Kambja vallavolikogu istung toimub kolmapäeval, 23.09.2026 algusega kell 15.00 Reola kultuurimajas (Valge tee 1, Uhti). Istungi ülekannet näeb siinsel leheküljel.
Päevakord
Ettekandja vallavanem Kajar Lember, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann
Eelnõu näeb ette võtta vastu Kambja valla 2026. aasta I lisaeelarve kogumahus 160 634 eurot.
Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Määruse eelnõu ME1-4/92
Ettekandja vallavanem Kajar Lember, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann
Eelnõu kohaselt jätkaks pärast ühinemist tegevust OÜ Ülenurme Teed ning OÜ Olme lõpeks ühinemise äriregistrisse kandmisega. Ühinemise bilansipäevaks kavandatakse 1. jaanuar 2027, mis võimaldab viia äriühingute tegevuse ja raamatupidamisarvestuse ühtsesse struktuuri uue majandusaasta algusest.
Mõlemad äriühingud täidavad Kambja vallale olulisi avalike teenuste osutamisega seotud ülesandeid. Ühinemise eesmärk on korraldada nende juhtimist senisest tõhusamalt, vähendada dubleerivaid juhtimis-, haldus- ja tugifunktsioone ning kasutada olemasolevat tööjõudu, tehnikat ja finantsressursse paindlikumalt.
Suurema ja ühtse organisatsiooni loomine peaks parandama ka võimekust kavandada ja ellu viia investeeringuid ning võimaldama kujundada ühtse juhtimis- ja aruandlussüsteemi. Ühinemise eesmärk on tagada Kambja valla elanikele kvaliteetsete ja jätkusuutlike teenuste osutamine ning kasutada selleks olemasolevaid ressursse terviklikumalt.
Ühinemise järel lähevad kõik OÜ Olme õigused ja kohustused üle OÜ-le Ülenurme Teed. Samuti lähevad seaduses sätestatud korras ühendavale ühingule üle OÜ Olme lepingud, vara ja kohustused. Teenuste osutamine jätkub ning ühinemine ei muuda Kambja valla osalust, sest vald on praegu mõlema äriühingu ainuosanik.
Ühinemisega kaasnevad ühekordsed kulud, mis on seotud muu hulgas õigusnõustamise, raamatupidamise ja registritoimingutega. Eelnõu seletuskirja kohaselt peaksid need kulud edaspidi kompenseeruma juhtimis- ja halduskulude kokkuhoiu ning tõhusama ressursikasutuse kaudu.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kuulub valla osalusega äriühingute ühinemise otsustamine vallavolikogu ainupädevusse. Otsuse vastuvõtmisel saab Kambja vallavalitsus volituse korraldada ühinemise ettevalmistamine, sõlmida ja heaks kiita ühinemisleping ning teha ühinemise äriregistrisse kandmiseks vajalikud toimingud.
Majanduskomisjon toetas eelnõud ja selle suunamist volikokku (poolt 7, vastu 3).
Otsuse eelnõu OE1-4/93
Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja
Eelnõu näeb ette võtta vastu Kambja valla jäätmekava aastateks 2026–2031.
Uue jäätmekava koostamise vajadus tuleneb riigi jäätmekavast 2023–2028 ning 2026. aasta jaanuaris jõustunud jäätmereformist, millega muudeti jäätmeseadust ja pakendiseadust ning täpsustati kohalike omavalitsuste ülesandeid jäätmehoolduse korraldamisel. Praegu kehtiv Kambja valla jäätmekava aastateks 2022–2027 ei vasta enam täielikult muutunud nõuetele.
Jäätmekava on Kambja valla jäätmehooldust korraldav ja suunav dokument, millega määratakse valdkonna arengusuunad, eesmärgid, tegevused ja meetmed aastani 2031. Kava keskmes on jäätmetekke vältimine, jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise suurendamine, kogumissüsteemide arendamine, elanike teadlikkuse parandamine ning järelevalve tõhustamine.
Uuendatud kavas on arvestatud jäätmeseadusest ja pakendiseadusest tulenevate uute nõuetega ning ajakohastatud valla jäätmestatistikat Keskkonnaagentuuri 2024. aasta andmete põhjal. Samuti on uuendatud jäätmekava tegevuskava.
Kava kohaselt on Kambja vald tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ning vallas on üks jäätmeveopiirkond. Korraldatud jäätmeveoga kogutakse seitset jäätmeliiki: segaolmejäätmeid, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, paberi- ja kartongijäätmeid, suurjäätmeid, klaaspakendeid ning segapakendeid.
