Aarike hooldekodu jätkab tegevust sihtasutusena

252

Kambja vallavolikogu pidas istungeid 28.
oktoobril ja 25. novembril 2004.

Vallavara sihtotstarbelise kasutamise garanteerimine

Vallavolikogu otsuses nr 109 sätestatakse: „Kambja vald ei võõranda ega anna üle Kambja Põhikooli uut koolihoonet (asukohaga Kesk 12 Kambja alevik) ning säilitab selle sihtotstarbelise kasutamise koolihoonena vähemalt viie aasta jooksul arvates koolihoone valmimisest.“

Eeltoodud otsusest teatatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, et oleksid täidetud kõik formaalsused sihtasutuselt uue koolimaja lõpuniehitamiseks vajaliku toetuse saamisel.

Omafinantseeringu garanteerimine

Vallavolikogu otsuses nr 110 sätestatakse: „Kambja vald garanteerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele esitatava kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise toetuse taotluse “Kambja Põhikooli uue hoone ehituse lõpetamine” omafinantseeringu selleks ettenähtud mahus summas 2175000 kr Kambja valla 2005. aasta eelarves.“

Ka eeltoodud otsus on vajalik, et oleks võimalik saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt uue koolimaja ehituse lõpetamiseks toetust.

Maamaksumäära kehtestamine

Vallavolikogu määrusega kehtestatud 2005. aasta maamaksumäärad on samad, mis kehtisid lõppeval aastal.

Haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks on 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Kõigil ülejäänud sihtotstarvetel (õueaiamaa, metsamaa, muu maa) kasutatava maa maamaksumääraks on tuleval aastal 1,2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Sihtasutuse Aarike Hooldekeskus asutamine

Vallavolikogu otsustas 28. novembril 2004 asutada sihtasutuse (SA) Aarike Hooldekeskus. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on puudega ja eakate inimeste elukvaliteedi parandamine või säilitamine, sotsiaalhoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse ja nendega seotud teenuste osutamine. SA Aarike Hooldekeskus ainuasutaja on Kambja vald. Sihtasutuse juhatuse liikmeks valiti Elle Ott, nõukogu liikmeteks valiti Heli Jaamets, Avo Alliksaar, Reet Kiuru, Ivar Tedrema ja Taivo Tera. Sihtasutuse asutamisel kannab Kambja vald sihtasutuse arveldusarvele 5000 krooni juriidiliste toimingute katteks.

SA Aarike Hooldekeskus luuakse enam kui 50 aastat tegutsenud riikliku Aarike Hooldekodu asendajaks. Eesti riigi sotsiaalpoliitikas on võetud suund, et 1. jaanuariks 2006 peavad olema kõik üldhooldekodud „lahti riigistatud“ – mittetulundusühingutele või sihtasutustele üle antud. „Kui midagi ette ei võeta, siis ühel heal päeval võib riik selle asutuse kinni panna, varad ära müüa,“ põhjendas sihtasutuse asutamise vajalikkust Aarike Hooldekodu juhataja Elle Ott. Talle on tõsise ohusignaalina meelde jäänud üks 7-8 aasta eest Aarike hooldekodu külastanud sotsiaalministeeriumi komisjon, mille liikmed arvasid, et lauad akendele ette ja kõik.

Riigivara taotlemine munitsipaalomandisse

Vallavolikogu otsustas taotleda Virulase külas asuva (Aarike Hooldekoduga seonduva) riigivara tasuta üleandmist Kambja valla munitsipaalomandisse. Taotletava vara nimekirja kuuluvad Aarike kinnistu (2 katastriüksust – pindalaga 9,05 ha ja 3,19 ha) ja sellel asuvad hooned ja rajatised: peahoone, administratiivhoone, saun, 2 puukuuri, 12 korteriga elamu, sillaelamu. Taotletakse ka Aarike Hooldekodu käsutuses oleva sõiduauto Skoda Felicia 1,6 GLXI (riiklik reg nr 964 TCO, riigivara reg nr 33005581) tasuta üleandmist Kambja valla omandisse.

Vallavalitsuse teenistujate töötasustamine

Vallavalitsuse teenistujate palgad jäävad järgmisel aastal üldiselt samaks, kuid on mõned erandid.

Vallavanem Ivar Tedrema ettepanekul tõstis volikogu alates 1. novembrist 2004 vallaarhitekti (0,2 ametikohta) ametipalka 200 krooni ehk 2400lt kroonilt 2600le kroonile. Pärast Aapo Neemre tervislikel põhjustel ametist lahkumist tegutseb vallaarhitektina Vadim Tsentropov, kellega peetud läbirääkimistel lepiti kokku mõningane palgatõus.

