Ülevaade vallavolikogu märtsiistungil arutatust

189

Vallavolikogu istung toimus 25. märtsil 2004.

Natura 2000 – mis see on?

Volikogu istungil tutvuti kaitsealade võrgustiku Natura 2000 loomise põhimõtetega.

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on kaitsta Euroopas ohustatud liike ning elupaigatüüpe – soid, metsi, pärandmaastikke jms. Natura 2000 alade nimekirja peab Eesti esitama Euroopa Komisjonile 1. maiks, Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevaks. Enne seda kinnitab valitsus esitatava nimekirja ja sellele lisatava kaardimaterjali.

Kokku esitab Eesti 509 loodusala kogupindalaga 1,4 miljonit hektarit kuuekümne erineva elupaigatüübi, 136 linnuliigi ning 51 looma- ja taimeliigi kaitseks. Poole kogupindalast moodustavad merealad.

Praegu on Eestis looduskaitseliste piirangutega kaetud 12% maismaa territooriumist. Natura 2000 valiku aladega lisandub veel 4%. Pärast esimest maid algab valiku täpsustamine koos Euroopa Komisjoni asjatundjatega ning läbirääkimised maaomanikega aladel, mille suhtes pole kokkuleppeid saavutatud. See protsess kestab aastani 2007, mil Natura võrgustik katab kogu Euroopa Liitu.

Uutele eelvaliku aladele kehtestatakse keskkonnaministri määruse kohaselt üheks aastaks ajutised leebed piirangud, mis tagavad sealse väärtusliku elupaiga säilimise. Maaomanikele pakutakse majandustegevuse piiramise korvamiseks mitmesuguseid loodushoiutoetusi, maamaksusoodustust, võimalust maid vahetada või riigile ära müüa.

Põllumajandustoetused on Natura alal 15% tavalisest suuremad.

Eesti torkab võrreldes muu Euroopaga silma ulatuslike soode-rabadega ning liigirikkust kandvate pärandkooslustega nagu puisniidud ja loopealsed.

Kehtestati uus koolilõuna toetuse jaotamise kord

Vallavolikogu määrusega nr 24 kehtestati uues redaktsioonis koolilõuna toetuse jaotamise kord, mis hakkas kehtima 1. aprillil 2004.

Määrus kehtestati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja Vabariigi Valitsuse 29.01. 2004 määruse nr 22 “Seaduses “2004. aasta riigieelarve” valla- ja linnaeelarvetele koolilõuna kulude katmiseks määratud eraldiste jaotamise kord ja arvestuslik koolilõuna maksumus ühe õpilase kohta” § 2 lõike 2 alusel.

Vallavolikogu määruses “Koolilõuna toetuse jaotamise kord” fikseeritakse, et käesolev kord sätestab vallaeelarvele 1. – 4. klassi õpilaste koolilõuna kulude katmiseks riigieelarves määratud eraldiste kasutamise korra teiste valla koolides õppivate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks.

Määruses sätestatakse:

“§ 2. Koolilõuna toetuseks määratud eraldiste kasutamine

(1)Vallaeelarvele koolilõuna kulude katmiseks riigieelarves määratud eraldiste arvel kaetakse valla koolide 1. – 4. klassis õppivate õpilaste koolilõuna kulud.

(2)Kui koolilõuna toetuseks määratud eraldisi on rohkem, kui kulub 1.- 4. klassis õppivate laste toitlustamiseks, võib ülejäänud eraldisi kasutada Kambja valla põhikoolide vanemate kasside õpilaste koolilõuna kulude katmiseks.

§ 3. Koolilõuna toetuse taotlemine ja toetuse määramine

(1) Taotlused määruse § 2 lõikes 2 sätestatud eraldiste arvel koolilõuna kulude katmiseks esitavad koolide juhtkonnad või lapsevanemad vallavolikogu sotsiaalkomisjonile 20. kuupäevaks.

(2)Vanemate klasside õpilaste koolilõuna kulude katmise otsustab sotsiaalkomisjon kulude katmisele eelneva kuu lõpuks ja teatab otsusest koolidele.

§ 4. Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 1. aprillil 2004.a.

(2) Tunnistatakse kehtetuks Kambja Vallavolikogu 29.03.2002.a määrus nr 43 “Koolilõuna toetuse jaotamise kord””

Detailplaneeringu kehtestamine

Volikogu otsustas kehtestada Kodijärve küla Nõlvaku kinnistu detailplaneering vastavalt lisale, millega saab tutvuda vallakantseleis.

Otsuse tegemisel juhindusid vallavolinikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 24 lõikest 3 ning vaatasid läbi Nõlvaku kinnistu detailplaneeringu dokumendid.

Maa sihtotstarbe määramine

Kambja vallavolikogu võttis vastu otsuse kinnitada vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamisel moodustatud katastriüksuse sihtotstarve järgmiselt:

Kavandu külas asuv Riivi katastriüksus (pindala 11,4 ha, erastaja Taivo Prants) – maatulundusmaa.

Otsuse langetamisel juhindusid vallavolinikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 37 ja maakatastriseaduse § 18 lõikest 6 ning tutvusid vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamisel koostatud katastritoimikuga.

Toivo Ärtis

Kino maale