Üheks oluliseks arengusuunaks on jäätmete liigiti kogumise suurendamine. Näiteks oli 2024. aastal biojäätmete liigiti kogumise efektiivsus hinnanguliselt 46 protsenti ning pakendijäätmete puhul 78 protsenti. Jäätmekava näeb ette kogumissüsteemide edasiarendamist, et muuta jäätmete liigiti üleandmine elanikele mugavamaks ja vähendada segaolmejäätmete hulka.
Oluline muudatus puudutab kavandatava Kambja valla jäätmejaama asukohta. Varasemas jäätmekavas nähti jäätmejaama asukohana ette Reola külas asuvat Lapatsi kinnistut. Transpordiameti tulevikuplaanide tõttu muutuks kinnistu oluliselt väiksemaks ning muutuksid ka selle juurdepääsutingimused. Tänapäevase jäätmejaama ruumivajadust arvestades ei peeta Lapatsi kinnistut enam sobivaks.
Uues jäätmekavas on jäätmejaama kavandatava asukohana nimetatud Reola külas asuvat Biotiigi kinnistut. Samas jäetakse võimalus valida jäätmejaamale mõni teine kinnistu, kui edasise kavandamise käigus leitakse selleks sobivam asukoht.
Jäätmekava näeb muu hulgas ette jäätmete tekkekohal liigiti kogumise edendamist, pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamist, jäätmemajade ja süvamahutite paigaldamist, korraldatud jäätmeveo edasiarendamist, jäätmetekitajate teadlikkuse suurendamist ning jäätmehoolduse nõuete täitmise üle tehtava järelevalve tõhustamist.
Jäätmekava vastuvõtmine iseenesest vallale rahalisi kulusid kaasa ei too. Kavas kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid nähakse ette valla eelarves. Ajakohane ja riigi jäätmekavaga kooskõlas olev jäätmekava on oluline ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse mitmetest toetusmeetmetest toetuse taotlemisel.
Uue jäätmekava vastuvõtmisel tunnistatakse kehtetuks Kambja vallavolikogu 16. veebruari 2022 määrusega nr 4 vastu võetud „Kambja valla jäätmekava aastateks 2022–2027“.
Arengu ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Määruse eelnõu ME1-4/88
Ettekandja jurist Kaupo Piirsalu, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja
Eelnõu kohaselt jäetakse rahuldamata Henri Nelgi ja OÜ TRV-Külm vaie Kambja vallavolikogu 19. augusti 2026 otsuse peale, millega jäeti algatamata Lemmatsi külas asuva Rebase maaüksuse detailplaneering.
Detailplaneeringuga sooviti ligikaudu 7,03 hektari suurusele Rebase maaüksusele kavandada spordi- ja teenindusfunktsiooniga tennisekeskus, 13 elamumaa krunti, sealhulgas ridaelamud ja kaks üksikelamut, üldkasutatav maa ning transpordimaa. Planeeringu elluviimine eeldaks kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmist.
Vaide esitajad palusid vallavolikogu varasema otsuse kehtetuks tunnistada ja algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering või alternatiivina uuendada detailplaneeringu algatamise taotluse menetlust. Muu hulgas leidsid vaide esitajad, et otsuse tegemisel ei uuritud piisavalt olulisi asjaolusid, rikuti ärakuulamisõigust ning üldplaneeringuga vastuolu, tennisekeskuse avalikku huvi ja võimalikke alternatiivseid lahendusi ei hinnatud piisavalt.
Vaideotsuse eelnõus leitakse, et üldplaneeringuga vastuolu ei tähenda iseenesest, et detailplaneeringu algatamisest tuleb keelduda. Vallavolikogu hinnangul puudub aga antud juhul põhjendatud vajadus muuta üldplaneeringu põhilahendust.
Rebase maaüksus paikneb väljaspool üldplaneeringuga määratud tiheasustusala maatulundusalal. Kehtiva üldplaneeringu järgi tuleb intensiivsem elamuarendus suunata selleks määratud aladele ning hajaasustuses säilitada piirkonnale iseloomulik asustusstruktuur. Uusi kaksik-, rida- ja korterelamuid on üldplaneeringu kohaselt lubatud rajada üksnes tiheasustusaladele.
Eelnõu kohaselt moodustaks taotluses kavandatud 13 elamukrunti, tennisekeskus ja uus taristu omaette kompaktse terviku, mitte olemasoleva hajaasustuse üksiku täienduse. Vallavolikogu hinnangul tähendaks sellise arenduse kavandamine uue arendussuuna avamist piirkonnas, mis on üldplaneeringus jäetud tiheasustusalast välja.
Vallavolikogu möönab eelnõus, et eraalgatuslik tennisekeskus võib teenida avalikku huvi. Samas ei sisalda taotluses esitatud lahendus siduvat kohustust tagada keskuse avaliku kasutuse mahtu, maksumust, kohalike elanike või valla asutuste ligipääsu ega keskuse pikaajalist tegevust. Vallavolikogu hinnangul ei kaalu tennisekeskusega kaasnev võimalik avalik huvi kavandatud terviklahenduse puhul üles üldplaneeringus väljendatud eesmärki säilitada hajaasustuse iseloom ja suunata kompaktne elamuarendus selleks määratud aladele.
