Sel sügisel oli õpetajate päev teisiti

147
Karjakud, lüpsinaised, keevitajad, autojuhid, ehitajad, esimehed ja muud kolhoosnikud… Tundides sai olla ka parajalt ülemeelik.

Igal sügisel saab Kambja Ignatsi Jaagu kooli 9. klass võimaluse korraldada õpetajate päeva omanäolise ja meeldejäävana. Meie majas on see kujunenud stiilipäevaks: on olnud kübara- ja lipsupäev, majas on liikunud multikategelased ja hipid, on olnud roheline päev – nii värvis kui sisus. Seekordne teema oli „Kolhoosipidu“. Kellele see võõras oli, pidi kodutööd tegema ehk õppima ajalugu.

„Õpetajate päeva teema oli väga õnnestunud. Mulle väga meeldis kõikide riietus ning meeldis ka see, et paljud õpilased olid stiiliga kaasa tulnud. Valmistusin enda valitud ametiks seekord põhjalikumalt kui eelmistel kordadel. Püüdsin meelde tuletada kõik rasked/naljakad/imelikud mõisted või hüüdlaused, mida nõukogude ajal kasutati. Ametiks valmistumisel soovitati lugeda ka kommunistliku partei põhikirja, kuid õnneks mul selle jaoks aega ei jätkunud. Järgmistel klassidel on seda päeva väga raske üle trumbata,“ kirjutas ajalooõpetaja Jarmo, kes ennast partorgiks oli riietanud.

Mitmed kolleegid pingutasid selle nimel, et lisaks kostüümile oleks ka kõnepruuk ajastuomane. Päeva sisse juhatav koolijuht märkis, et pidu peoks, aga töö tahab ka tegemist ja plaanid täitmist. Ka kiitis ta, millise leidlikkusega lapsed enda riietamisel hakkama said. Päeva lõpuks valiti iga klassi parim kostüüm ja 9. klass premeeris neid „autoostuloaga“.

Enne, kui kõik karjakud, lüpsinaised, keevitajad, autojuhid, ehitajad, esimehed ja muud kolhoosnikud tegutsema asusid, viidi saalis läbi mitmed tseremooniad. Tunnustamiseks hõigati välja laste lemmikõpetaja Gerli Edela ja hea kolleeg Vaike Palla. Lõpuklass pani päevakangelastele (loe: õpetajatele) kaela ehislindid fantaasiarikaste tekstidega ja siis anti lipsude sidumisega võim noorte kätte.

Koolipäev käis nagu ikka plaani järgi: tunnid, vahetunnid ja lõunasöök ning 3. klassil ujumine. Erakordseks oli päev seekord tehtud just õpetajatele. Esimene tund algas mõnusa vestlusega, aga siis tuli ehmatav Kuldvillak. Erinevad võistkonnad said õppeainetega, kooli ajaloo ja rahvakalendriga hakkama, aga valda puudutavate küsimustega oli tükk tegemist. Ka ei teadnud me, miks kukk lauldes silmad kinni paneb. Seejärel suunasid noored õpetajad meid õue, kus käis lõbus ümberrivistamine erinevate tunnuste alusel. Pidi olema osav palli käsitsemises, hüppamises ja kõvasti värsket õhku tuli ka hingata. Kolmas tund oli kõige ägedam: toimus tõeline aardejaht. Kooliümbrusesse oli peidetud 11 põnevat küsimust, mille lahendamisel ootas kõiki nõukogudeaegne popp jook – kali. Olime vaimustatud, millise pingevaba ja meeldiva suhtlusoskuse ning põnevate ülesannetega Laura-Lotta hakkama sai!

Päevale võiks veel omistada karjaääriõppe või töövarju nimetuse.

„Omavalitsuspäev annab õpilastele võimaluse tõusta õpetaja ja juhi rolli, organiseerida noorematele õpilastele jõukohast ja huvitavat tegevust. Sellega kaasneb vastutus koolipäeva õnnestumise ja õpilaste turvalisuse eest. Päeva organiseerijad ja läbiviijad said mitmeid erinevaid kogemusi. Nende muljetest selgus, et positiivseid kogemusi said need õpetajad, kes olid oma tunni hoolega läbi mõelnud. Õpetada ja juhtida saab hästi vaid see, kes on selleks hästi valmistunud,“ võttis matemaatikaõpetaja Mare päeva kokku ja sellele kirjutame kõik alla.

Olen aastate jooksul märganud, et pärast sellist kogemust õpib ja käitub lõpuklass mõnda aega märksa täiskasvanulikumalt. Loomulikult liidavad sellised ettevõtmised ka kooliperet. Ja mine tea, kellele puges hinge mõte, et lastega võiks edaspidi tegelda küll!

Päeva lõpus oli mahti märgata, kui palju erinevaid piimanõusid oli sel päeval koolimajja toodud: täiesti autentseid 1- ja 5-liitriseid ning üks suur 25-liitrinegi. Oli alumiiniumist, täpilisi emailämbreid ja selleks kohandatud mänguämbreid. Kahju, et ühispilt jäi tegemata…

Aitäh 9. klassile, klassijuhataja Marikale ja eriti Laura-Lottale erakordse päeva eest!

Kolleegide muljeid kuulanud

TIINA TIIDEBERG

Kino maale