Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 15. oktoobril 2025 Reola kultuurimajas algas kell 17. Istungil osales 18 liiget.
Päevakord kinnitati 18 poolthäälega.
Päevakord
Kambja vallavalitsuse finantsjuht Eve Jaanus esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette kehtestada Kambja valla eelarvestrateegia aastateks 2026—2029.
Strateegia annab suunad valla tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistegevuse planeerimiseks. Strateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringute kavandamisel.
Dokument põhineb Kambja valla arengukaval 2023–2030 ning rahandusministeeriumi andmetel. Arvestatud on ka riiklikke muudatusi, mis mõjutavad kohalike omavalitsuste tulubaasi – sealhulgas hooldereformi ja tulumaksu jaotuse muutusi.
Strateegia eesmärk on hoida valla finantsvõimekust, tagada jätkusuutlik areng ja leida vahendid uute tegevuste elluviimiseks. Eraldi rõhutatakse vajadust kaasata toetusrahasid ning suunata positiivne põhitegevuse tulemus investeeringutesse.
Eelarvestrateegiasse on kaasatud ka vallale kuuluvad sõltuvad üksused – SA Aarike Hooldekeskus, OÜ Olme ja OÜ Ülenurme Teed.
Eelarvestrateegia väljapanek toimus 12.–26.09.2025, mille jooksul esitati neli ettepanekut, millest ühte vallavalitsus ka arvestas.
Kaasettekandja vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu otsustas eelarvestrateegia määrusena vastu võtta (18 poolt).
Finantsjuht Eve Jaanus esines ettekandega määruse eelnõust, mis näeb ette Kambja valla 2025. aasta II lisaeelarve vastuvõtmist kogumahus 73 937 eurot. Lisaeelarve on vajalik tulude, kulude ja investeeringute täpsustamiseks vastavalt aasta jooksul toimunud muudatustele.
Põhitegevuse tulud suurenevad 145 275 euro võrra. Täiendavad laekumised tulenevad peamiselt riigi- ja projektitoetustest ning asutuste teenustulude kasvust. Suuremad lisandunud tulud on seotud näiteks:
- siseministeeriumi projektiga „Kodud tuleohutuks 2025“ (6 000 eurot),
- kliimaministeeriumi toetusega „Ohtlike jäätmete kogumine 2025“ (1 982 eurot),
- Tartumaa omavalitsuste liidu panusega noorte heaoluspetsialisti tööks (9 872 eurot),
- Tartu regiooni energiaagentuuri (TREA) toetusega PEEK projekti tegevuste elluviimiseks (20 584 eurot),
- ning mitmete haridus- ja kultuuriasutuste täiendavate teenustuludega.
Põhitegevuse kulud suurenevad 81 931 euro võrra. Suurimad muudatused puudutavad hariduse, kultuuri ja sotsiaaltöö valdkondi. Täiendavat rahastust kasutatakse muuhulgas:
- lasteaedade ja koolide koolitus- ja praktikakulude katmiseks,
- laulu- ja tantsupeo juhendajate töötasude ning transpordikulude hüvitamiseks,
- noorte heaoluspetsialisti töö ja jäätmekogumise projektide elluviimiseks,
- ning valla hoonete energiatõhususe parendamiseks.
Investeerimistegevuses tehakse korrigeerimisi kokku 9 905 euro ulatuses. Vähendatakse mõningaid investeeringuid, suunates vahendeid ümber, näiteks Kambja lasteaia akende kiletamise ja ventilatsioonitööde teostamiseks ning Pargi 7 hoone remonttöödeks.
Lisaks suureneb finantstulu – eelarvesse lisandub 18 500 eurot üleöödeposiitide intressitulu ja 3 995 eurot dividende AS-lt Värska Sanatoorium.
Kokkuvõttes kujuneb Kambja valla 2025. aasta eelarve kogumahuks 48,65 miljonit eurot. Lisaeelarve aitab täpsustada tegelikku rahavoogude kasutust, suunates vahendid sinna, kus neid on kõige enam vaja – haridusse, keskkonnahoidu, turvalisusesse ja kogukonna arengusse.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu otsustas teise lisaeelarve määrusena vastu võtta (18 poolt).
Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette uue koolieelse lasteasutuse – Räni lasteaed Tulesäde – asutamise. Uus lasteaed hakkab tööle 1. augustist 2026 ning paikneb aadressil Ränirahnu tee 3, Räni küla, Kambja vald.
Praegu tegutseb Soinaste lasteaed Laululind kahes õppehoones:
- põhihoone asub Kurepalu tee 1, Soinaste külas,
- teine õppehoone paikneb Eerika tee 1, Õssu külas, mille kasutamiseks on sõlmitud üürileping Ico Park OÜ-ga.
