Valla areng säilitas ka keerukal masuajal tasakaalu

303

Mänguvaljak, puidust.Intervjuu vallavanem Ivar Tedremaga

Kui mõelda sellele ajavahemikule, mis on möödunud eelmisest vallavolikogu valimise sügisest tänavuse sügiseni, siis mida peate kõige olulisemaks, et just sellest vestlust alustada?

Tahan tänada oma meeskonda valla valitsuses ja vallamajas, vallavolikogu koosseisu, kõiki vallaasutuste juhte ja töötajaid, kellega koos oleme tegutsenud. Üksinda ei tee midagi. Et edukalt toimetada, peab sul olema hea meeskond, peavad olem head abilised.

Heameel on ka selle üle, et vallas tegutsenud ettevõtted jätkavad ning minu teada ei pidanud ükski neist masu tõttu oma tegevust lõpetama. Omavalitsusele on oluline ettevõtjate ja ettevõtete hea käekäik.

Rõõmu teeb, et meie põllumehed on väga tublid – maa on haritud ja annab korralikku saaki.

Majandusliku surutise tingimustes tegutsemine oli kõigile keeruline. Millist mõju avaldas masu valla toimetulekule?

Ma ei ütleks, et kunagi eriliselt kergeid aegu on olnud või tuleb. Eks alati on mingid konkreetsed mured ja probleemid.

Masu alguse ajal korrigeeris valitsusliit omavalitsuste tulubaasi vähendamise suunas ning see ei ole tänase päevani endisele tasemele jõudnud.

Ehkki eelarvekärped on murelikuks tegev fakt, oleme suutnud säilitada ja tegutsevatena hoida kõiki vallaasutusi – kolme kooli ja kahte lasteaeda, kahte raamatukogu ja internetipunkti, spordihoonet ja noortekeskust. Lähtudes võimalustest oleme toetanud kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ning mitmete huviühenduste – näiteks Vana-Kuuste naisseltsi, Kambja laulu- ja mänguseltsi, eakate klubi Tammeke ja teiste – tegevust.

Samuti oleme suutnud valmis teha need objektid, mis said plaani võetud.

Mis on olnud see imerohi, mis kergendas Kambja valla toimetulekut kitsastes masuoludes ja aitas vältida tõsisema kriisi tekkimist?

Mänguväljak.Kas see oli nüüd imerohi, kuid kindlasti tuli vallaeelarve äkilise vähendamise tingimustes igati kasuks asjaolu, et Kambja vallal ei olnud suurt laenukoormust ega sellega kaasnevaid kopsakaid tagasimakseid pankadele.

Kambja kiriku taastamine ja uue koolihoone rajamine olid väga suured objektid, mille valmimise perioodil kuulsin sageli soovitust, et võtke laenu ja ehitage pooleliolev kiiresti valmis. Mina olin siiski teist meelt ja arvasin, et kannatame, ootame ja väristame kätt – kui saame valitsuse käest ehk siis riigieelarvest ehitusraha, siis seda ei pea ju tagasi maksma.

Kambja kirik õnnestuski taastada pangalaenuta. Koolihoone puhul võtsime laenu vaid viimasel ehitusaastal – seda oli tarvis nn eurotoetusega kaasneva omaosaluse katmiseks.

“Tuleviku sissetulekute arvelt laenamisel ei tohi kunagi hoogu minna.“

Praegu kehtiv seadus lubab omavalitsusel laenu võtta kuni 60% ulatuses oma aastaeelarve mahust, kuid Kambja vallal on see näitaja 11%. Iga laenulepingut oleme vallavalitsuses hoolega kaalunud ning kasutanud laenatud raha peamiselt projektipõhiste investeeringute omaosaluse tasumisel ehk siis millegi olulise ehitamise või rekonstrueerimise korral.

Tuleviku sissetulekute arvelt laenamisel ei tohi kunagi hoogu minna. Võimalikele riskidele mõtlemata võib kergesti muutuda ühe päeva peremeheks ning sellisest käitumisest ei tuleks tegelikult midagi head.

Ka ilma põhjalikuma analüüsita on selge, et majandussurutise negatiivne mõju ei ole nii Eestis kui maailmas senini lahtunud. Milles näete vallavanemana kõige suuremat probleemi?

Masuaegsed kärped on kõige rohkem tunda andnud kohalike teede korrashoiu valdkonnas ning seda on märganud kindlasti ka paljud vallaelanikud.

Kambja vald ei ole teehoius piirdunud üksnes riigilt saadava toetusega, vaid on vajalikke kulutusi katnud ka oma eelarve abil. Kasutada olevat raha on aga varasemaga võrreldes ikka üsna napilt. Kohalike kruusateede katteid tuleks uuendada tunduvalt rohkem, kui see praegu on võimalik. Samuti tahaks hoogsamalt jätkata tolmuvaba kattega teede rajamist.

Vallavanem Ivar Tedrema regionaalminister Siim – Valmar Kiisleri haldusterritoriaalse korralduse reformist:

Selline reform riiki edasi ei vii. Maa tühjeneb inimestest veelgi rohkem ja kiiremini.

Elu, asutused ja teenused koonduvad valitud tõmbekeskustesse. Ääremaid tuleb kindlasti juurde.“

Kui enne masu eraldas riik omavalitsustele kohalike teede hooldamiseks 15% kütuseaktsiisi kaudu kogutud teehoiurahast, siis kärbete tingimustes oli see toetus kõige halvemal aastal vähem kui 5%. Tänavu jõudis kohalike teede jaoks antud eraldis uuesti 10% juurde, kuid see võimaldab teha siiski vaid hädavajalikke töid ja lumelükkamist.

