Küberturvalisus eakatele – internetis ohutult liiklemine igas vanuses inimestele!

57

Küberturvalisus eakatele ei erine kuidagi teises eas inimeste internetiturvalisusest. Nii algab ka nende veebiohutus õppimisest. Seeniorid seisavad silmitsi samade pahavara- ja andmepüügirünnakutega nagu kõik teisedki, kuid nad võivad olla haavatavamad lihtsalt seetõttu, et neil on ehk  internetis liiklemisega vähem kogemust. Nad ei ole internetikasutust alustanud maast madalast, seega ei ole see „emapiimaga“ kaasa antud. Erinevalt tänapäeva noortest, kellel selline omadus tundub olevat.

Küberturvalisus eakatele algab vestlusest lähedastega!

Eakate küberturvalisus võiks seega alata lihtsast vestlusest oma lähedastega, kes seletaksid, mis on internetis varitsevad peamised ohud ning millised on lihtsad (ja tihtipeale tasuta) võimalused neid vältida. Tuleb selgitada, et kõike veebis olevat ei saa usaldada, seetõttu ei tohiks kunagi anda võrgus olevatele võõrastele enda isiklikke andmeid, näiteks krediitkaardi numbreid. Neid tuleb õpetada, kuidas ohtudega toime tulla ja sotsiaalmeediat turvaliselt kasutada. Samuti peab selgitama tarkvara ajakohasena hoidmise tähtsust, eriti viirusetõrjeprogrammide puhul.

Millised on peamised eakaid varitsevad ohud internetis?

Nagu ennist öeldud, on ohud igas eas sarnased. Peamised eakate vastu suunatud küberkuriteod on seega pettused ja pahavara. Pahavara on üldine termin, mida kasutatakse kahju tekitamiseks loodud ründetarkvara, sealhulgas viiruste, nuhkvara, troojalaste ja lunavarade kirjeldamiseks. Küberkurjategijad kasutavad pahavara teabe ja raha varastamiseks ning seadmete ja kontode kontrollimiseks. Pettused on küberkurjategijate saadetud sõnumid, mille eesmärk on manipuleerida tundlikust teabest loobuma või sinu seadmes (telefon, arvuti) pahavara aktiveerima. Kui rääkida eakate küberturvalisusest, siis sagedasemad juhtumid ongi just internetipettused. Seega tuleb väga hoolikalt hinnata, kas tegemist on usaldusväärse lingi või e-mailiga, sest küberpettused muutuvad üha keerukamaks ja sagedasemaks. Sellistel rünnakutel võib ohvritele olla märkimisväärne isiklik ja rahaline kahju.

Küberohutus – kuidas meid rünnatakse?

Teadaolevalt kasutavad küberkurjategijad eakate petmiseks e-kirju, sõnumeid, sotsiaalmeediat ja/või telefonikõnesid. Nad võivad teeselda, et on üksikisik või organisatsioon, keda sa arvad teadvat ja/või usaldavat. Sellised sõnumid ja kõned püüavad meelitada eakaid tegema konkreetseid toiminguid, näiteks pangakonto paroolide ja krediitkaardinumbrite avaldamine, kaugjuurdepääsu võimaldamine arvutile, pahavara sisaldada võiva faili avamine, raha saatmine.

Kuidas küberturvalisus eakaid aitab?

