Raamatukoguhoidjad nautisid suve

148

Vallavanem giiditööl: Ivar Tedrema tutvustas raamatukoguhoidjaile nii Kambja valla ajalugu kui tänapäeva. Foto: Hele Ellermaa.

  

Tartumaa külakogude raamatukoguhoidjad ja neile Tartust, Põlvast ja Tabiverest külla tulnud kolleegid kohtusid juunikuu lõpul suvelaagris, mille põhikorraldajaks oli Kuuste raamatukogu juhataja Heli Nemvalts.

Tartumaa keskraamatukogu kohustusi täitva Kõrveküla raamatukogu direktori Hele Ellermaa hinnangul oli tänavune laager varasematest erinev: „Saime sel korral väga põhjaliku ülevaate võõrustava valla elust minevikus ja praegu.“

Laagri avapäeva sisustas põhjalik ekskursioon Kambja valla huvitavatesse paikadesse, teisel päeval kuulati loenguid.

Meie maakonna raamatukoguhoidjate suvised kokkusaamised on muutunud traditsiooniks. Kui esimestes suvelaagrites oli osalejaid napilt, siis tänavu kippus poolesajakohaline buss sõita tahtjaile juba suisa kitsaks jääma.

Ristirästi läbi Kambja valla

Raamatukoguhoidjate laagri avapäeva sisustas bussiekskursioon. Giidiametis särasid Vana-Kuustes sündinud ning kasvanud Heli Nemvalts ja pärast ülikooli lõpetamist Vana-Kuustesse tööle ja elama tulnud Anne Palumets.

Reisiseltskond tegi esimese peatuse Reola raudteejaama juures. Henrik Visnapuu mälestuste ja luuleridade abil püüti endale silme ette manada, milline oli Vana-Kuuste ja selle ümbrus 20. sajandi esimestel aastatel, kui tulevane kirjanik sealkandis kasvas ja Sipe kooli käis. Vabadussõjas langenutele püstitatud samba juures meenutati Röövlimägede piirkonnas 1919. aastal peetud lahinguid ning neis langenuid mälestama seatud kivitähise endagi saatust ajavoolus.

Kogu ekskursioonipäeva vältel puistasid giidid hoole ja innuga ekskursantide teadvusse aina uusi ja uusi fakte tuntud kambjalastest ja siinsest rikkalikust aja- ja kultuuriloost. Näidati nii Kambja valla kõrgeid mäetippe kui ilusaid järvi, tutvustati paljusid looduslikke, kuid ka inimese poolt rajatud vaatamisväärsusi. Kätte juhatati näiteks kirjanik Kalju Kanguri ja legendaarse sõjamehe Julius Kuperjanovi kodutalude asupaigad, kuid esile tõsteti ka paljusid praeguse aja heakorrastatud maakodusid. Jutustati legende ja lugusid rahvasuust…

Erinevatest maanurkadest tulnud raamatuvahendajad võtsid üllatusega teadmiseks, et pisikese Küti järve äärde on rajatud Harri Kolsari eestvedamisel soliidne mälestuspaik vallooni sõjameestele. Vaprate valloonide rasketest lahingutest ja ränkadest kaotustest Eesti pinnal Teise maailmasõja ajal võib lugeda hiljuti raamatukogudesse jõudnud Mart Laari teosest „Emajõgi“. Seal avaldatud andmeid kasutas ka Heli Nemvalts oma giidijutus.

Raamatukogutöötajad nägid Kambja vallas veel teistki kodanikualgatuse korras püstitatud mälestussammast, mille kohta kahjuks teatmeteostest esialgu infot ei leia. Heiki Kortspärna Krista talu õuel kõrguv obelisk (avatud aastal 1999) mälestab kõiki Eesti Vabadussõjas võidelnud mehi, kelle esindajad olid aastal 1934 korralistel valimistel võimule tulemas, kuid langesid hoopis president Pätsi poolt organiseeritud repressioonide ohvreiks. Hoogsas keskustelus raamatukoguhoidjatega avaldas Heiki Kortspärn arvamust, et pärast Pätsi „vaikivat olekut“ ja nõukogude propaganda aastakümneid on eestlaste rahvuslik vaim sedavõrd nõder, et uusi vabadussõdalasi, kes meie iseseisva riigi juhtimist tervendada ja mõjutada püüaksid, praegu ei ole ega ilmselt ka ei tule.

Kambja valla kaunimate kodude külastamine pakkus raamatukoguhoidjaile mõistagi elavat huvi, sest eks nendegi seas on üksjagu neid, kel oma maja korras hoida ja/või aed harida. Vabariigi presidendi poolt kodukaunistamisauhinnaga esile toodud Aimi ja Ülo Ploomi ning Eve ja Martin Kraaneri koduaedades jalutajad said taas kinnitust teadmisele, et silmarõõmu pakkuv ilu sünnib vaid seal, kus valitseb loov vaim, mis ühendab tasakaalustatud tervikuks tegijate isikupära ja konkreetse keskkonna.

Perekond Kraaneri koduaias võisid raamatulaenutajad omal nahal ka järgi proovida, kuidas mõjutab neid energiasammas.

Maast, rahvast ja raamatust

Kambja vallavanem Ivar Tedrema kohtus raamatukogurahvaga uues koolimajas. Kui kohvi- ja kringlipaus möödas ja esimesed jutud räägitud, tegi vallavanem külalistega ringkäigu valmivas hoones, kus leiavad endale asupaiga kool, kultuurimaja ja raamatukogu koos avaliku internetipunktiga. Uudistajate omavahelistest kommentaaridest kuuldus, et väga meeldivaks peeti hoone värvilahendust ja valgusküllasust, raamatukogu ruumid võlusid aga avarusega.

Ivar Tedrema tutvustas külalistele ka rahvakooli memoriaali ja teisi mälestustähiseid kiriku juures ja kirikus. Raamatukogutöötajate esimene ühisfoto tehti mõistagi avatud raamatut kujutava kivitähise ees. On ju kiviraamatu ühel leheküljel pronkstähtedesse valatud Hando Runneli tõdemus: kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust. Kiviraamatusse jõudis see mõttetera tänu Vaiki Agarmaale – Kambja raamatukogu juubelikutsele valitud moto jäi silma ka kivitähise loojaile.

Ivar Tedrema sõnul peaks aga iga inimene, eriti maaomanik, aeg-ajalt tulema ja üle lugema kiviraamatu teisele leheküljele paigutatud omaaegse maapoliitiku Kaarel Liidaku mõtte selle kohta, et meie maa peaks olema siiski eesti põllumehe käes.

Põhjaliku vallaelu tutvustamise lõpetas Ivar Tedrema kirikus soovitusega, et raamatukoguhoidjad võtaksid kaasa ja viiksid omakandi inimestele uurimiseks meie valla, kooli ja kiriku trükiseid (“Nimekaid kambjalasi”, “Kambja vald”, “Tootsi taskud”, Kambja kiriku voldik jt).

Kui ekskursandid õhtul Kuuste koolimajja öömajale jõudsid, tutvustas Heli Nemvalts “oma valdusi” ja kodukandiga seotud kirjarahvast ning raamatuid.

Infoküllasele laagripäevale pani punkti Vaiki Agarmaa, kes meenutas oma kirkaid tööaastaid raamatukogudes.

Ülevaate suvelaagri teisest päevast avaldab Koduvald edaspidi.

Toivo Ärtis

Kino maale