Uue Räni lasteaia valmimisega viiakse Õssu õppehoones tegutsevad rühmad koos personaliga üle uude hoonesse. Nii eraldatakse seni Soinaste lasteaia Laululind koosseisus tegutsenud Õssu rühmad eraldi asutuseks ning Soinaste lasteaed Laululind jätkab tegevust kuue rühmaga.
Räni lasteaed Tulesäde alustab tegevust 10-rühmalise lasteaiana. Hoone rajamine on osa Kambja valla haridusvõrgu arendamisest ja kasvava elanikkonna vajaduste täitmisest, pakkudes nüüdisaegset ja energiatõhusat õpikeskkonda väikestele õppuritele.
Vallavalitsus viib läbi kõik ümberkorraldusega seotud toimingud ja näeb eelarves ette vajalikud vahendid uue asutuse töö alustamiseks.
Hoone valmimise tähtaeg on 31. mai 2026, mille järel algavad sisustustööd ja personali ning laste vastuvõtuprotsessid. Räni lasteaed Tulesäde on kavandatud kaasaegseks, turvaliseks ja keskkonnasäästlikuks lasteaiaks, mis toetab iga lapse arengut ning pakub head töökeskkonda õpetajatele ja tugispetsialistidele.
Kaasettekandja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis vastu otsuse asutada Räni lasteaed Tulesäde (18 poolt).
Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega, milles selgitas, et volikogule on esitatud arutamiseks Räni lasteaed Tulesäde põhimääruse eelnõu, millega määratakse uue koolieelse lasteasutuse tegevuse õiguslikud alused, juhtimiskord ja ülesanded.
Räni lasteaed Tulesäde hakkab tegutsema Ränirahnu tee 3, Räni külas, Kambja vallas ning teenindab eelkõige Kambja valla elanikke. Vabade kohtade olemasolul võetakse lasteaeda lapsi ka teistest omavalitsustest.
Põhimääruse kohaselt on lasteaia eesmärk pakkuda 1,5–7-aastastele lastele turvalist ja arendavat keskkonda, kus toetatakse lapse terviklikku arengut ja alushariduse omandamist. Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles, lähtudes alushariduse riiklikust õppekavast.
Lasteaial on õigus tegutseda mitmes õppehoones, pakkuda huviringe ja muid tasulisi teenuseid, koostada arengukava ning rakendada lapse arengut toetavat ja erivajadusi arvestavat õppekorraldust.
Eelnõu sätestab lasteaia juhtimise põhimõtted:
- lasteaia tööd juhib direktor, kelle ametikoht täidetakse avaliku konkursiga
- lasteaia tegevust suunavad ja hindavad pedagoogiline nõukogu ja hoolekogu
- rahaline tegevus toimub Kambja valla eelarve alaeelarvena, raamatupidamist peetakse vallavalitsuse kaudu.
Lisaks on määratud, et Räni lasteaed Tulesäde võib kasutada oma sümboolikat ja veebilehte, koostada arengukava ning osaleda koostööprojektides. Põhimäärus reguleerib ka aruandlust ja järelevalvet ning lasteaia ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise korda.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Räni lasteaed Tulesäde alustab tööd 2026. aasta augustis ning on kavandatud 10-rühmalise nüüdisaegse ja energiatõhusa lasteaiana, mis toetab Kambja valla kasvava elanikkonna vajadusi kvaliteetse alushariduse järele.
Kaasettekandja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Kullaga külas asuva Hirdamäe (kü tunnus 28203:004:0141) maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Planeeringuala pindala on ligikaudu 2,6 hektarit.
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalust jagada senine 100% maatulundusmaa kaheks kinnistuks ning määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Kambja valla üldplaneeringu järgi asub Hirdamäe maaüksus Pangodi ümbruse väärtusliku maastiku alal (R5), kus uue hoonestuse kavandamiseks on detailplaneering kohustuslik, kui lähima hoonestuseni jääb alla 250 meetri. Seetõttu on planeeringu algatamine vajalik, et hinnata sobivaid ehitus- ja maakasutustingimusi.
Planeeringuga töötatakse välja lahendused juurdepääsude, parkimise, tehnovõrkudega varustamise, haljastuse ja heakorra korraldamiseks ning määratakse tingimused planeeringu elluviimiseks. Vajadus täiendavate uuringute järele täpsustatakse planeeringu koostamise käigus.
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.
