Pere- ja lähisuhtevägivallast eakate vastu

495
Anti Peiponen. Foto: PPA

Tänases ühiskonnas räägime üha tihedamalt pere- ja lähisuhtevägivallast ning sellega kaasnevatest probleemidest, sest selline vägivalla liik on muutunud prioriteediks erinevatele ametkondadele. Pere- ja lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald inimeste vahel, kes on parasjagu või on kunagi olnud lähedases suhtes. Lisaks abikaasadele ja partneritele mahub siia alla ka lähedase inimese vägivald lapse, eaka või puudega inimese vastu.

Üha rohkem on eakate vastu suunatud vägivalla juhtumeid

Oleme aastate tagant tulnud ühiskonnast, kus on arvatud, et perevägivald on pigem peresisene asi ning ei kuulu laiemale ringile avalikustamisele, aga tegelikult julgevad inimesed tänapäeval üha enam avatult ja avalikult rääkida enda kogemustest vägivallaga. Seetõttu on erinevate ametkondade eesmärgiks arendada riiklikke arengusuundi ja strateegiaid vägivalla vähendamise osas. Kui siiani on prioriteediks olnud naiste ja laste vastu suunatud vägivallaga tegelemine, siis tegelikult on veel üks eraldi sihtgrupp – meie eakad. Oleme praktikas üha rohkem ja rohkem kokku puutumas eakate vastu suunatud vägivalla juhtumitega, see on valdkond, millest on räägitud suhteliselt vähe. Selliste juhtumitega tegelevatel politseinikel, sotsiaal- ja ohvriabi töötajatel peavad olema väga head oskused selliseid juhtumeid lahendada, kuna oma olemuselt on need reeglina väga keerukad ja aega nõudvad. Heameel on tõdeda, et aastatega on koostöö ametkondade vahel muutunud vägagi professionaalseks ja ametnikud teavad, mida teevad.

Suur roll vägivallajuhtumite ärahoidmiseks on inimestel endil. Eakate vastu kodus toime pandud vägivallategude puhul on sagedane olukord, et ohver ei taha ise sellest rääkida ega kuriteost teada anda. Seetõttu on oluline kõrvaliste inimeste märkamine ja sekkumine.

  • Joobes täiskasvanud poeg lõi oma ema kirvega kätte.
  • Üks isa palus oma joobes täiskasvanud pojal korterist lahkuda, mille peale viimane vihastas ja lõi oma isa näkku.
  • Narkojoobes poeg tappis oma ema. Tüli põhjuseks oli raha, mida ema ei tahtnud pojale narkootikumide ostmiseks anda.
  • Poeg tappis 71-aastase ema, kasutades füüsilist vägivalda ja tekitades hulgi surmavaid kehavigastusi.
  • Eluraskustesse sattunud 50-aastane poeg on asunud elama vanemate juurde ning kasutab nende peal psühholoogilist ja majanduslikku vägivalda.
  • Joobes 80-aastane mees lõi oma abikaasat pea piirkonda.

Need on vaid mõned üksikud lakoonilised näited, millistesse olukordadesse on sattunud Eestimaa eri paigus elavad eakad inimesed. Möödunud aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed politseini jõudnud juhtumitest umbes 10%. Enamasti olid kannatajaks naised, kellest suur osa on pidanud taluma vägivalda abikaasa, elukaaslase või lapse poolt.

Ligi pooled eakate vastu toime pandud kuritegudest on vägivallateod

Tänavarünnaku ohvriks langeb vanem inimene Eestis väga harva. Tõenäosus, et mõni tuttav või lausa sugulane eakale viga teeb, on palju suurem. Üsna sagedased eakatega seotud juhtumid on sellised, kus ohver ei ole sellest ise valmis teada andma ega rääkima, sest nad ei oska tahtagi lahendust, olles harjunud sellise elukeskkonnaga. Kui vägivald eaka vastu toimub oma lapse poolt, siis sageli ei soovi kannatanu halba oma lapsele, olgu ta milline tahes. Abi ollakse valmis küsima ja vastu võtma alles siis, kui tuntakse tõelist ohtu oma elule. Tüüpiline asjaolu, mis selliste juhtumite puhul välja paistab, on töötu, alkoholi liigtarvitav laps – enamasti poeg, kes pensionipäevadel tahab vanemalt raha saada, kuid pole huvitatud teda vastutasuks kuidagi aitama.

Osade vägivallajuhtumite taga on ka see, et kunagi on vanemad ise laste suhtes vägivaldsed olnud. Hiljem toimub siis n-ö tagasitegemine, mis omakorda veelgi soodustab süütunnet, vägivallast mitte teavitamist ja abi vastu võtmisest keeldumist.

Oluline on jälgida, et kannatanu ei jääks oma murega üksi

Eakate vastu suunatud vägivallajuhtumite puhul on eriti suur roll kannatanu lähedastel, tuttavatel ja naabritel. Kui näete, kuulete või arvate, et keegi kannatab vägivalla all ja ohver ise sellest ringist välja tulla ei oska või ei suuda, siis tuleb sellest kindlasti teada anda. Kui ise enam midagi teha ei oska, siis üheks võimaluseks on helistada ohvriabi kriisitelefonil 116 006, kust saab ööpäevaringselt nõu ja abi vägivallaga seotud probleemide lahendamiseks.

Anti Peiponen
Tartu politseijaoskonna Tartumaa piirkonnagrupi grupijuht

 

Ohvriabi kriisitelefon

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub tuge ja ärakuulamist, kui oled kogenud vägivalda, kaotust, sattunud traumeerivasse olukorda või on see juhtunud sinu lähedase või tuttavaga. Kriisitelefoni nõustajad kuulavad, jagavad infot abivõimaluste kohta ning vajaduse korral juhatavad su õige spetsialisti juurde.

Kui sa ei soovi telefoni teel vestelda, võid kirjutada veebivestlusesse aadressil palunabi.ee.

Kino maale
EelmineKambja segakoor Läte ootab uusi liikmeid
JärgmineVallavalitsuses asus tööle kantselei spetsialist