13.9 C
Kambja
Neljapäev, 28.03.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivSõnakas härrasmees raamatulaenutajate ees

Sõnakas härrasmees raamatulaenutajate ees

Peeter Olesk, kes on olnud edukas nii vaimupõllul kündmisel kui poliitikaareenil võitlemisel, suutis Tartumaa raamatukoguhoidjate suvelaagris kuulajate tähelepanu püüda juba enne, kui ta oma suu esimeseks lauseks avas.

Lühemat kasvu härrasmees marssis Kuuste kooli saalis kõige kaugemasse nurka ja lajatas sealt eemalistujaile oma iseloomuliku kõlaga valjul häälel: „Kõigepealt kaob raamatukoguhoidjal nägemine, viimasena väsib süda.“

Intrigeerivad mõtteavaldused on Peeter Oleskile iseloomulikud. Tema arvamusi võib heaks kiita, neile võib vastu vaielda. Sel korral juhtus aga nõnda, et suvepäevade kõnelejaterivi ankrumees oli mitut puhku raamatukoguhoidjate ja nende eelnevate külalisesinejatega sada protsenti sama meelt.

Kas tõesti üks päev korraga?

Peeter Olesk avaldas nördimust, et Eesti iseseisvuse filosoofia on rajatud „üks päev korraga elamisele“, teisi sõnu „ratsa rikkaks saamisele“. Ka vallavanem Ivar Tedrema pani laagri avapäeval raamatuvahendajatele südamele, et aina paisuva maamüügihulluse taustal peaks lähtuma Kaarel Liidaku kunagisest tõest, mis nüüd Kambjas pronkskirjas kivitahukale kinnitatud: meie maa peaks olema siiski eesti põllumehe käes.

„Selle asemel, et öelda „Kasuta päeva!“, öeldakse nüüd, et elada tuleb üks päev korraga. Ja see teeb mu kurvaks,“ nentis Peeter Olesk, kelle sõnul eestlased ei tohiks olla ja elada ajutistena – suured naaberrahvad seda ei tee. Ka pangad ja suurfirmad ei ole oma tegevuses ajutised, vaid planeerivad kõike pikalt ette. „Meil käib planeerimine väga visalt, tuulte pealt.“

Plahvatab? Ei plahvata?

Raamatukoguhoidjatega kohtunud poliitikaaldis kambjalane Heiki Kortspärn avaldas oma talu õuele püstitatud vabadussõjalaste mälestusmärgi juures arvamust, et pärast Pätsi „vaikivat olekut“ ja nõukogude propaganda aastakümneid on eestlaste rahvuslik vaim sedavõrd nõder, et uusi vabadussõdalasi, kes meie iseseisva riigi juhtimist tervendada ja mõjutada püüaksid, praegu ei ole ega ilmselt ka ei tule.

Riigis äärmuslike vahenditega korraloomise teema tõstatas oma vestluses ka Peeter Olesk, kuid tema sõnutsi on olukord teine: „Varem või hiljem toimub plahvatus, nagu see oli vabadussõdalaste puhul.“

Oma arvamuses toetus Peeter Olesk eelmisel päeval toimunud Kaitseliidu vanematekogu koosolekult saadud muljetele. Hea erialase ettevalmistusega noored kaitseväelased hakkasid lapspoliitikute nägemustele asjatundjatena lihtsalt vastu. „Noored kaitseväelased on võimu suhtes kriitilised.“

Peeter Olesk tõi näite ühest hea ettevalmistusega noorest kaitseväelasest, kellele asjatundmatu juhtimise ja korraldustöö tõttu anti enne USAsse õpingutele suunamist vaid 6 päeva aega, et korter müüa, pangaga laenuasi klaariks teha ja oma pereelu korraldada. „Lohutasin teda, et küüditamine käis veel kiiremini.“

Peeter Oleski hinnangul on poliitikute suurimaks veaks, et poliitika süvendab inimestes ebakindlust. „Mina poliitikuna?“ viskab kunagine minister ja riigikogu liige õhku retoorilise küsimuse. „Mida ma ise tegin?“

Loojate asemele tarbijad?

Kui raamatukogutöötajad jalutasid Kambjas vabariigi presidendi poolt kodukaunistamisauhinnaga esile toodud Aimi ja Ülo Ploomi ning Eve ja Martin Kraaneri koduaedades, said nad taas kinnitust teadmisele, et silmarõõmu pakkuv ilu sünnib vaid seal, kus valitseb loov vaim, mis ühendab tasakaalustatud tervikuks tegijate isikupära ja konkreetse keskkonna.

„Loovust tuleb kultiveerida pikka aega, see ei saa olla valmis kaup,“ leiab Peeter Olesk, kes vaatab pika pilguga pajusid meie aiandus- ja koduajakirju, mis on toodetud välismaiste eeskujul või suisa tõlkelised. „Neis ajakirjades õpetatakse inimesi tarbima. Õpetatakse, kuidas osta kaupa. Inimestest, kes on võimelised looma, tehakse tarbijad.“

Kõneleja räägib õpetliku loo sellest, kuidas näiteks valmis aedade müümine on äriline bluff. Peeter Oleski sõber, Eesti Panga president Andres Lipstok olla püüdnud Viimsisse oma maja juurde aeda osta. Ta pöördunud vastavasse firmasse. Sealt võetud 10000 krooni ettemaksu ja soovitatud nö allhankija. Aiaäri spetsialistid leidnud, et alustuseks tuleks kaevata kraav, mis juhiks krundilt vett ära. Paraku ei olla see õnnestunud, vett tulnud sootuks juurde. Peeter Olesk olla sõbrale siis selgitanud Tammsaare aegadest teada tõde: sellist kraavi, mis vett ära viiks, saavad kaevata vaid naabrid kahasse. Ja lisanud juurde, et sõbrake, mitte valmis aeda, vaid aednikku on sul tarvis.

„Tarbimine teeb laisaks. Ainult loomine teeb virgaks,“ kordab Peeter Olesk oma mõttekäiku. Ta soovitab tagasi pöörduda esimesel iseseisvusajal ilmunud kaheköitelise „Aianduse ja mesinduse“ käsiraamatu juurde, mille autoriks oli Jaan Port. „Mina vaatan kodu- ja aiandusajakirju ainult selleks, et teada saada, kuidas teised teevad. Ohtlik on maha kopeerida.“

Toivo Ärtis

Loetumad