Sinu sekkumine võib päästa kellegi elu

186

2023. aasta 8. novembri seisuga registreeris Politsei- ja Piirivalveamet kokku pea 6100 vägivallakuritegu, millest enam kui 45% olid lähisuhtevägivalla juhtumid. Iga päev kannatas vaimse-, füüsilise-, majandusliku-, seksuaalse- või kübervägivalla all keskmiselt ligi üheksa inimest.

Vägivalla all kannataval inimesel on sageli raske abi otsida, mistõttu on kõrvalseisjad need, kes võivad aidata murda seda pealtnäha surnud ringi. Nende sekkumine võib päästa kellegi elu – just seetõttu on ülioluline, et igaüks meist märkaks ning julgeks pakkuda abi.

Lähisuhtevägivald on varjatud probleem, mis jääb tihti koduseinte vahele. Kuidas tunda ära, et su lähedane või sõber on sattunud ohvriks?

Lähisuhtevägivalla mitu nägu

Lauril* on armuke. Kuna mehe käitumine on viimasel ajal muutunud, kahtlustab Laura, et tal on kõrvalsuhe, kuid Lauri eitab seda. Ta õigustab end ja üritab jätta naisele mulje, et ta on „hull“ ning kujutab kõike ette. Selle näite puhul võib tegemist olla vaimse vägivallaga. Ühel hetkel jõuab Laura ja Lauri suhe etappi, kus iga väiksemgi tüli eskaleerub ja nii tekivad naise kehale sinikad ja kriimustused – need põhjustavad talle valu ning Laural on hirm oma elu pärast. Selle näite puhul on juba tegemist füüsilise vägivallaga, mis on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik. Üldjuhul eelneb sellele vaimne vägivald.

Margus on oskuslikult suunanud Mari koormama ennast erinevate rahaliste kohustustega nagu majalaen, autoliising, kommunaalkulud jne. Kuna Mari hakkamasaamine sõltub nüüd Marguse sissetulekust, on temaga kerge manipuleerida. Selle näite puhul võib tegemist olla majandusliku vägivallaga.

Kati ja Kaur läksid lahku, kuid enne seda jõudis neiu noormehe teadmata paigaldada tema telefoni tarkvara, mille kaudu saab infot, kus ja kellega viimane suhtleb. Neiu levitab sotsiaalmeedias Kauri isiklikke fotosid ja videoid ning ähvardab tema sõpru või tuttavaid suhtlusäppide või sõnumite teel. Selle näite puhul võib tegemist olla kübervägivallaga.

Artur ja Alina on omavahel suhelnud juba mõnda aega. Noormees kutsub neiu sõbra juurde peole, kus pakutakse ka alkohoolseid jooke. Alina ärkab hommikul paljalt sõbra voodis ning mõistab ühtäkki, et toimunud on miski, mida ta ei mäleta. Seksuaalvägivald on vägivald, kus üks osapool on oma ohvrit kuritarvitanud seksuaalsel teel vastu tema tahtmist.

Lähisuhtevägivalla all kannatavat inimest iseloomustab pidev hirmutunne ja valvelolek. Ta võib karta, et vägivald muutub tõsisemaks või ta jääb lastest ilma. Lisaks hirmule võib abi otsimist raskendada ka häbitunne. Inimene võib ekslikult arvata, et teda ei usuta või süüdistatakse vägivalla provotseerimises ning et teda ei saagi aidata. Seetõttu on ülioluline, et kõrvalseisjad toetaksid inimest ja annaksid vägivallakahtlusest kohe teada.

Märka ohumärke

Vägivallale viitavaid märke on palju. Neist esimene on muutus käitumises. Kui varasemalt sotsiaalne sõber väldib väljas käimist, muudab oma käitumist partneri juuresolekul, ei räägi oma eraelust ning on endasse tõmbunud, võib see olla märk vägivaldsest suhtest. Samamoodi näitavad silmatorkavad muutused laste käitumises, et kodus ei pruugi kõik korras olla.

Füüsilisest vägivallast võivad anda märku verevalumid, vigastused, mistõttu võib inimene sageli töölt või koolist puududa. Kuigi vaimne vägivald ei jäta füüsilisi jälgi, kaasnevad sellega suurem stress, ärevus ja halvenenud tervis. Pidev halb enesetunne, suutmatus keskenduda ja ülitugev reaktsioon vigadele näitavad, et midagi on valesti. Vabanduste ja õigustuste otsimine oma lähedase halvale käitumisele võib samuti tähendada, et suhtes ei ole kõik hästi. See on sage vanemaealiste inimeste puhul, kes oma laste vägivaldset ja halvustavat käitumist varjavad või pehmendavad. Eakate vähene teadlikkus vägivallast ja sõltuvus väärkohtlejast võib tõsta riski, et neid kasutatakse ära majanduslikult või jäetakse hooletusse. Eakate hooletusse jätmisele võivad viidata määrdunud riided, hoolitsemata juuksed, kõhnumine või katkised abivahendid. Ootamatud võlad, kommunaalteenuste (vesi, elekter) väljalülitamine või soodsa elamispinna otsimine olukorras, kus inimesel oli varem oma kinnisvara, võib viidata majanduslikule vägivallale.

