Augustipidu tõi memmed ja taadid taas kokku

134

„Oleme vallavalitsuses alati oluliseks pidanud, et saaksite suvel ikka kokku tulla, oma kunagisi töökaaslasi või teisi tuttavaid näha, et võiksite nendega koos ilmaasju arutada ja mälestusi jagada ning oma praegusest elust – lastest ja lastelastest – rääkida,“ lausus vallavanem Ivar Tedrema, kui 6. augustil tervitas memme- taadi peol osalejaid.

Memme-taadi pidusid hakati Kambja vallas korraldama 1995. aastal. Tavaks on võetud, et reeglina kohtutakse augustikuu esimesel pühapäeval.

„Meie pidudel on olnud algusest saati sarnane ülesehitus – kindlasti pakume peolistele külakostiks kas meie oma valla isetegevuslaste või siis kaugemate külaliste esinemisi, kuid anname soovijaile ka aja ja võimaluse ise tantsu lüüa,“ nendib valla sotsiaalnõunik Heli Jaamets.

Eakate elutöö väärib meelespidamist

Memmede-taatide suvepeole lisab alati südamlikkust vallavalitsuse tänukirjade kätteandmine.

Teades, et tunnustusvajadus on inimese üks põhivajadusi ja tunnustus inimese peamine ergutaja, tuleb kurbusega tõdeda: praegu pensionipõlve pidavad eakad on jäänud ju ühiskonnas toimunud muudatuste tõttu nii sotsiaalse (suhtlemisvõimalused ja ühiskondlik suhtumine) kui materiaalse (pension) toetuse osas vaeslapseks. Riik on vaene ega jõua eaka inimese elutööd piisava pensioniga väärtustada. Et kadunud on valdav osa kunagisi asutusi ja ettevõtteid ehk tööandjaid, puudub eakal ka lootus saada tunnustust ja tähelepanu endiselt töökollektiivilt.

Seetõttu on ülimalt tänuväärne, et Kambja vallavalitsus lepib kokku iga memme-taadi peo eel, milliste teenete või oskuste eest tõstetakse sel korral eakaid esile. Ja alati leitakse soliidne nimekiri neist kambjalastest, kelle elu ja tegevuse peaks noorem põlvkond eeskujuks võtma.

Tänavu tunnustas vallavalitsus seenior-kambjalasi kodukandi ja maaelu hüvanguks tehtu eest.

Traditsioon elab ja areneb

„Esimestel aastatel panin ikka ühe kaustiku lauanurgale ja palusin sinna kirjutada ideid, soove ja ettepanekuid järgmise peo korraldamise osas, kuid peolised piirdusid vaid tänusõnadega. Loobusin sellest kaustikust õige pea, sest hakkasin tundma, et see on nagu enesele kiituse kauplemine,“ märgib memmedetaatide peolekutsuja Heli Jaamets.

Pärast tänavust pidu arutleb Heli Jaamets, et kümmekond aastat kestnud traditsioon on juba ehk liiga kindlalt paika loksunud. Seepärast on ta võtnud nõuks leida mõni tore vigur, mis tuleks alatistele peokülalistele tõelise üllatusena, kuid meelitaks kohale neidki eakaid, kes on jäänud senini suvepeost kõrvale.

Toivo Ärtis

Vallavalitsus tänas eakaid kambjalasi kodukandi ja maaelu hüvanguks tehtu eest

Mullast ja tööst, nendest mõlemast;

Eestimaa veest, sellest põlevast;

laulust, me pühast ja tõsisest;

põngerjast, päikesepõsisest;

kõigest, mis armastust äratab;

ilust, mis südameid säratab –

tuleb meil hoida, et püsida,

tõusta ja edasi rüsida.

Ingrid Põldsaar

Alice Anja (Mäeküla);

Vaike Gordejeva (Kambja);

Viktor Helstein (Kambja);

Herta Hirvesoo (Sipe);

Olga Juus (Rebase);

Elmar Koosa (Sipe);

Amanda Kähr (Pühi);

Aleksander Kärkkanen (Visnapuu);

Kaarina Kärkkanen (Mäeküla);

Maimu Leib (Kambja);

Hilda Mugu (Visnapuu);

Helja -Leontine Muna (Kaatsi);

Leida Murumets (Kaatsi);

Matilda Mägi (Kambja);

Leida-Johanna Paal (Tatra);

Valve Pajumägi (Riiviku);

Virve Pau (Kambja);

Endel Pehap (Kambja);

Hilda Porro (Sirvaku);

Aini Prill (Kambja);

Linda Rosenthal (Kammeri);

Linda Rosenthal (Ivaste);

Aino Rõõmberg (Sirvaku);

Linda Sai (Sirvaku);

Erika Sikkal (Vana-Kuuste);

Aino Suits (Kammeri);

Linda Suits (Kambja);

Ella-Miralda Tamm (Pühi);

Johanna Tammemets (Kambja);

Miralda Tamuri (Raanitsa);

Edgar Tartu (Kaatsi);

Leida Tartu (Kaatsi);

Anna Toomiste (Kambja);

Linda Unt (Vana-Kuuste);

Alide Uus (Mäeküla);

Helmut Veski (Vana-Kuuste);

Hilde Võsu (Pühi);

Ljudmila Vään (Reolasoo);

Erna Ärs (Sipe).

Täname Teid selle eest, mida olete oma elutööga teinud kodukandi ja maaelu hüvanguks

Kambjas, 7. augustil 2005

Kino maale