Planeeringu koostamine aitab tagada tasakaalustatud ruumilise arengu ning looduskeskkonna ja väärtusliku maastiku kaitse, arvestades kohalikke olusid ja valla üldplaneeringu põhimõtteid.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas planeeringu algatada (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Külitse alevikus asuva Haaviku tee 11 maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsus on saanud taotluse Haaviku tee 11 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks Külitse alevikus, Kambja vallas. Planeeringuala pindala on ligikaudu 2,2 hektarit.
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda olemasoleva elamumaa ümberkruntimist elamu- ja transpordimaaks ning määrata ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga töötatakse välja lahendused tehnovõrkudega varustamise, juurdepääsude, haljastuse ja heakorra korraldamiseks.
Kambja valla üldplaneeringu järgi, mis kehtib endise Ülenurme valla territooriumil, paikneb planeeringuala tiheasustusalal ning selle juhtotstarbeks on määratud elamumaa. Krunt on juba hoonestatud, seal paiknevad elamu, saun, laut ja abihoone.
Planeeringu koostamise käigus täpsustatakse vajalike uuringute vajadus ning koostatakse terviklik ruumiline lahendus, mis arvestab olemasolevat hoonestust ja ümbritsevat elukeskkonda.
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.
Planeeringu algatamisega luuakse eeldused ühtse ja läbimõeldud elamuala arendamiseks Külitse alevikus, järgides Kambja valla üldplaneeringu põhimõtteid ning kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna kujundamise eesmärke.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas planeeringu algatada (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Lalli külas asuvate Liivamäe (kü tunnus 28301:001:2127) ja Liivametsa (kü tunnus 28301:001:2128) maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsus on saanud taotluse Liivametsa ja Liivamäe maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks Lalli külas, Kambja vallas.
Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 1,8 hektarit.
Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks kahele senise 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule. Planeeringuga kavandatakse ka juurdepääsude, parkimiskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorra lahendused ning määratakse tingimused planeeringu elluviimiseks.
Kambja valla üldplaneeringu järgi, mis kehtib endise Kambja valla maaala osas, asub planeeringuala rohelisel maaalal, millele uut kasutusotstarvet ei ole kavandatud ning kus kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneering koostada juhul, kui lähima hoonestuseni jääb alla 100 meetri.
Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ega too kaasa selle muutmist.
Planeeringu koostamise käigus täpsustatakse vajalike uuringute vajadus ja töötatakse välja terviklik ruumilahendus, mis arvestab nii olemasolevat loodus- ja asustusstruktuuri kui ka kohaliku elukeskkonna säilimist.
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.
Planeeringu algatamine loob eeldused maapiirkonna elamuehituse tasakaalustatud arenguks ja loodusliku maastiku väärtuste hoidmiseks Lalli külas.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas planeeringu algatada (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Räni alevikus asuva Mäe (kü tunnus 94901:001:0679) ja Künka (kü tunnus 28301:001:0936) maaüksuste ja lähiala detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 20.04.2020 ja 27.02.2025 taotlused Mäe ja Künka maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda mõlema kinnistu liitmist, muuta senine 100% maatulundusmaa (Mäe) ja 100% üldkasutatava maa (Künka) sihtotstarve äri- ja tootmismaaks ning määrata ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 25 600 m².
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt, mis kehtib endise Ülenurme valla territooriumi osas, paikneb planeeringuala tiheasustusalal ning selle maakasutuse juhtfunktsiooniks on määratud äri- ja tootmismaa. Seetõttu ei ole algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev ning kavandatud tegevused on sellega kooskõlas.
Planeeringu koostamise käigus täpsustatakse vajalike uuringute vajadus ning kavandatakse terviklik ruumiline lahendus, mis käsitleb ka juurdepääse, parkimist, tehnovõrke, haljastust ja heakorda, samuti määratakse tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.
Planeeringu algatamine loob eeldused Räni aleviku ettevõtlus- ja tootmisala sihipäraseks arenguks, toetades Kambja valla majanduskeskkonna tugevnemist ja tasakaalustatud ruumilist arengut.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas planeeringu algatada (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada algatada Räni alevikus asuva Viirpuu tn 31 (kü tunnus 94901:005:1559) maaüksuse ja lähiala detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 12.05.2025 taotlus Räni alevikus, Kambja vallas asuva Viirpuu tn 31 maaüksuse (katastritunnus 94901:005:1559) detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5 500 m².
Planeeringu eesmärk on kaaluda elamumaa sihtotstarbega kinnistu jagamist kaheks krundiks ning määrata mõlemale krundile ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks.
