Õige ja õiglane elektri hind

219

Mõned aastad tagasi võitlesime koos Eesti elektrijaamade ameeriklastele kinkimise vastu. Rahvaliidu üleskutsel andis enam kui 160 000 inimest protestiallkirja, mis aitas ärastamiskavad nurjata.

Meie riigi “elektrilüliti” enda käes hoidmine on riigi iseseisvuse tagamisel erakordse tähtsusega. Riigi esindajad saavad nüüd ka elektrihinda kontrollida, sest puudub väliskapitali poolt nõutav “ärisaladus”. Eestis võimutsenud liberaalid ei ole aga senini lasknud riikliku elektrimonopoli Eesti Energia (EE) tegevust seadustega nii reguleerida, et see vastaks peale ettevõtte ärihuvide ka majanduslikule olukorrale Eestis. Rahvaliit esitas Riigikogule ettepanekud seadusemuudatusteks, mis tagaksid õige ja õiglase elektri hinna.

Õige hind

Elektri tähtsusest saame kõige paremini aru selle puudumisel. Kogu elu jääb sisuliselt seisma. Eestis on elektrikatkestuste oht kasvanud, sest kümmekond aastat jäeti rahapuudusel vajalikud uuendused tegemata nii elektrijaamades kui ka alajaamades ja ülekandeliinides. Elektri pinge kõikumised rikuvad majapidamis- ja tootmisseadmeid. Kümnetel tuhandetel tarbijatel on elektripinge liiga madal. Seda ohtlikku “elektripokkerit” ei saa edasi mängida, me jätame end niiviisi ise ilma elektrita. 15 aasta jooksul kulub elektriinvesteeringuteks 46 miljardit krooni, ehk 3 miljardit krooni aastas.

Rahvaliit nõuab, et võimalikult suur osa rahavajadusest kaetaks laenude arvel, et praegu vaest tarbijat hinnatõusust säästa. Kogu vajalikku summat pole aga võimalik laenata. Elektri hind peab olema õigel tasemel, et kindlustada vajalike uuendustega kvaliteetse elektri jõudmine kõigi tarbijateni. Selles osas õnnestus Rahvaliidul edu saavutada juba EE nõukogus, algselt planeeritud kolme hinnatõusu asemel tuleb ainult üks ja seegi ettepandust poole väiksem. Tuleviku kindlustamiseks peaks aga Riigikogu võtma vastu otsuse, et riik ei nõua EE-lt dividende ja keelab ettevõttel tõsta elektri hinda investeerimisvajadust ületava kasumi saamiseks. Vastasel korral võib majandus- või rahandusminister asja vaikselt teisiti otsustada.

Õiglane hind

Kõigi tarbijate jaoks õiglase elektri hinna saavutamiseks tuleb aga veel piike murda. EE nõukogule ei õnnestunud neid asju selgeks teha, valitsema jäid ainult ärihuvid. Kuna erinevate erakondade esindajate seisukohad läksid vastakuti, siis tuli küsimus anda avalikkusele arutamiseks ja otsustamiseks. Rahvaliit esitas Riigikogule arutamiseks järgmised nõudmised:

  • Kõikvõimalikud püsitasud (amprite või kW-de alusel) peavad kaduma (näiteks korterimaks) või tohib neid kehtestada ainult kümnendiku ulatuses praegusest tasemest. Tarbija maksku kulutatud elektrienergia kWh-de alusel. See annaks säästlikule tarbijale võimaluse kulusid kokku hoida. Kõrged liitumis- ja püsitasud pidurdavad ettevõtluse arengut maal ja elektriseadmete kasutuselevõttu majapidamistes.
  • Elektri suurtarbijatele ei tohi teha soodustusi, sest see tõstaks elektri hinda väiketarbijatele. Kui võrku pakutakse odavamat elektrit, siis peab hinda langetama kõigil tarbijail, mitte ainult suurtel.
  • EE ei tohi teenida kasumit kodutarbija arvel – hind katku ainult elektri tootmise ja ülekande kulud. Kõrgem hind vähendaks põhjendamatult enamiku inimeste niigi madalat elatustaset.

Rahvaliit loodab, et elektrimajanduse korrastamise põhiküsimuste avalik arutelu Riigikogus sunnib üksikute gruppide ärihuve esindavaid poliitikuid taanduma ja me saavutame kõigile tarbijaile õiglase elektrihinna kehtestamise.

Janno Reiljan,

Riigikogu liige (Rahvaliit),

Kino maale