Julge pakkuda abi

Märgates muutust oma lähedaste või tuttavate käitumises, ole julge ja juhi sellele delikaatselt tähelepanu. Uuri, kuidas tal läheb või mis tema elus toimub. Kui Sa ei tea, kuidas seda teha, küsi sekkumiseks nõu sotsiaalkindlustusameti spetsialistidelt ööpäevaringselt ohvriabi kriisitelefonilt 116 006.

Valjud hääled naabrite juures võivad samuti viidata vägivallale. Kui kahtlustad, et midagi on valesti, siis suure tõenäosusega nii ongi. Oma mure väljendamine on alati põhjendatud ega tee kellelegi kahju, kuid võib päästa kellegi elu. Kui naabrite juurest kostub karjumist, vägivallale viitavaid hääli või appikarjeid, siis teavita koheselt politseid telefonil 112. Samale numbrile helista ka siis, kui näed tänaval pealt näiteks kaklust või miskit muud, kus läheb vaja politseinike abi.

Juhul kui saad teada, et keegi sinu tuttavatest või lähedastest on sattunud seksuaalvägivalla ohvriks, pea meeles, et värskelt toimunud juhtumite korral on ääretult oluline, et inimene jõuaks esimesel võimalusel seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAK). SAKi saab pöörduda, kui juhtumist on möödas kuni seitse päeva. SAKid töötavad neljas Eesti piirkonnas ning nende kontaktid on leitavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi lehel palunabi.ee/seksuaalvagivald.

Naistevastase vägivalla ohvrid saavad vajadusel koos lastega pöörduda naiste tugikeskustesse, mis asuvad igas maakonnas ja pakuvad tuge 24/7 ning soovi korral anonüümselt. Info nende kohta on samuti leitav sotsiaalkindlustusameti ohvriabi lehel palunabi.ee/naiste-tugikeskused.

Ära unusta enda turvalisust

Vägivalda märgates on oluline enne sekkumist hoolikalt enda turvalisusele mõtelda, mistõttu soovitame kriitilistes olukordades helistada politseisse ning võimalusel lahkuda ohtlikust paigast. Kui kuritegu saab ära hoida viga saamata, püüa kurjategijaid takistada. Tihti piisab sellest, kui annad valju häälega märku, et neid on märgatud.

* Kõik artiklis kasutatud nimed on väljamõeldud.

Lenne Indov
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi põhiteenuse juht

Ohvriabi

Pea meeles, et meist keegi ei ole vägivalla eest kaitstud, kuid oluline on teada, et sellest on alati väljapääs. Kuna kannatanutel endil on tihti raske abi otsida, on lähedastel ja tuttavatel suur roll – märgata ja abi pakkuda. Kõige tähtsam on võtta julgus kokku ja teha esimene samm, et leida vägivaldsest suhtest väljapääs.

Helista nõu saamiseks sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (välismaalt helistades +372 614 7393), pöördu naiste tugikeskusesse või teavita kohe politseid telefonil 112. Ära jää ükskõikseks enda ega teiste suhtes. Vägivaldne suhe on lõpetamist väärt.

Täiendavad abivõimalused:

116 111 – sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringne lasteabitelefon

660 6077 – sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliin

116 123 – sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (kell 10–24

emotsionaalse toe nõustajad, kell 16–24 hingehoiu nõustajad)

palunabi.ee – sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu mh tekstivestluses

lasteabi.ee – sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nõu mh tekstivestluses

Naiste tugikeskused – sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused#naiste-tugikeskuste-kontaktid

Tugi seksuaalvägivalla ohvritele – sotsiaalkindlustusamet.ee/seksuaalvagivalla-ohvrite-kriisiabi

Vaimse tervise veebinõustamine – sotsiaalkindlustusameti pakutav tasuta teenus inimestele,

kelle igapäevaelu ja toimetulek on häiritud või kelle elus on pingeid ja raskusi. Broneeri aeg:

palunabi.ee/vaimne-tervis

Kino maale
EelminePuude raskusastme tuvastamise taotluse esitamine on nüüdsest inimese jaoks lihtsam
JärgmineVallavolikogu 20.12.2023 istungilt