme varsti saabuval jõulupeol.

Et jõulude ootamine liiga pikaks ei läheks, oleme päkapikumängu mänginud ja piparkooke küpsetatud. Ikka läbi mängu ja samas ka midagi juurde õppides – nii see elu ju lasteaias käib. Ja küllap jõuab varsti jaanipäevgi kätte…

Soovime kõigile kauneid saabuvaid jõule ja kelmikaid ning mängurõõmsaid päkapikke!

Kuuste kool-lasteaia
Nublu rühma meeskond
Maie Anijärv, Helle Kütimaa ja Jane Rumask

 

Loetumad