Ülevaade sotsiaalsfääri kulutustest Kambja vallas

716

Okaspuu istutamine objekti avamise puhul.Sotsiaaltöö üheks olulisemaks teemaks on olnud viimastel aastatel tööpuudusega võitlemine. Selle leevendamisel on väga heaks partneriks olnud Tartus tegutsev Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK). Kambja vallavalitsus on olnud kaasrahastaja ja osaleja projektides „Tartu ja Tartumaa pikaajaliste tööotsijate konkurentsivõime tõstmine läbi aktiivsete meetmete“ ja „Tartu ja Tartumaa noored ja vanemaealised edukalt tööle“ ning „Tugiisikuteenuse arendamine Tartu linnas ja maakonnas sotsiaalselt vähekaitstud inimestele ja riskirühmadele“. Mitmed meie valla elanikud on osalenud JMK pakutud teenustel ja koolitustel.

Käesoleva aasta sügisest alustab järjekordne Kambja vallavalitsuse kaasrahastusega JMK projekt „Lapsevanemad ja noored tööellu”, kuhu on oodatud osalema noored vanuses 16-24 ning väikeste lastega kodus olnud vanemad, kes soovivad tööturule naasta.

Puuetega inimeste igapäevase toimetuleku tõstmiseks loodi valla toetusel 2009. aastal MTÜ Kambja Tervisekeskus, mis alates 2010. aastast pakub rehabilitatsiooniteenust. Tänu sellele onparanenud rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus ka kohalikele puudega lastele, tööealistele ja eakatele. (Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus).

Palju positiivset tagasisidet on saanud sotsiaalabi auto teenus. Selle kaudu on paranenud arstiabi kättesaadavus paljudel terviseprobleemidega inimestel. Abivajavad inimesed on saanud transporditeenust omaosalust tasumata.

Sotsiaalauto abil toimetatakse abivajajatele ka toidukaupu.

Hoolekandeasutustele eakate ning puuetega inimeste hooldusteenuste eest tasumine moodustab sotsiaalkulutustes omajagu suure osa. Kahjuks on hooldusteenuste eest maksmine jäetud inimeste endi ning kohalike omavalitsuste õlule, riik selle teenuse puhul appi ei tule.

Valla eelarvest maksti hooldusteenuse eest 2010. aastal 36 561 eurot, 2011. a 33 708 eurot ja 2012. a 33 706 eurot. Käesoleval aastal on makstud juba 26 034 eurot.

Iga aastaga on suurenenud kulutused erinevatele valla eelarvest makstavatele sotsiaaltoetustele.

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord on kehtestatud Kambja vallavolikogu määrusega (vaata ka https://www.riigiteataja.ee/akt/423082013007). Toetuste määrad kehtestab volikogu igaks aastaks.

Tabel 1 annab täpsema ülevaate sotsiaaltoetuste maksmisest.

Tabel 1. Kulutused valla eelarvest makstavatele sotsiaaltoetustele kalendriaastas

Toetus

2010

2011

2012

2013 (7 kuud)

 

Saajate
arv

Summa

Saajate
arv

Summa

Saajate
arv

Summa

Saajate
arv

Summa €

Sünnitoetus

20

3 835

21

3 990

40

7 600

18

3 420

Lapse aastaseks saamise toetus

26

3 323

20

2 600

22

2 860

28

3 640

Alushariduse toetus

183

11 696

179

11 635

224

14 560

124

8 060

Kooliminekutoetus

33

2 109

27

1 755

24

1 560

25

1 625 (sept.)

Kooli lõpetamise toetus

40

2 557

43

2 795

35

2 275

30

1 950

Üliõpilastoetus

270

6 935

216

6 481

222

6 560

125

3 648

Eakate sünnipäevatoetus

160

5 113

159

4 770

151

4 860

119

3 570

Tšernobõli veterani toetus

72

1 611

72

1 800

6

1 800

35

875

Sõjaveterani- toetus

12

1 140

11

1 045

9

855

5

475 (aug.)