Planeeringualal kehtib Ülenurme vallavolikogu 16.12.2008 otsusega nr 116 kehtestatud Pärna/Viirpuu tn 31 kinnistu lähiala detailplaneering, mille kohaselt on krundile lubatud kuni kolm hoonet ning suurim lubatud ehitisealune pindala 250 m². Uue detailplaneeringu koostamisel säilitatakse olemasolev elamu, suurendatakse krundi lubatud ehitisealust pindala ning määratakse jagamisel tekkivale krundile tingimused uue üksikelamu ja abihoonete kavandamiseks.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalal ning selle juhtotstarbeks on määratud elamumaa. Seetõttu ei ole algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev ning kavandatav tegevus on valla ruumilise arenguga kooskõlas.
Planeeringu koostamise käigus täpsustatakse vajalike uuringute vajadus ning töötatakse välja lahendused juurdepääsude, parkimise, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorra korraldamiseks ning määratakse tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.
Planeeringu algatamine loob eeldused Räni aleviku elamupiirkonna jätkusuutlikuks arenguks ja kaasaegse elukeskkonna kujundamiseks.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas planeeringu algatada (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Tõrvandi alevikus asuvate Ees-Ratasepa, Uus-Ratasepa ja Soinaste külas asuva Ratasepa maaüksuste detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 27.06.2023 taotlus Tõrvandi alevikus asuvate Ees-Ratasepa ja Uus-Ratasepa maaüksuste ning Soinaste külas asuva Ratasepa maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda seniste maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute kruntimist ning määrata kruntidele ärimaa, tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarve, samuti anda ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 25 hektarit.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud äri- ja tootmismaa maakasutuse juhtfunktsioon, mistõttu koostatava detailplaneeringu eesmärgid on üldplaneeringuga kooskõlas.
Planeeringu koostamise käigus täpsustatakse vajalike uuringute vajadus ning töötatakse välja terviklik lahendus, mis käsitleb juurdepääsude ja parkimiskorralduse lahendamist, tehnovõrkudega varustamist, haljastust ja heakorda, samuti määratakse tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka ega vaja ka eelhinnangu koostamist.
Planeeringu algatamine loob eeldused Tõrvandi–Soinaste piirkonna ettevõtlus- ja tootmisala sihipäraseks arenguks, toetades Kambja valla majanduskeskkonna mitmekesistumist ja töökohtade loomist.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas planeeringu algatada (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette jätta algatamata Lemmatsi külas Arroli (kü tunnus 94901:005:0477) maaüksuse detailplaneering.
Kambja vallavalitsusele esitati 07.05.2025 taotlus Lemmatsi külas asuva Arroli maaüksuse (katastritunnus 94901:005:0477) detailplaneeringu algatamiseks. Taotluse esitas OÜ Sanlain Grupp.
Arroli maaüksus on 100% maatulundusmaa pindalaga 42 630 m² ning on hoonestamata. Planeeringuga sooviti kaaluda maaüksuse kruntimist ja kaheksale krundile elamumaa sihtotstarbe määramist, samuti ehitusõiguse andmist üksikelamute ja abihoonete rajamiseks.
Kambja vallavalitsus küsis 26.05.2025 seisukohti AS-ilt Tartu Veevärk, kuna piirkonna perspektiivne vee-ettevõte on koostöös vallaga rajatava Külitse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi alusel just Tartu Veevärk. Ettevõte teatas oma kirjas 02.07.2025 (INF/25071102), et Arroli kinnistut ei hõlma olemasolevad ega kavandatavad tehnilised tingimused ning ühisveevärgiga liitumine pole praegu võimalik. Samuti ei toeta vee-ettevõte planeeringu elluviimist kaevude ja imbväljakute baasil ning ei pea planeeringu algatamist otstarbekaks.
Maaüksust piiravad elektriõhuliin ja elektrikaabelliin, samuti jääb alale Ilmatsalu jõe piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd (VEE1039000). Alal on varem 07.12.2004 kehtestatud Ülenurme vallavolikogu otsusega nr 105 detailplaneering, mille elluviimist ei ole alustatud; 23.05.2007 algatatud Arroli III maatüki planeeringu menetlus on aegunud.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei paikne alal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid.
Kambja valla üldplaneeringu (13.11.2018 otsus nr 51) kohaselt asub Arroli maaüksus hajaasustuses ning on määratud maatulundusmaa juhtotstarbega. Üldplaneering sätestab, et maatulundusmaadel ei tohi kõrvalkasutus ületada 25%, mistõttu peab maatulundusmaa osakaal olema vähemalt 75%. Kavandatud tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringuga, sest elamumaa osakaal ületaks lubatu ning ala ei ole ette nähtud uue arenduspiirkonnana.
