Helkur loob turvalisust

246

Novembrikuus kontrollisid Kambja valla piirkonnapolitseinikud koos abipolitseinike ja koolide õpilasesindustega helkurite kasutamist kolmes koolis. Ülenurme Gümnaasiumis puudus helkur 302 õpilasel. Põhjustena tõid noored välja selle, et unustasid helkuri kinnitada, see jäi teise jope külge või käiakse autoga kooli ja seetõttu pole õpilasel enda arvates helkurit vaja.
Kiita saab Kambja ja Kuuste koolide õpilasi, kuna vaid vähestel puudus helkur. Kontrolli käigus jagati helkureid nii neile noortele, kel oli juba helkur, kui ka õpilastele, kes olid helkurita.
Sügise- ja talvekuud on varastel õhtutundidel saabuva ning suurt osa ööpäevast katva pimeduse tõttu liikluses osalevatele jalakäijatele ja jalgratturitele endiselt kõige ohtlikum aeg aastas. Vaatamata sellele, et jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eraldab autojuht ilma helkuri või muu valgusallikata jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30 meetri kauguselt. 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on aga vähemalt kaks korda pikem ja sellepärast ei suuda juht ootamatult nähtavale ilmunud jalakäijale otsasõitu vältida.
Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130–150 meetri kauguselt ning annab autojuhile piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja mööduda jalakäijast ohutult. Kui helkur mingil põhjusel puudub või on kaduma läinud, peab jalakäija arvestama, et valgustamata teel pole ta autojuhile nähtav ja tegema kõik endast oleneva, et õnnetust vältida – kõndima sõidukiliiklusele vastu, nagu liiklusreegel ette näeb, sõiduki lähenedes hoiduma võimalikult sõidutee äärde ning jälgima sõiduki möödumist.
Helkurit on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel ehk umbes 30–80 cm maapinnast. Kui kantakse ainult üht helkurit, tuleb see kinnitada keha sõiduteepoolsele küljele. Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli allserva alt välja ulatuks ning oleks nähtav võimalikult mitmest küljest. Meeles tuleks pidada, et helkur on vajalik ka linnatänaval, kus tänavavalgustus ei ole sugugi kõikjal piisav.
Koostöös loome turvalisust!

Jüri Nõmm ja Argo Lääts
Piirkonnapolitseinikud

Kino maale
EelmineEesti vete salapärased kalad Unipiha koolis
JärgmineLahti muukides kaevuvee reostumise müsteeriumit