Vallavanem Ivar Tedrema teavitas volikogu ka ümberkorraldustest Kuuste kooli raamatupidamises. Järgmisest aastast lõpetatakse raamatupidaja tegevus Kuuste koolis ning tema tööülesanded lisatakse vallavalitsuse teenistujate hulka kuuluvatele raamatupidajale ja raamatupidaja-kassapidajale. Töömahu kasvamise tõttu suurendatakse nende palka 500 kr (praegu 5200 kr, tuleval aastal 5700 kr).

Alampalga tõstmise tõttu muutusid internetipunkti administraatori (0,5 ametikohta, palk tuleval aastal 1320 kr) ja koristaja (palk tuleval aastal 2640 kr) töötasud.

Sotsiaaltoetuste suuruste kinnitamine

Volikogu määrusega kehtestati, et 2005. aastal on Kambja valla poolt makstavate sotsiaaltoetuste suurused:

  1. lapse sünnitoetus 2000 krooni;
  2. eakate inimeste sünnipäevatoetus 300 krooni;
  3. üliõpilastoetus kuni 500 krooni kuus;
  4. Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenu toetus 200 krooni kuus;
  5. sõjaveterani toetus 1000 krooni;
  6. kütusetoetus 600 krooni;
  7. matusetoetus 1000 krooni.

Vallakassast makstavate sotsiaaltoetuste suuruses järgmisel aastal mingeid muutusi ei toimu, täpselt samas väärtuses maksti eeltoodud toetusi ka lõppeval aastal. Sotsiaalnõunik Heli Jaamets mainis vallavolinikele esinedes, et abivajajate täiendavat toetamist saab vajadusel korraldada ka ühekordsete toetustega. Küttetoetuse maksmisel on arvestatud 100 abivajajaga.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord

Vallavolikogu kehtestas määruse „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“, millega sätestatakse koduteenuste ja muude sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord ning teenuste eest tasumise kord Kambja vallas.

Koduteenuseid osutatakse neile Kambja valla elanikele, kes ei tule iseseisvalt toime ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenuste osutamisega. Koduteenuste taotleja esitab vallavalitsuse sotsiaalnõunikule kirjaliku avalduse, milles näitab ära vajatava abi ulatuse ja põhjendab oma vajadust teenuse saamiseks. Koduteenuste osutamise vajadusest võivad teatada naabrid, sugulased, perearst, sotsiaalhooldaja või teised isiku olukorda tundvad inimesed. Muude sotsiaalteenuste taotleja esitab sotsiaalosakonnale kirjaliku või suulise avalduse.

Määruse „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ terviktekst on avaldatud käesoleva Koduvalla lk 10.

Suure-Kambjas pakutakse rendile kahte kinnistut

Vallavara rendile andmine

Volikogu võttis vastu otsuse anda eelläbirääkimistega pakkumise korras rendile tervikvarana Suure-Kambja külas asuvad Metskonna ja Karuputke kinnistud. Vallavalitsusele tehti ülesandeks määrata rendi tingimused ja korraldada enampakkumine.

Vallavanem Ivar Tedrema selgitas, et kõnealuste kinnistute näol soovitakse anda rendile Riigimetsa Majandamise Keskuse käest valla omandisse saadud Suure-Kambja kunagist metskonnahoonet, parkmetsa ja paisjärve. „Ei ole mõtet neil objektidel niisama seista lasta,“ arutles Ivar Tedrema. Kinnistute rendilevõtja kohustuseks jääb parkmetsa hooldamine ja avaliku supluskoha korrashoid.

Kohalike maanteede nimekirja muutmine

Volikogu otsustas muuta Kambja vallavolikogu 17. detsembri 2003.a otsusega nr 51 kinnitatud Kambja valla kohalike maanteede nimekirja ja kinnitas nimekirja muudetud kujul. Vallasekretär Reet Kiuru sõnul tuleneb muudatuse tegemine asjaolust, et riigivalitsejate otsusel liidetakse kõikide omavalitsuste kohalikud maanteed ühtsesse nimekirja, kus iga omavalitsuse kohalikel maanteedel on oma tunnus. Volikogu otsusest tulenevad muudatused viiakse sisse Kambja valla teederegistrisse.

Kambja lasteaia Mesimumm põhimääruse muut
mine

Kambja lasteaias alustas käesoleval sügisel tööd sõimerühm. Sellest tulenevalt vajas korrigeerimist lasteaia põhimäärus. Volikogu määrusega kehtestati, et Kambja vallavolikogu 17. juuni 1999. a määrusega nr 10 kinnitatud Kambja lasteaia Mesimumm põhimääruse punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8. Lasteaed koosneb sõimerühmast (1,5 – 3-aastased), nooremast(3 – 5-aastased), keskmisest (5 – 6-aastased) ja vanemast (6 – 7-aastased) rühmast. Lasteaiarühmad moodustab lasteaia juhataja vastavalt vajadusele ja võimalusele, juhindudes koolieelse lasteasutuse seadusest.”

