Reisimine pakub rõõmu ja kosutab enesetunnet

418
Tammekese klubi uudistamas-meenutamas rehepeksu Kurgjal. Foto: Hella Sule

Kambja piirkonna eakate klubi Tammeke reisiseltskond on juba seitse aastat teinud nii lühemaid kui pikemaid huvisõite Eestis, külastamata ei ole jäetud ka Lätit.

Oli aasta 2012, kui Tammekese klubis seati esimesed reisisihid. Kui suve algul külastati Metsavenna talu, Metsamoori pereparki ja Karula rahvusparki Võrumaal, siis augustis vallutati ühe päeva jooksul nii Paide vallitorn kui Tallinna teletorn ning vaadati ringi ka Tallinna botaanikaaias.

„Alustasime selle seltskonnaga ühepäevaste ekskursioonidega, aga kaugemale sõites oli see väga väsitav, mistõttu hakkasimegi tegema kahepäevaseid reis,” meenutab Hella Sule. Esimene kahepäevane ekskursioon viis Kambja pensionärid 2013. aasta juulis Hiiumaale, aasta hiljem Pärnumaale, seejärel Ida-Virumaale ja Saaremaale…

Mullu uudistas Tammekese seltskond paari päeva jooksul Haapsalus ja Loode-Harjumaal. Uusi teadmisi ja vahvaid muljeid-elamusi koguti tol korral tatart ja lihalambaid kasvatavas Tõrvaaugu mahetalus, Haapsalu pitsikeskuses, Padise kloostris, Viikingite külas ja teistes huvitavates paikades.

“Uskumatu, kui palju me oleme reisinud,” üllatub ka Hella Sule, kui on paberil loeteluks reastanud kõik aastate jooksul toimunud Tammekese väljasõidud. Igasuviste ekskursioonide vahele jääva pika aastaringi kestel on Tammekese klubi entusiastide korraldusel reeglina külastatud veel paari-kolme põnevat kohta või ettevõtmist üle Eesti. Püsimatud kambjalased on käinud nii setude kui vanausuliste kultuuri lätetel, Võtikvere raamatukülas ja Kurgja talumuuseumis talupäeval, kuid nad on külastanud ka Tallinna sünagoogi ja söönud seal maitsvat juudi borši.

Tegusad sädeinimesed, kes Tammekese klubi reisirahvast üha uutele väljasõitudele viivad, on Elli Rohtmets, Hella Sule ja Anu Palk. Priitahtliku reisikorraldaja rollis on olnud Elli ja Hella, Anu teeb teavitustööd ja kogub sõidutasu. Elli Rohtmetsa sõnutsi on nad Hellaga küll juba arutanud, et oleks aeg teatepulk edasi anda. Paraku ei ole seda kerge teha, sest aastatega kujunenud reisiseltskond on oma juhtidega rahul ja innustab neid jätkamisele.
Kui küsisin Elli Rohtmetsalt, kuidas see nõnda kujunes, et Kambjas tegutseb juba pikka aega väärikasse ikka jõudnute reisiseltskond, siis kuulen vastuseks, et kõiki neid inimesi ühendab soov oma silmaga näha, kuidas kodust kaugemal elatakse, ning huvi teada saada, mis seal põnevat või uut toimub. Igaüks meist võib ju minna Eestit avastama ka omal käel või pereliikmete ja sõprade-tuttavate seltsis, kuid lihtsam ja mugavam on seda teha suuremas grupis, kus kõik vajalik on korraldatud.

Heaoluriikide eakatel on avaramalt võimalusi maailmas ringi sõita ja ennast hästi tunda, kuid Tammekese klubi reisihuviliste kogemus kinnitab, et Eestit avastades on ka eestlastel võimalik silmaringi avardada, enesetunnet kosutada, rõõmu ja rahulolu kogeda. Ühe nipina nimetab Elli Rohtmets Tammekese reisiseltskonna otsust, et kodust kaasa võetud võileibade nosimise asemel püütakse lubada endale kõhutäide mõnes meeldivas toidukohas. Kui sooduspakkumisi küsida ja läbirääkimisi pidada, leiab Eestistki vastutulelikke toitlustus- ja majutusasutusi.

Tammekese klubi reisihuvilised on saanud oma ettevõtmistes julgustust ja tuge nendest toetustest, mida Kambja vallavalitsus on eraldanud eakate seltsitegevuseks.

TOIVO ÄRTIS

Kino maale