Üldplaneeringu järgi on Kambja vallas piisavalt olemasolevaid elamumaa reservalasid, mistõttu uute elamualade avamine hajaasustuses ei ole põhjendatud. Samuti ei ole vallal hetkel võimalust tagada uutele elanikele vajalikke sotsiaalseid teenuseid.
Vallavalitsus edastas 15.08.2025 detailplaneeringu algatamata jätmise eelnõu taotlejale tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, määrates tähtajaks 15.09.2025. Tähtaja jooksul taotleja seisukohti ei esitanud.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis vastu otsuse planeeringu algatamata jätmiseks (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette seada isiklik kasutusõigus Kambja valla kasuks Tõrvandi alevikus asuvale Raudrohu tänav J2 kinnisasjale (katastritunnus 28301:001:1416, pindala 259 m², sihtotstarve 100% transpordimaa).
Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik, et tagada avalik juurdepääs ja läbipääs ümberkaudsete elurajoonide elanikele läbi Saialille elurajooni Tõrvandi alevikku. Tegemist on avalikes huvides tehtava sammuga, mis tuleneb Tara, Taraääre ja Aiaääre maaüksuste detailplaneeringu (töö nr DP14-11.2015) lahendustest. Planeeringuga on ette nähtud perspektiivsed juurdepääsud Kummeli jalgtee, Raudrohu tänava J1 ja Raudrohu tänava J2 kaudu, kusjuures viimane on eraomandis.
Kambja vald taotleb notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimist avaliku kasutamise tagamiseks järgmiste põhimõtete alusel:
- kasutusõigus seatakse tasuta ja tähtajatult
- vald on õigustatud kasutama ala piiramatu arv kordi avalikult kasutatava jalgteena
- vald tagab omal kulul jalgtee ehitamise, hoolduse, korrashoiu ja heakorra
- kinnisasja omanik hoidub tegevustest, mis takistavad jalgtee sihipärast kasutamist.
Notariaalsete toimingute kulud tasub Kambja vallavalitsus.
Isikliku kasutusõiguse seadmine loob eeldused turvalise ja ühendatud liikumisvõrgustiku arendamiseks Tõrvandi alevikus, parandades jalakäijate ligipääsu ja sidudes Saialille elurajooni teiste asumi osadega.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis vastu otsuse isikliku kasutusõiguse seadmiseks (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda isikliku kasutusõiguse üleandmisega AS-ile Tartu Veevärk, kes on Räni alevikus asuva vee- ja kanalisatsioonitorustiku omanik. Üleandmine puudutab Viirpuu tänava lõik 1 kinnistut (katastritunnus 94901:005:1561, registriosa nr 4381704), millel paiknev torustik on osa piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemist.
Isiklik kasutusõigus seati algselt 26.11.2008 sõlmitud lepingu alusel Ülenurme valla ja kinnistu toonase omaniku Tiina Kõdari vahel, et võimaldada sademevee- ning vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamist, hooldamist ja rekonstrueerimist. 2009. aastal toimunud kinnistu jagamisel kanti vastavad kasutusõigused uue kinnistu Viirpuu tänava lõik 1 registriossa.
Pärast Ülenurme ja Kambja valdade ühinemist 22.06.2017 määrusega nr 101 on õigused ja kohustused üle läinud Kambja vallale. Kuna torustik kuulub nüüd AS-ile Tartu Veevärk, on ettevõte esitanud taotluse kasutusõiguse ametlikuks üleminekuks.
Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 2 ei ole kinnisasja omaniku nõusolek vajalik, kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või rajatis. Seetõttu otsustas volikogu, et isikliku kasutusõiguse üleandmine AS-ile Tartu Veevärk on õiguspärane ja põhjendatud.
Notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisega seotud kulud (notaritasu ja riigilõiv) kannab AS Tartu Veevärk. Vallavanemale anti volitus lepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse tegemiseks.
Otsus tagab, et Räni aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi haldus ning hooldus jäävad ühtse ja pädeva veeettevõtja pädevusse, kindlustades piirkonna elanikele stabiilse ja kvaliteetse teenuse.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu võttis vastu otsuse isikliku kasutusõiguse üleandmiseks (18 poolt).
Volikogu esimees ja aseesimees ning vallavanem esinesid lõppsõnaga, kus tänasid kõiki koostöölisi.
Järgmine istung on uue koosseisu esimene istung, mille kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast KOV valimistulemuste väljakuulutamist.
Istung lõppes kell 18.26.