Kelmusteateid võib olla raske ära tunda, seega on küberturvalisuse oskuste omandamine äärmiselt oluline ka internetipettuste ära tundmiseks. Küberkurjategijad kasutavad petmiseks mitmeid tehnikaid. Nende ära tundmiseks mõtle, kas näiteks kiri, kus väidetakse olevat sinu pangast, sealt ka tegelikult tuli? Kontrolli kindlasti e-maili aadressi ja kahtluse korral helista otse panka! Kiireloomulisus – küberpettusi sisaldavate kirjade juures on sage see, et palutakse mingi toiming (vastata kirjale, teha ülekanne vms) sooritada väga kiiresti. Kui selline lühike tähtaeg peitub ka sinu kirjas, ole äärmiselt ettevaatlik! Tavaliselt on ametlike toimingute tegemiseks aega ikkagi mitmeid päevi, kui mitte nädalaid. Kurjategijate eesmärk on esile kutsuda tugevaid emotsioone. Kas saadud sõnum ajab sind paanikasse, tekitab lootust või uudishimu? Kui kiri ei ole just sõbralt või tuttavalt, nõuavad selliseid tugevaid tundeid esile kutsuvad kirjad rohkem tähelepanu. Kas need on ikka tõelised? Surnud lähedane kaugel Aafrikas või puudust kannatavad lapsed Idamaades on küll kurb, kuid on vähetõenäoline, et ka päriselt kaugelt Euroopast abi otsitakse.

Praegu tuleb olla ka ettevaatlik emotsionaalsete abipalvetega sotsiaalmeedias. Väga levinud on, et tuntud ettevõtte nimel palutakse teha annetusi. Enne toetuse pakkumist veendu selle ettevõtte kodulehel, kas nende veebilehel on tõepoolest sama kontonumber ja abipalve olemas!

Lihtsad tasuta näpunäited, mis aitavad sul end küberturvalisena hoida!

Nüüd, mil käime sagedamini sotsiaalmeedias, teeme videovestlusi ja ostleme veebis, on internetis turvalisuse tagamine olulisem kui kunagi varem. Siin on mõned lihtsad (ja täiesti tasuta) nipid, mida saad praegu oma küberohutuse parandamiseks teha. Kontrolli privaatsusseadeid igas rakenduses, seadmes ja platvormil – kui palju infot sa välja annad? Kas jagad näiteks oma asukohateavet või WiFit?

Kasuta alati kaheastmelist autentimist! Loe sellest pikemalt näiteks Tartu Ülikooli veebilehelt

„Nutiseadmete turvalisus“. Hoia oma isiklik teave – paroolid, kodune aadress, pangaandmed jne – privaatselt. Ära avalda neid mitte kunagi meili ega sotsiaalmeedia sõnumirakenduste teel! Installi alati tarkvara- ja rakenduste värskendused! Need võivad tunduda tülikad, kuid on sinu esimeseks kaitseliiniks küberohtude vastu. Värskendused luuakse selleks, et pakkuda turvalisust kõigi uute avastatud ohtude vastu. Veendu, et kõigisse sinu seadmetesse (sealhulgas mobiiltelefoni!) on installitud uusimad värskendused. Väldi avalikku WiFi-ühendust, eriti, kui sul on vaja kasutada pangakontot või teha oste veebis. Avalik WiFi sobib suurepäraselt videote vaatamiseks või veebisaitide lugemiseks.  Mõtle hoolikalt, millist teavet jagad Internetis ja kes seda näevad. Võta vastu ainult nende inimeste sõbrakutseid, keda sa päriselus tunned.

Isegi, kui väldid kahtlaseid veebisaite ja meilipettusi, on alati võimalus, et viirus võib sinu nutiseadet või arvutit nakatada. Seetõttu peaksid viiruste ja muu pahavara jälgimiseks alati

viirusetõrjetarkvara kasutama. Kui laadid kogemata alla viirusega nakatunud faili, võib viirusetõrjeprogramm selle karantiini panna ja turvaliselt kustutada. Enamasti ollakse teadlikud, et arvutite jaoks on olemas pahavaraprogrammid, aga vähem teatakse, et selliseid viiruse eest hoidvaid programme on ka telefonidele. Näiteks Elisal on Elisa Netivalvur, mis aitab värskete turvanõuetega järje peal olla, kuid kindlasti leidub ka teistel teenusepakkujatel  midagi sarnast. Küsi julgelt! Turvalist internetikasutust!

Brit Mesipuu

Kino maale
EelmineMemme-taadi pidu tõi osalejaid kokku kõikidest kantidest
JärgmineJärjekordne rõõmustav koostöökogemus