Eakate küttetoetus

330

10 545

315

9 540

311

9 330

221

7 122

Matusetoetus

26

2 493

24

2 280

26

2 740

17

1 615

Hooldajatoetus

68

13 334

82

16 305

117

14 399

82

7 928

Täiendavad sotsiaaltoetused

65

3 228

133

6 711

132

6 684

81

4 683

Toetusteks kokku

 

67 919

 

71 707

 

76 083

 

48 611

Kui hooldajatoetust makstakse hooldajale, kes ei käi tööl, peab vald riigile maksma ka sotsiaalmaksu. Selle määraks on riik 2013. aastal kehtestanud 95,70 eurot kuus ühe hooldaja eest.

Lisaks valla eelarvest makstavatele sotsiaaltoetustele on makstud abivajajatele ka riigi poolt rahastatavat toimetulekutoetust. Aastal 2011 maksti toimetulekutoetusena 34 869 eurot, mullu 27 937 eurot ning käesoleval aastal on makstud juba 23 207 eurot.

Vähekindlustatud perede toimetuleku toetamiseks on Kambja vald viimastel aastatel jaganud ka

Euroopa Liidu toiduabi.

Märkimisväärse osa valla eelarvest moodustavad kulutused haridusele. Suur osa kulutustest on
seotud hariduse kättesaadavusega.

Paljud valla lapsed peavad kooli jõudmiseks kasutama ühistransporti. Vallasiseselt saab kasutada tasuta bussiringe, mille käigus hoidmiseks kulub aastas keskmiselt 70 000 € (vt tabel 2).

Tabel 2. Kulutused kalendriaastas eurodes

 

2010

2011

2012

2013
(31.08)

Vallasisesed bussiringid

70 391

67 793

71 196

50 912

Koolilaste bussipiletite kompenseerimine

6 594

10 050

10 516

9 286

Kohamaks teistele KOV-idele (lasteaed+kool)

79 131

80 614

71 999

47 550

Huvikoolide kohamaks

14 489

18 429

14 170

11 140

Lastele, kes peavad kooli ja koolist koju sõitmiseks kasutama maakonna- või kommertsbussiliine, kompenseerib vallavalitsus bussipiletid. Need kulutused on iga aastaga kasvanud.

Laste (sh lasteaialaste) eest, kes õpivad väljasool valla õppeasutusi, tuleb vallavalitsusel maksta teistele omavalitsustele kohamaksu (summad kajastuvad tabelis 2).

Vald on tähtsustanud ka huvihariduse kättesaadavust. Huvikoolis (muusikakool, spordikool, kunstikool jms) käivate laste eest tuleb lapsevanemal tasuda omaosalus. Just omaosalus, kuna tegelikest kulutustest moodustab see üksnes ühe osa. Vald maksab seejuures pearaha.

Oluliseks on peetud ka noorte koolivälise tegevuse toetamist. Vallavalitsus on maksnud noortekeskusele tegevuste toetamiseks igal aastal tegevustoetust. Toetuste suurused aastati: aastal 2010 – 8298 eurot; 2011 – 8240 eurot; 2012 – 9962 eurot ning käesoleval aastal 8377 eurot. Nendele kulutustele lisanduvad noortekeskuse maja ülalpidamiskulud. Käesoleval ajal teenindab valla noori lepingujärgselt MTÜ Öökulli meeskond.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Kambja vald panustab sotsiaalsfääri ja vallarahva heaolusse palju raha, et pehmendada riiklikku (kasinus)poliitikat ning luua hooliv ja arendav elukeskkond.

Elerin Maisväli
Kambja vallavalitsuse sotsiaalnõunik

Meriliis Kuuslap
Kambja vallavalitsuse sotsiaaltöötaja

 

Kino maale
EelmineAarike hooldekeskuse juubeliks üllitatakse raamat
JärgmineValla areng säilitas ka keerukal masuajal tasakaalu