Normaalne oleks, et riik eraldaks teehoiuvahendite kogusummast omavalitsustele 30%, ehk isegi 35%, sest kõigist maanteedest 32% on kohaliku tähtsusega. Pluss 8% linnatänavaid ja 1% jalgrattateid. Kokku 41% Eesti teedest.

Era- ja metsateid on Eestis 31% ja riigiteid 28% –nendest 3% põhimaanteid, 4% tugimaanteid ja 21% kõrvalmaanteid.

Riigimaanteede hooldamise nõuded on karmimad ja nende täitmine nõuab rohkem kulutusi, kuid siiski on selge ülekohus, et kohalike teede hooldamine on praegu alarahastatud.

Teede hooldamisele peaks riik tõsisemalt mõtlema juba ainuüksi seetõttu, et praegu kavandab regionaalminister tõmbekeskustel põhinevat haldusreformi ehk omavalitsuste liitumist või teatud juhtudel isegi sundliitmist. Mida plaanitavast reformist arvate?

Selline reform riiki edasi ei vii. Maa tühjeneb inimestest veelgi rohkem ja kiiremini. Elu, asutused ja teenused koonduvad valitud tõmbekeskustesse. Ääremaid tuleb kindlasti juurde.

Peaminister on öelnud, et omavalitsuste sundliitmiste värk ei ole normaalne asi. Ta on olnud selles osas väga mõistlik ja kindla joone ajaja. Ma loodan, et Reformierakond suudab ära hoida regionaalministri poolt välja käidud plaanide teostamise.

Suvel avati Kodijärvel uus ja kaunis hoolekandeküla puuetega inimestele, kuid tegelikult on ju teada, et riigi tasandil töötavatel hoolekandejuhtidel oli alles mõne aasta eest väga kindel soov kolida teenuse osutamine Kodijärvelt Tartusse või Tartu külje alla. Eks viitab seegi lugu kaudselt võimalusele, mis võib hakata ees ootama nn tõmbekeskustest kaugemale jäävate piirkondade elanikke – kaob tasahilju seegi, mis seni veel on.

Sauna ruum. Beežikas põrandaplaat, hele seinaplaat.Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutseval aktsiaseltsil Hoolekandeteenused oli tõesti päevakorral, et Kodijärve mõisahoones töötanud asutus pannakse kinni ning avatakse uuesti juba linnas või linna külje alla.

Kambja vallavalitsusele selline areng mõistagi ei meeldinud. Alles pärast seda, kui regionaalminister Vallo Reima, sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja, maavanem Esta Tamm, AS Hoolekandeteenused juht Maarja Mändmaa, mina Kambja vallavalitsuse esindajana ja mitmed teised ametnikud said kokku ühise laua ümber, saadi aru, et asutus võiks tegevust jätkata Kodijärvel ning sinna ehitatakse uued ja moodsad hooned.

Mullu, kui oli uue Kodijärve Kodu nurgakivipanek, kiitis ka maavanem Reno Laidre, et see on tõesti väga suur investeering ääremaale – viimasel ajal ehitatavat avaliku raha eest valdavalt ainult Tartus ja selle ümbruses.

Teemat jätkates küsin lõpetuseks, millistele objektidele oleks vaja Kambja vallas lähiajal investeerida.

Kuuste koolihoone vanem osa ootab tõsist remonti. Seal on vaja arvestada ka muinsuskaitse tingimustega. Kool on liitunud juba mõisakoolide programmiga.

Arenev Pangodi piirkond vajaks kindlasti lasteaed-algkooli, mille valmimisel väheneks ka Kambja lasteaia koormus.

Kambja lasteaia hoonet on osaliselt juba kohendatud, kuid nüüd tuleks remont terviklikult lõpule viia. Tänavavalgustite uuendamisel tuleb eelistada optimaalset majanduslikku efektiivsust energiasäästu kaudu.

Mõtteid on peas ja silmade ees seoses Kambja vana koolimajaga, sest tervisekeskus sooviks teenuseid laiendada.

Küsitles Toivo Ärtis

 

Kambja valla investeeringud
novembrist 2009 kuni septembrini 2013

Kambja tervisekeskus

386 100

Kambja spordihoone

225 000

Kambja lasteaia köögiploki ventilatsioon

23 800

Kuuste lasteaia juurdeehitus

383 400

Aarike korterelamu soojustamine

60 500

Aarike puurkaev-pumpla

44 000

Kambja aleviku ja Vana-Kuuste vee- ja kanalisatsioonitrasside
rekonstrueerimine

561 650

Kambja külasaun

71 200

Vana-Kuuste seltsimaja

32 800

Kambja aleviku soojatrasside rekonstrueerimine

215 000

Kambja järve saneerimine

183 400

Pangodis Pikksaare puhkeala

11 250

Hajaasustuse veeprogrammi toetus (vald + riik)

86 500

Valla teede hooldus ja remont
(teekatteks kruus, killustikuga pindamised, parklate rajamine, truupide
rekonstrueerimine ja uute rajamine, teeäärte niitmine, lumetõrjetööd)

446 750

Kambja vallamaja välisfassaad

24 300

KOKKU

2 755 650 €

Ülevaate koostas vallvalitsuse majandusnõunik Enno Soodla

Kino maale