„Kodumaa on nii kase vari rohus kui vanaisa istutatud kuusk ja õunapuu kodu ümbruses.“

871

AEGADE SIDE: Ka tänavusel Eesti Vabariigi aastapäeval kogunesid haridusseltsi Tõrvik liikmed Kodijärve Vabadussõja ausamba juurde. Foto: Eha Jakobson 

Rahvuspüha eel ja ajal

Pihlamarjad pihlapuuson mu kodumaa,” esitas Säde (1. kl) Ellen Niidu luuletusest „Kodumaa“ Unipiha koolis Eesti Vabariigi sünnipäeva pidulikul aktusel. „Mõrkjas maitse neist mu suus on mu kodumaa.“

Kui luuletus lõppes, tundsin suus tõepoolest verevate pihlakate maitset.

Selleni, et aru saada, kuidas kodumaa on nii kase vari rohus kui vanaisa istutatud kuusk ja õunapuu kodu ümbruses, on Unipiha kooli lastel siiski veel pikk tee minna.

23. veebruari koolipäev oli tavalisest pidulikum. Klass oli kaunistatud paberist välja lõigatud suitsupääsukeste ja sinimustvalgete lipukestega. Tundides rääkisid õpetaja Eha ja Evelin Eesti Vabadussõjast ning meie riigi vabaks saamisest.

Sellele järgnes Eesti lipu pidulik suurde klassi toomine ning ühine hümni laulmine. Esimestena said oma riigi lipu valves olla Ekke ja Kaspar (1. kl). Neile oli see esmakordne kogemus. Seepärast tuli neile aeg-ajalt meelde tuletada, et lipuvalves ei räägita ning seistakse sirgelt.

Pikksaares asuvast Kodijärve valla Vabadussõja ausambast rääkis teistele Mirko (3. kl). Ühes sporditunnis, kui lumi veel maas oli, käis kogu koolipere seda ka uudistamas.

Edasi järgnesid luuletused ja laulud kodust ning kodumaast. Kolmanda ja neljanda klassi õpilased üllatasid kooliperet omatehtud luuletuste ettelugemisega.

Kui aktus lõppes, seisis kogu koolipere seni valvel, kuni lipp klassiruumist välja kanti.

Ühe pidupäeva juurde kuulub kindlasti ka maitsev kook. Nii oli ka seekord. Kokatädi Anu küpsetatud õunakook lisas meeleolu ning andis hea sünnipäevatunde.

Tõrviku liikmetel on kavas rattaretk

Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine Unipiha koolis jätkus õhtul haridusseltsi Tõrvik rohkearvulise koosviibimisega. Seekordset kodumaa sünnipäeva ilmestasid nii ajalootund Kambja valla sündmustest 1918/1919. aasta talvel kui Toomas Keldoja poolt koostatud mälumäng Kambja valla inimeste ja paikade tundmise kohta.

Loomulikult ei puudunud peoõhtult laulud ega tantsud külla pillimeeste Ülo Saaremõtsa ja Urmas Aaviku esituses.

Seltsiga liitusid sel õhtul kirjanik Aidi Vallik ning tema kunstnikust abikaasa Ott. Samuti Tartu Ülikooli bioloogiateadlased Tambet Tõnissoo ja Kärt Padari.

Pärast maratonmälumängu avaldasid seltsi liikmed soovi, et võiks korraldada Pangodi ümbruse ja Kambja valla vaatamisväärsustega tutvumiseks rattamatka. Selleks parim aeg leiti olevat mai keskpaik.

24. veebruari keskpäevaks kogunesid seltsi liikmed Pikksaarde kunagise Kodijärve valla Vabadussõja ausamba juurde. Seal lauldi ühiselt Enn Võrgu lipulaulu ja meenutati möödunut. Lehvis Pajosi talu rahvuslipp, mis päritolult esimese Eesti Vabariigi aegne .

Aitäh Tõrviku seltsi suurtele ja väikestele liikmetele ühise toreda peo eest. Meie eriline tänu kulub Toomas Keldojale suure vaeva eest mälumängu ettevalmistamisel.

Eha ja Lembit Jakobson

 

Kingituseks „Laste oma Eesti“

Aidi ja Ott Vallik kinkisid Unipiha kooli lastele oma äsja trükikojast tulnud uue raamatu „Laste oma Eesti“.

Edaspidi on Unipiha lastel võimalik nendega kindlasti kohtuda.

Mõned küsimused mälumängust

  • Kambja valla Ivaste külas asub Tartu maakonna kõrgeim koht. Nimetage selle koha nimi ja kõrgus merepinnast.
  • 2004. aastal abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. Pulma avavalsiks oli ühe tuntud eesti helilooja teos. Nimetage muusikateos ja autor.
Kino maale
EelmineMesimumm sai taas riigieelarvest uuendustoetust
Järgmine„Tornikomitee“ jõudis kõrtsist kooli