Mardipäeva kombed ja rituaalid Õnnemaal

896

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.

Õnnemaal oli mardipäeval külas Kambja noortekeskus ja Ülenurme gümnaasiumi administraator Krista Salumets, kes tegi oma õpingute praktikat.

Olime koos ühtne mardipere, kes hakkas valmistama marti jooksma. Esmalt meisterdasime ise maskid, harjutasime pillimängu, tantse ja laule, jagasime ülesanded, kes hakkab mõistatusi esitama, kellele läheb vitsakimp, kes jagab pererahvale õnne.

Teele minnes sai iga osaleja ka pealambi, et pimedas olla nähtav ja näha teed, kuhu kulgeme.

Teel olles peale laulmise ja pillimängu käratsesime ja lärmasime, kolistasime ja helistasime kellasid, mis käib ka mardipäeva kombe juurde. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.

Jõudsime Tõrvandi peomaja ukse taha, kus algas martide poolt kindel mardirituaal:

sissepalumislaul ja koputamine, teretus, viljaterade tuppa viskamine, soovides head viljaõnne, järgnes martide tantsimine ja tantsulaul, paluti tantsima maja peremees ja kogu pere, mõistatuste küsimine, suhtlemine pererahavaga, mõistulauluga oma teekonnast rääkimine, mardi-ema andis vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis „Terveks, terveks“, mangumislauluga paluti pereisalt ande, andide saamisel tänasime tänulauluga, peale seda sai pereisa ja pereema võtta ise oma õnne – ennustuse järgnevaks aastaks mardikotist ja külaskäik lõppes hüvastijätulauluga.

Nii läksid mardid edasi ja jõudsid ka teise koju, kus korrati ühesugust tegevust, kuid juttu mugandasin, sest see sõltus alati konkreetsest perest.

Lõpuks jõudis mardipere taas oma koju Tõrvandi pere- ja noortekeskusesse, kus jagati annid võrdselt ära, vesteldi ja mängiti. Kambja, Ülenurme ning Tõrvandi noored said omavahel veelgi tuttavamaks.

Noored jäid väga rahule ja said aimu eesti rahvakalendri tähtpäevast – mardipäev, sooviti uuesti kokku saada.

Suur tänu koostöö eest Tõnule, Kaupole, Maarile, Aronile ja Astonile, kes lahkelt mardipere vastu võtsid, ohtralt ande jagasid ning kes peavad oluliseks eesti rahvakalendri tähtpäeva,mardipäeva, traditsiooni jätkumist.

Tänan Kambja noortekeskuse noori ja juhatajat Triinu Riisi, Ülenurme ning Tõrvandi noori, Õnnemaa noorsootöötajat Kaisa Vahtlat ja Ülenurme Gümnaasiumi administraatorit Krista Salumetsa.

Koostöös peitub jõud ja vägi!

Kersti Leis

 


Kadripäeva trall

Kino maale