Eestis valmistutakse regionaalhalduse reformiks

208

Minister Jaan Õunapuu tutvustas uut reformikava Tartu maavalitsuse töötajatele Tartu maavalitsuse interneti koduleheküljele ilmus 11. juulil teadaanne “Minister Õunapuu tutvustas maavalitsuse töötajatele regionaalhalduse reformi kontseptsiooni”:

“4.augustiks loodab minister Õunapuu saada koalitsioonipartnerite jah-sõna plaanitava regionaalhalduse reformi kontseptsioonile ja reformi teostamise ajakavale.

Reformi käigus kaovad maavalitsused ja luuakse maakogud. Maakogu on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis täidab ühe kohaliku omavalitsuse piire ületavaid ülesandeid ja tagab kogu maakonna tasakaalustatud arengu. Vastavalt seadusele saaks maakogu üksik- ja üldaktide andmise õiguse.

Enne maakogude loomist peavad riiklikud ja omavalitsuslikud funktsioonid olema kindlalt ja selgelt ära jagatud. Kava kohaselt jääks maakogu pädevusse maakondlik arendustegevus, tööhõiveteenuste korraldamine, euroinfo, turism ja mainekujundus, maakondlik ühistransport, kutseharidus ja täiendõpe, tervishoid ja erihoolduse korraldamine, tarbijakaitse, lastekaitse, kultuuri, spordi ja noorsootöö maakondlikud ettevõtmised.

Maakogu koosneb kohalike omavalitsuste esindajast. Koefitsiendi järgi oleks Tartu maakogus 36 liiget. Täidesaatev organ on maavanem ja tema kantselei. Maavanema valib maakogu neljaks aastaks.

Reformi rahalise poole pealt nähakse ette maavalitsuste senise raha üleminekut maakogudele, kõne all on ka füüsilise isiku tulumaksu teatava protsendi laekumine maakogu eelarvesse, samuti täiendavad eraldised vastavalt riigiga sõlmitud lepingutele.

Riikliku halduse ala – politsei, maksuamet, tervisekaitse, registrid, halduskohtud, päästeamet jt – toimiks harukondlikult st vastava ministeeriumi allüksustena.

Reformi teostamiseks tuleb luua uus maakonnaseadus ja umbes sadakond õigusakti üle vaadata. Reform peaks olema teostatud 2005.aasta alguseks.”

Väljavõtteid minister Jaan Õunapuu poolt ette valmistatud regionaalhalduse reformi kontseptsiooni projektist

  •  Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine, järgides subsidiaarsusprintsiipi ning Euroopa riikides üldtunnustatud põhimõtteid. Reformi käigus muutub selgemaks funktsioonide jaotus ning kasvab administratiivne suutlikus.

  • Omavalitsusüleste omavalitsuslike ülesannete elluviimiseks regionaalsel ta-sandil puudub praegusel hetkel sobiv täitja. Maakonnad on aastasadu olnud osalised võimu teostamisel ja identiteedi kandmisel, mistõttu on otstarbekas, et regionaalset võimu teostatakse tänase maakonna tasandil.

  •  Kohalikule omavalitsusele jäävad alles need funktsioonid, mis tagavad esmateenuste kättesaamise ning lähtuvalt subsidiaarsusprintsiibist vastavad kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tasemele. Mitmed riigi poolt kohalikule omavalitsusele delegeeritud funktsioonid, mille täitmist kohalikud omavalitsused ebaühtlase haldussuutlikkuse tõttu ei suuda tagada, lähevad üle Maakogu pädevusse.

  •  Iseseisva tulubaasi tekkimisega maakonnas lahendatakse probleem, kus tänastel maavanematel puuduvad vahendid kõigi ülesannete täitmiseks vajalikul tasemel, eelkõige regionaalseteks investeeringuteks ja arendustöö tegemiseks s.h. planeeringud ja koostöö teiste riikide regioonidega. Tulubaasi formeerimisel arvestatakse, millisel tasandil iga ülesande täitmine asub, seega igasugune raha käib kaasas konkreetse funktsiooniga. Teenuste kvaliteedile nähakse ette standardid.

  •  Senised maavanema järelevalvefunktsioonid rahade kasutamise ja kohaliku omavalitsuse ning Maakogu poolt antavate üksikaktide osas jäävad riigi ülesandeks. Halduse optimeerimise eesmärgil nähakse ette riikliku regionaalhalduse kehtestamine.

Kino maale