Eesti kroon on Eesti ja eestluse sümbol

200

Kellelegi ei ole uudis, et vähem kui kuu aja pärast on valimised. Kellelegi ei ole enam uudis ka see, et Rahvaliit on tugev erakond ja meie positsioonid Tallinnas on paari aasta taguse ajaga võrreldes kordades paremad.

Julgust ja optimismi sisendab see, et meie loosung on vaieldamatult kõige parem. Kui me ütleme, et KAITSE EESTI KROONI, siis selle all ei pea me silmas ainult oma raha. Eesti kroon sümboliseerib pea kõike, mis Eestis ja eestlastes on uhket ja head. Esmalt vaadakem, kes on kroonil. Keres, Tammsaare, Koidula, Jakobson – need on inimesed, kes oma tegevusega aitasid eesti rahval kasvada ja iseeneseks saada. Jakobsoni isamaalised kõned ja nende ülevus, Emajõe ööbiku luule lähedus meile kõigile, Tammsaare sügav arusaam eestlasest ja tema olemusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vähese teksti, paari pildi ja väikeste numbrikestega – nendel väikestel kuid võimsatel paberitel oleme meie ise, EESTI RAHVAS. Ja me ei ole seal üksi, vaatame edasi! Me näeme Tartu Ülikooli peahoonet, talumaja, pankrannikut, iidset tamme – need on asjad, mis sümboliseerivad Eestit, meie juuri, pürgimusi ja saavutusi, nendel paberitel on EESTIMAA. Eestimaa Rahvaliit peab hoidma Eesti maad ja rahvast, et olla oma nime vääriline!

Eesti krooni kaitsemine tähendabki seda, et hoiame Euroopa Liidus olles iseennast, oma põlisväärtusi ja rahvuslikke sümboleid, oleme küll eurooplased, kuid jääme eestlasteks. Oma raha on iseseisva rahva üks sümboleid ja eestlastel pole tarvis kiirustada sellest loobumisega. Kaitseme koos Eesti krooni, hoiame seda, mis on eesti rahvale südamelähedane!

Ja ärme laseme ennast kõigutada nendest, kes on mõttes kroonil juba minna lasknud. Välismaise raha hääl kisendab, et kroon on juba müüdud ja rahvas selle rahvahääletusel Euroopa Liiduga ühinemist otsustades heaks kiitnud. Kulla inimesed, see ei ole nii! Referendumil kiitsime heaks Euroopa Liitu mineku ja lubasime, et 2007. aastal on Eesti euro kasutuselevõtuks valmis. Valmisolek on üks asi, üleminek hoopis teine. Rootsi ja Suurbritannia on juba aastaid valmis, kuid oma rahast ei ole loobunud. Ja kui vaatame statistikat, siis majandusvabaduselt, majanduskasvult ja tööhõivelt on nad Euroopa Liidu riikide hulgas esirinnas, inflatsioon on madal ja majandus õitseb. Kui majandusel läheb hästi, siis läheb ka riigil hästi, kui riigil läheb hästi, läheb inimestel hästi. Ja kui keegi väidab, et Rootsi ja Suurbritannia sugustele kuningriikidele võib olla paljugi lubatud, kuid Eesti peab käima eurokoridorides seinaääri mööda, siis tuletan teile ajaloost paari asja meelde. Esmalt hirmutati, et kui me Narva elektrijaamasid pankrotiäärel riiulifirmale ei müü, siis Euroopa Liitu ja NATO-sse ei saa. Rahvaliit kogus 160 000 allkirja, elektrijaamad jäid Eestile, me oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Teiseks väideti, et Eesti presidendiks võib saada kes tahes, ainult mitte Arnold Rüütel. Rahvaliit arvas jälle teisiti ja Arnold Rüütel on Eesti president. Kaks ei jää ilma kolmandata, olen veendunud, et Rahvaliidul on taas õigus ja eesti rahvas väärib seda, et tema sümbolid talle alles jäävad! Me peame ükskord selja sirgu lööma ja mõistma, et eesti rahva sõnaõigus peab olema sama suur kui teistel rahvastel, sest vaid nii suudame eestluse elujõudu hoida! Hoidkem seda, mõistkem krooni väärtust ja kaitskem kallist!

Rahvaliidu aseesimees Mario Sootna

Eesti krooni kaitsemine tähendabki seda, et hoiame Euroopa Liidus olles iseennast, oma põlisväärtusi ja rahvuslikke sümboleid, oleme küll eurooplased, kuid jääme eestlasteks.

Rahvaliidu eesmärk on eestluse elujõu tagamine, ehitades selleks üles õiglusel põhineva Eesti ühiskonna ja riigi. Selles toetume Eesti kuulumisele Euroopa suveräänsete riikide ja rahvaste perre – Euroopa Liitu. Lähtudes rahvusriikide aegumatust õigusest suveräänsusele kaitseb Rahvaliit õigluse põhimõtteid ka EL-is, kus võib veel täheldada suurte riikide püüdu oma tahtmist peale suruda, praeguste liikmesriikide üritusi põlistada konkurentsieelised uute tulijate ees ja ambitsioonikate juhtide tahet võim enda kätte koondada. See kõik pärsib vabade rahvaste soovi näha ka ennast Euroopa Liidu liikmena.

Seisukohti Rahvaliidu valimisplatvormist

Nõuame, et euroraha kasutuselevõtule eelneksid Eestis põhjalikud sõltumatud uuringud ja avalik arutelu. Eesti kroonist loobumise peab otsustama rahvahääletus ehk “Kaitse Eesti krooni, vali Rahvaliit”.


Rahvaliidu poliitika EL-i suhtes on suunatud Eesti arengu kiirendamisele ja rajaneb kolmel sambal:

  1. euroopalike inimkesksuse, ühtekuuluvustunde ja õigluse põhimõtete rakendamine Eesti ühiskonnas;
  2. Eesti suveräänsuse tagamine Euroopa Liidu koosseisus;
  3. vastastikku kasuliku koostöö arendamine EL-i riikidega Eesti arengu kiirendamiseks.
Kino maale