Volikogu istungilt

189

Jäätmehoolduseeskiri parandab keskkonnakaitset

Vallavolikogu seisukoht: välismaalasel ei lubata kinnisasja omandada

Kambja vallavolikogu pidas selle aasta viimast istungit 17. detsembril.

Valla eelarvet korrigeeriti

Valla pearaamatupidaja Raili Kruuse tutvustas valla 2003. aasta eelarve muutmise eelnõud. Muudatused on vajalikud eelarve tulude ja kulutuste täpsustamiseks. Näiteks üksikisiku tulumaksu on laekunud plaanitust rohkem. Aasta jooksul on lisandunud ka kulutusi: näiteks eraldati eelarve muudatusega vahendeid, et tasuda Tartu ja Tallinna koolieelsetele lasteasutustele nn kohamaksu nende laste eest, kelle vanemate elukohaks on rahvastikuregistri järgi Kambja vald.

Volikogu kinnitas muudatused valla tänavuses eelarves.

Jäätmehoolduseeskiri läbis esimese arutelu

Esimese lugemise (arutelu) läbis volikogus Kambja valla jäätmehoolduseeskiri. Vallasekretär Reet Kiuru sõnutsi on tegemist dokumendiga, mille olemasolu nõuab omavalitsustelt juba aastal 1997 jõustunud jäätmeseadus.

Kinnistuomanike jaoks tähendab jäätmehoolduseeskirja kehtestamine konkreetset nõuet sõlmida leping mõne prügifirmaga. Kui lepingut prügifirmaga pole, peab kinnistuomanik suutma kontrolörile tõestada, kuidas ta keskkonnaohutult hävitab oma majapidamises tekkivad olmejäätmed.

Ettevõtjana tegutsev volikogu esimees Mati Luik kommenteeris, et ettevõtlusega tegelejate jaoks kehtib jäätmeseadus juba aastaid. “Alati, kui ettevõtja esitab omavalitsusele tegutsemisloa taotluse, nõutakse temalt ka prügifirmaga sõlmitud lepingut. Me läheme Euroopasse, sellega seoses peame teadvustama, et see toob kaasa ka kohustusi. Inimesed peaksid endale teadvustama, et olmeprügi ei tohiks poetada metsa alla või kraavi servale. Loomulikult toob prügiveolepingu sõlmimine inimestele täiendavaid kulutusi, kuid sellega tuleb ja saab leppida, kui endale teadvustada, et puhas keskkond on meile kõigile oluline.”

Jäätmehoolduseeskirja eelnõus on säte, et iga kinnistuomanik võib vabalt valida, millise prügikäitlemisfirmaga ta lepingu sõlmib. Lepingut pole tarvis sõlmida sel juhul, kui kinnistuomanik suudab tõestada, kuidas ta hävitab keskkonnaohutult oma elamises tekkivad olmejäägid.

Volikogu sõlmis põhimõttelise kokkuleppe, et pärast jäätmehoolduseeskirja jõustumist antakse kinnistuomanikele umbes 12 kuud aega uute nõuete täitmiseks. Pärast seda tähtaega lubab jäätmehoolduseeskiri nõuete mittetäitjaid trahvida (võimalik trahv kuni 200 trahviühikut, ühe trahviühiku väärtus on praegu 60 krooni).

Volikogu esindajad Tartumaa Omavalitsuste Liidu Omavalitsuste päevale

Volikogu tunnistas kehtetuks oma 21. novembri 2002 otsuse nr 6 “Kambja valla esindajate nimetamine Tartumaa Omavalitsuste Liidu Omavalitsuste Päevale ja esindaja nimetamine juhatuse koosseisu”, sest Tartumaa Omavalitsuste Liidust on vahepeal kujundatud mittetulundusühing ning esindajad tuleb uuesti nimetada.

Volikogu otsusega nimetati Kambja valla esindajaks Tartumaa Omavalitsuste Liidu Omavalitsuste Päevale taas Mati Luik ja asendusliikmeks Ly Brikkel.

Volikogu ütles “ei” välisfirmale

Vastavalt kehtivale seadusandlusele küsis maavanem volikogult seisukohta, kas nõustutakse välismaalase sooviga omandada kinnisasi. Volikogu leidis, et metsakinnistute omandamine välismaise firma poolt pole põhjendatud, kuna majandusnäitajate järgi on tegemist nn riiulifirmaga, kelle äritegevus on senini piirdunud vaid kahe korteri ostmisega Tallinna vanalinnas. Mingit metsa- või põllumajanduslikku tegevust pole Prantsusmaa taustaga firma seni viljelenud.

Kohalike teede nimekiri

Volikogu kinnitas kohalike maanteede nimekirja, sest seadus näeb ette, et kõik teed peavad olema kantud vastavasse registrisse. Valla majandusnõuniku Enno Soodla sõnutsi on Kambja vallas 201 kilomeetrit kohalikke teid ja 4 kilomeetrit tänavaid. Kinnistute sisse mõõdetud erateid on 65 kilomeetrit. Viimastel aastatel teid eravaldusesse reeglina ei anta.

Kõik valla territooriumil asuvad teed said endale ka nimetused.

Toivo Ärtis

Kino maale