Vaide menetlemisel käsitleti ka juurdepääsu ja veevarustuse küsimusi. Eelnõu järgi ei ole neid peetud iseseisvalt sellisteks asjaoludeks, mis muudaksid planeeringu elluviimise igal juhul võimatuks. Samas näeb kehtiv üldplaneering ette, et enne uue detailplaneeringu algatamist peab olema tagatud selle elluviimiseks vajalik veevaru.
Vaideotsuse eelnõus mööndakse samuti, et detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise seaduses sätestatud menetlustähtaega ületati. Vallavolikogu hinnangul ei toonud tähtaja ületamine aga kaasa õigust nõuda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist ega mõjutanud otsuse sisulist tulemust.
Eelnõu kokkuvõtte kohaselt ei anna vaides ja selle täiendustes esitatud asjaolud alust tunnistada kehtetuks Kambja vallavolikogu 19. augusti 2026 otsust ega uuendada detailplaneeringu algatamise taotluse menetlust. Seetõttu tehakse vallavolikogule ettepanek jätta vaie rahuldamata.
Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud (poolt 8, erapooletu 1, ei hääletanud 1).
Otsuse eelnõu OE1-4/89
Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann
Eelnõu näeb ette määrata AS Tartu Veevärk Külitse piirkonna vee-ettevõtjaks ning kehtestada ettevõtte tegevuspiirkond.
AS Tartu Veevärk määratakse vee-ettevõtjaks nende Külitse piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste suhtes, mille ettevõte rajab ning mille omanikuks ta saab.
Külitse piirkonna arendamisel on eesmärk tagada kvaliteetne ja pikaajaliselt jätkusuutlik veevarustus ning reovee ärajuhtimine. AS Tartu Veevärk osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid Tartu linnas ning mitmes naaberomavalitsuses ja omab teenuse osutamiseks vajalikku tehnilist, organisatsioonilist ja finantsilist võimekust.
Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kohaselt on AS Tartu Veevärk koostöös vallaga asunud rajama Külitse aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning rajanud ühenduseks Tartu linnaga vajalikud magistraaltrassid. Kambja vald on taristu rajamist toetanud sihtfinantseeringuga.
Kuna Külitse piirkonda rajatav taristu hakkab kuuluma AS-ile Tartu Veevärk, võimaldab ettevõtte määramine vee-ettevõtjaks koondada taristu omamise ja teenuse osutamise ühe ettevõtte vastutuse alla. Sellega soovitakse tagada taristu toimimise eest ühtne vastutus, investeeringute pikaajaline jätkusuutlikkus, teenuse kvaliteet ja töökindlus ning selge vastutusahel nii tarbijate kui ka kohaliku omavalitsuse jaoks.
Vee-ettevõtja tegevuspiirkond määratakse otsusele lisataval kaardil.
Külitse aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist on toetatud vallaeelarvest. Eraldi otsusega on vallavolikogul kavas võtta kohustus tagada AS-i Tartu Veevärk teeninduspiirkonnas kokkulepitud arvu liitujate saavutamine nelja aasta jooksul. Kui kokkulepitud liitujate arvu ei saavutata, hüvitab vald liitumistasudega katmata investeeringu maksumuse kuni 1 448 174 euro ulatuses.
Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Otsuse eelnõu OE1-4/95
Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann
Eelnõu näeb ette muuta Külitse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni II etapi projekti sihtfinantseerimise otsust ning anda AS-ile Tartu Veevärk projekti elluviimiseks garantii.
Projekti eesmärk on laiendada Külitse piirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kättesaadavust ning tagada elanikele ja ettevõtjatele nõuetekohane veevarustus ja reovee ärajuhtimine. Ühtlasi loob taristu väljaehitamine eeldused piirkonna edasiseks elamu- ja ettevõtlusarenguks.
AS Tartu Veevärk on projekti elluviimiseks vajalikud hanked korraldanud ning nende tulemusel on selgunud projekti maksumus ja finantseerimisvajadus. II etapi käigus rajatakse uusi veetorustikke, laiendatakse ühiskanalisatsiooni, ehitatakse välja liitumispunktid ja vajalikud tehnorajatised ning ühendatakse uus süsteem olemasoleva taristuga.
Eelnõu kohaselt annab Kambja vald projekti elluviimiseks AS-ile Tartu Veevärk sihtfinantseeringut 2,7 miljonit eurot.
