Meil on hea elada!

Kokkuvõte vallarahva rahulolu-uuringust

1078

2019. aastal võttis Kambja vallavolikogu vastu arengukava, milles lepiti kokku eesmärkides aastani 2030. Kambja valla visioon aastaks 2030 on järgmine: „Kambja vald on inimestest lähtuv parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga omavalitsus, kus väärtustatakse elukestvat õpet, oma kultuurilist pärandit ning sportimisvõimaluste arendamist.“

Valla elanike seas viidi 21. septembrist kuni 15. oktoobrini 2020. a läbi küsitlus, et selgitada, kui rahul on valla elanikud erinevate valla poolt pakutavate teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega. Käesolev uuring oli järjekorras esimene. Küsitlusmeetodina kasutati veebiküsitlust, mida levitati valla kodulehe ja sotsiaalmeediakanalite kaudu.

Kambja Vallavalitsus tänab kõiki küsitlusele vastanuid!

Küsitlusele vastas 3,7% kõigist valla elanikest. Kambja vallas on 2020. aasta 6. oktoobri seisuga 11 979 elanikku (rahvastikuregistri andmed). Kõige enam oli vastajaid valla suurematest alevikest – Ülenurme alevik ja Tõrvandi alevik; järgnesid Kambja alevik ja Räni alevik, Soinaste küla, Külitse alevik, teistes külades oli vastamisaktiivsus oluliselt madalam.

Valdav osa küsitlusele vastanutest (85,1%) on üldiselt eluga Kambja vallas rahul. Kõige tugevamalt identifitseerivad küsitlusele vastanud end oma kodukandi elanikuna ning Kambja valla elanikuna, vastanutest vaid veerandik tunneb end vallas elava tartlasena.

Haridus- ja noorsootöö osas on elanikud kõige enam rahul haridusasutuste füüsilise seisukorraga ning alus- ja üldhariduse kvaliteediga. Kõige madalama hinnangu said lasteaiakohtade piisavus ning keskustest kaugemal toimuv noorsootöö. See tähendab, et lasteaiakohti on tarvis juurde luua (ehitada uus lasteaed) ning kvaliteetne noorsootöö tuleb teha kättesaadavaks ka keskustest kaugemal.

Sotsiaalteenuste ja -toetustega ei olnud suuremal osal vastajatest kokkupuuteid, kuid siiski leitakse, et koduhooldustöötajaid võiks rohkem olla ning teenus kättesaadavam. Lisaks vajavad täiendavat arendamist ka valla sotsiaalteenused. Tervise ja heaolu valdkonnas sai kõrgeima hinnangu turvalisus, mis tähendab, et elanikud tunnevad ennast Kambja vallas turvaliselt. Kultuuri, kogukonna, vaba aja ja spordi valdkonnas sai kõrgeima hinnangu kultuurisündmuste olemasolu-toimumine, kuid kõige kriitilisem hinnang (üle poolte vastanutest) anti mänguväljakute olemasolule, mis tähendab, et vallas on vähe mänguväljakuid ja tegevusi väikelastele.

Enamus küsitlusele vastanutest on vallas toimuvatest tegevustest, üritustes ja sündmustest huvitatud. Pooled elanikud hindavad informatsiooni hulka vallas toimuva kohta keskmiseks ning selle kättesaadavust osaliseks. Elanikkond on infoliikumisega rahul ning vaid väike osa leiab, et seda on kas liiga vähe või liiga palju. Vallaelanike seas kõige levinum infoallikas on valla ajaleht. Populaarsuselt järgnevad sotsiaalmeedia ning sõprade-tuttavate kaudu liikuv info.

Pisut enam kui pooled vastanutest (58,1%) võtavad vallas toimuvatest üritustest osa pigem harva, aktiivselt osaleb aga 30% vastanutest. Rahulolu oma piirkonna külaseltsiga on eri kantides mõnevõrra erinev ning paljudes külades ei ole üldse külaseltse või külaseltside tegevuse kohta pole info nendeni jõudnud.

Küsitluses osalenute vastuste põhjal võib öelda, et järgnevatel aastatel on vajalik enam tähelepanu pöörata järgmistele valdkondadele: lasteaia- ja koolikohtade piisavus; kergliiklusteede piisavus; teede ja tänavate talvine hooldus; avalikud mänguväljakud; viia elamuarendus kooskõlla sotsiaalse taristuga; haljasalade ja parkide rajamine; ühistranspordiühendused (Tartu linnaga, teiste naaberomavalitsustega ja vallasisesed); lemmiklooma mängu- ja jalutamiskohad.

Valla juhtimine on valdkond, mille osas on elanikud kõige kriitilisemad. Mitte ühegi hinnatava teenuse puhul ei ulatunud rahulolevate vastajate osakaal 60%-ni. Seega tuleb antud valdkonna arendamisele ning vallavalitsuse tegevuse kommunikeerimisele järgnevatel aastatel enam panustada. Eelkõige tuleb pöörata tähelepanu probleemide lahendamise kiirusele, vallaelanike ning kodanikuühenduste kaasamisele ning ametnike kättesaadavuse parandamisele.

KRISTI KULL,
valla arendusjuht

Kino maale