Maa sihtotstarbe määramine

Volikogu kinnitas Suure-Kambja külas asuva Kenderi kinnistu (kinnistusregistri nr 9709) I katastriüksuse (katastritunnus 28203:006:0080) jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:

*Kenderi katastriüksus pindalaga 15,23 ha – maatulundusmaa;

*Kendrimasti katastriüksus pindalaga 0,6002 ha – ärimaa.

Volikogu kinnitas Virulase ja Tatra külas asuva Metsa kinnistu (kinnistusregistri nr 20074) jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:

I katastriüksu se (katastritunnus 28203: 004:0394) jagamine:

*Metsa kü pindalaga 14,52 ha – maatulundusmaa;

*Vanakase kü pindalaga 4,48 ha – maatulundusmaa;

*Kasepõllu kü pindalaga 18,07 ha – maatulundusmaa;

II katastriüksuse (katastritunnus 28202: 001:0057) jagamine:

*Männipõllu kü pindalaga 2,99 ha – maatulundusmaa;

*Lehtmetsa kü pindalaga 4,51 ha – maatulundusmaa.

Volikogu kinnitas Kullaga külas asuva Hallivariku kinnistu (kinnistusregistri nr482) jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:

*Hallivariku kü pindalaga 1,0588 ha – elamumaa;

*Pangodi-Kullaga kü pindalaga 974 m2 – transpordimaa;

Variku kü pindalaga 9087 m2 – maatulundusmaa.

Volikogu kinnitas Sulu külas asuva Ala-Köörna kinnistu (kinnistusregistri nr 2718) jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:

*Ala-Köörna: I kü pindalaga 30,9 ha – maatulundusmaa; II kü pindalaga 21,66 ha – maatulundusmaa;

*Köörna kü pindalaga 6,88 ha – maatulundusmaa.

Volikogu kinnitas Kullaga külas asuva Tuuliku kinnistu (kinnistusregistri nr 30578) katastriüksuse 28203:004:0085 jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:

*Tuuliku kü pindalaga 10,44 ha – maatulundusmaa;

*Metsaveere kü pindalaga 3,02 ha – maatulundusmaa.

Maa munitsipaalomandisse taotlemine

Volikogu tegi otsuse taotleda munitsipaalomandisse maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkti 1 alusel Lalli külas asuva Lalli elamu alune ja seda teenindav maaüksus suurusega 1,6 ha mõttelises osas sihtotstarbega elamumaa. Tegemist on kunagi Julius Kuperjanovi perekonnale kuulunud ja hiljem nende poolt müüdud maja mõttelise osaga, mille müümiseks korraldas vallavalitsus käesoleva aasta oktoobris oksjoni, mis ebaõnnestus. „Vallasvarana oli ostuhuvi väike,“ nentis vallavanem Ivar Tedrema. „Loodame, et kui oksjonile läheb kinnistu, tuleb ostjaid rohkem.“

Volikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkti 1 alusel:

*Lalli külas asuva puurkaev-pumbamaja alune ja seda teenindav maaüksus suurusega 2900 m² sihtotstarbega tootmismaa;

*Kambja alevikus Puiestee 5 asuva II astme puurkaev-pumbamaja alune ja seda teenindav maaüksus suurusega 8200 m² sihtotstarbega tootmismaa;

*Kambja alevikus Võru mnt 4b asuva pumbamaja alune ja seda teenindav maaüksus suurusega 2100 m² sihtotstarbega tootmismaa;

*Kambja alevikus Kesk 10a asuva puurkaevu alune ja seda teenindav maaüksus suurusega 300 m² sihtotstarbega tootmismaa;

*Vana-Kuuste külas asuva pumbamaja alune ja seda teenindav maaüksus suurusega 1300 m² sihtotstarbega tootmismaa.

Valla arengukava muutmine tegevuskava osas

Volikogu muutis "Kambja valla arengukava aastateks 2004 – 2008" (vastu võetud Kambja Vallavolikogu 30. oktoobri 2003 määrusega nr 18) osa 5 "Tegevuskava 2004 – 2008". Muudatustega täpsustati valdavalt kavandatud tegevuste ajagraafikuid. Tegevuse „Hoonete remont“ juurde lisati ka uus objekt: Kambja Kesk tn 8 hoone (vana lasteaed) noortekeskuseks renoveerimine ajavahemikul 2004-2006 (maksumus 1500000 krooni; rahaallikaks nii vallaeelarve kui struktuurfondid).

Valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri

Kambja valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja uuendamine oli volikogus esimesel lugemisel. Täpsem ülevaade edaspidi.

Toivo Ärtis

Kino maale