Projekti majandusliku tasuvuse arvestus eeldab 383 kinnistu liitumist rajatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 1. septembri 2026 seisuga oli liitumisega nõustutud 201 kinnistu puhul, 55 puhul eitavalt ning 127 kinnistu kohta vastus puudus. Sellest tulenevalt soovib AS Tartu Veevärk vallalt 182 kinnistu liitumise garanteerimist.
Ühe liitumise arvestuslik tasu on 7957 eurot ning sellest tulenevalt on kavandatava garantii maksimaalne suurus 1 448 174 eurot. Tegemist on tingimusliku kohustusega: kui nelja aasta jooksul pärast liitumispunktide valmimist saavutatakse projektis prognoositud liitujate arv, ei kaasne vallale garantiist täiendavat rahalist kohustust. Kui liitujaid on prognoositust vähem, hüvitab vald puudujääva osa koostöölepingus kokkulepitava metoodika alusel, kuid mitte rohkem kui 1 448 174 eurot.
Kui pärast valla poolt võimaliku hüvitise maksmist lisandub rajatud taristule uusi liitujaid, tagastab AS Tartu Veevärk vallale vastava osa hüvitisest uue liituja tasutud liitumistasu ulatuses. Vallavalitsus jätkab võimalike liitujatega suhtlemist, et suurendada liitujate arvu ja vähendada võimalikku garantiikohustust.
Otsusega kaasneks vallale 2,7 miljoni euro suurune otsene rahaline kohustus ning kuni 1 448 174 euro suurune tingimuslik kohustus. Maksimaalne võimalik finantsmõju on seega 4 148 174 eurot, kuid tegelik kulu sõltub sellest, kui palju kinnistuid nelja aasta jooksul rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub.
Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Otsuse eelnõu OE1-4/94
Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann
Eelnõu näeb ette anda Kambja vallavalitsusele nõusolek võõrandada avaliku enampakkumise korras Rebase külas asuv vallale kuuluv korteriomand.
Võõrandatav Toominga eriomand III on 35,9 m² suurune. Kambja vald ei vaja kinnisasja avalike ülesannete täitmiseks. Kuna tegemist on maareformi seaduse alusel munitsipaalomandisse antud kinnisasjaga, selgitati enne võõrandamise kavandamist välja ka selle võimalik vajalikkus riigile. Riigil kinnisasja vastu huvi ei ole.
Vallavalitsuse ettepanek on määrata korteriomandi avaliku enampakkumise alghinnaks 11 400 eurot. Alghinna kujundamisel on lähtutud samas hoones asuva ja samaväärses seisus Toominga eriomandi II kohta koostatud eksperthinnangust ning selle korteri senise enampakkumise tulemustest.
Vallavolikogu nõusoleku korral korraldab kinnisasja võõrandamise avaliku enampakkumise teel vallavalitsus.
Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Otsuse eelnõu OE1-4/90
Ettekandja abivallavanem Toomas Otsatalo, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann
Eelnõu näeb ette omandada Kambja vallale Räni alevikus asuvad Pärnasalu tänava, Räniküla tiigi, Tiigrisilma tänava lõik 8, Viirpuu tänav T1 ja Pärnasalu tänav L1 kinnistud.
OÜ Embach Ehitus esitas Kambja vallale avalduse viie transpordimaa ja üldkasutatava maa kinnistu koos neil asuva taristuga vallale võõrandamiseks. Kinnistud on moodustatud piirkonna kehtestatud detailplaneeringute alusel, mille kohaselt antakse moodustatud transpordimaa ja üldkasutatava maa üksused üle kohalikule omavalitsusele.
Valla omandisse on kavas võtta Pärnasalu tänav, Tiigrisilma tänava lõik 8, Viirpuu tänav T1 ja Pärnasalu tänav L1 koos neil paiknevate teede, tänavavalgustuse ja sademeveetrassidega ning üldkasutatava maana Räniküla tiigi kinnistu. Iga kinnistu omandamise hinnaks on üks euro.
Kambja vallavalitsuse eratee avalikes huvides omandamise komisjon kontrollis transpordimaadel asuvate tänavate seisukorda ja dokumentatsiooni. Komisjoni hinnangul on teed koos teiste päraldistega välja ehitatud vastavalt detailplaneeringutele ja vastavad kehtestatud nõuetele. Komisjon tegi ettepaneku transpordimaad valla omandisse võtta.
Kinnistute omandamine on vajalik avalikust huvist lähtuvalt. Valla omandisse võtmine võimaldab korraldada piirkonna avalike teede korrashoidu ning tagada elanikele käepärased, turvalised ja kiired liikumisvõimalused. Räniküla tiigi kinnistu omandamine aitab ühtlasi tagada ligipääsu vaba aja veetmise võimalustele.
Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Otsuse eelnõu OE1-4/91
Ettekandjad vallavanem Kajar Lember, abivallavanemad Maarja Astover ja Toomas Otsatalo
